) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas lepingust. 1) Pooltel on vaidlus lepingu sõlmimise üle. Hageja väidab, et on sõlminud kostjaga pakkumuse esitamise ja sellega nõustumuse teel lepingu. Kostja väidab, et ei ole hagejaga lepingut sõlminud. S.S ei olnud kostja esindusõigust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Kohus leiab, et hageja väide lepingu sõlmimisest on kooskõlas asjas esitatud tõenditega.
järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pooled on sõlminud suulise kokkuleppe (lepingu) tahteavalduste vahetamisega ning tegudega (lepingu täitmisele asumisega). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hagejal polnud alust lugeda SS toiminguid kostja toiminguteks. TsÜS § 115 järgi võib tehingu teha isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 116 järgi võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud 3 majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 119 järgi on esindajal edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus. Vaidlust ei ole selles, et hageja esile toodud tehing on seotud poolte majandustegevusega. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et A.V oli volitus kostjale siduvate tehingute tegemiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et SS oli kostja töötaja, s.o. isik, kelle eest kostja vastutab TsÜS § 116 lg. 2 tähenduses. AV’i 15.mai 2007 elektroonilise kirjaga (tl. 12) on tõendatud, et kostja volitatud esindaja on esitanud hagejale Jõelähtme festivali tarvikute saamiseks pakkumuse kutse. Kutse kohaselt soovis kostja muu hulgas pakkumust piirdeaedadele (2000jm.) 10.-11.augustil 2007 toimuvale väliüritusele. Poolte volitatud esindajate 17.mai 2007 elektroonilise kirjavahetusega (tl. 13, 14, 15) on tõendatud hageja väide selles, et Jõelähtmel toimuva ürituse piirdeaedade kasutamisega seonduvas peeti läbirääkimisi. Kostja töötaja SS on 30.juuli 2007 elektroonilises kirjas teatanud hagejale, et sai tehinguga seonduva asjaajamise üle AV . Sellest järeldub, et hagejal oli alust eeldada SS kostja esindusõiguse olemasolu (TsÜS § 119 lg. 1). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kummutaks seadusest tuleneva esindusõiguse ja edasivolitamise õiguse eeldused. AV ei ole kirjavahetuses hagejale teatanud, et vaid temal on tehingu sõlmimiseks volitus. Vastupidist kinnitab asjaolu, et SS on vastanud hagejale A.V kirjavahetuse jätkuna, kasutades samuti kostjale omast elektroonilist aadressi (XXX; XXX; XXX). Nii SS kui ka AV on tegudega jätnud hagejale mulje esindusõiguse olemasolust. Hageja on vastanud kostja esindaja, SS30.juuli 2007 pakkumuse kutsele (tl. 15) kolme erineva pakkumusega (tl. 16-18). Kostja 6.augusti 2007 kirjas on väljendatud eelduslikku nõustumust 30 käimla ja 1 500 jm piirdeaia rendile. Silver Roostiku tunnistusega ja SS14.augusti 2007 elektroonilise kirjaga (tl. 21) on tõendatud, et kokku lepiti üksnes piirdeaedade rendis ja transpordis. Tunnistaja, Silver Roostiku ütlustega on tõendatud hageja väide selles, et suhtles vaidlusaluse lepingu sõlmimise ja täitmise käigus kostja projektijuhtide, A.V ja S.S . Kumbki nimetatutest ei teatanud talle vajadusest kooskõlastada tellimusega seonduv kostja juhatuse liikmega. Tunnistaja andis ütlusi ka selles, et ta viibis piirdeaedade saabumise ajal Jõelähtme festivali toimumise paigas, kus võttis transporditeenuse vastu ning andis piirdeaiad üle kostja esindaja, S.S poolt nimetatud isikutele. Seega on kostja volitatud esindaja lepingu alusel saadu vastuvõtmisega samuti kinnitanud esindusõiguse olemasolu ja lepingu sõlmimist. Kohus nõustub hagejaga selles, et võlasuhete pooltel lasub kohustus järgida oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul nendevahelistes suhetes tekkinud praktikat.
1 järgi on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Elektrooniliste kirjadega (tl. 12-15) on tõendatud hageja väide selles, et poolte vahel oli lepingu sõlmimine hagis esile toodud viisil tavaline. Kostja esindaja, AV on muu hulgas väljendanud teenusega rahulolu, millest saab järeldada valitud suhtlemise viisi ja lepingu vormi sobivust. Hageja on poolte praktika (nii varasema kui ka hilisema) tõendamiseks esitanud arved ja elektroonilise kirjavahetuse (tl. 47 - 54, 55 – 58, 65), mis on tellimuse esitamiseks ja nõustumuse andmiseks tahteavalduste esitamise viisilt sarnased. Kostja ei ole tõenditega kuumutanud hageja väiteid poolte praktika kohta. Kostja väide 4 selles, et lepinguid kostja nimelt sõlmib üksnes juhatuse liige, ei ole esitatud tõenditega kooskõlas. Kostja ei ole esitanud kohtule lepinguid, millised oleksid kostja töötajate poolt elektrooniliste kirjade ja suuliste läbirääkimiste kaudu ettevalmistatud tingimustel sõlmitud kostja juhatuse liikme poolt. Kostja esitatud elektrooniline kirjavahetus hagejaga (tl. 71 – 75), tõendab küll asjaolu, et hageja on pidanud tellimuste esitamisel kirjavahetust ka vahetult kostja juhatuse liikmega, kuid sellest ei saa teha järeldust, et üksnes viimase kaudu tehinguid vormistatigi. Kohus rõhutab siinjuures, et kostja poolt esitatud kirjavahetus tõendab samuti hageja poolt esile toodud lepingu sõlmimise viisi. Kostja esindaja, SS 14.augusti 2007 elektroonilisest kirjast ei saa teha kostja pakutud järeldust, et vaidlusalune leping sõlmiti hageja ja ürituse peakorraldaja vahel. Vastupidiselt tuleneb kostja esindaja kirjast ettepanek esitada arve peakorraldajale kostja ja peakorraldaja kokkuleppe alusel. Selline kokkulepe ei ole aga hagejale siduv. Võla ülekandmine saab toimuda üksnes võlausaldaja nõusolekul (
20070806 (tl. 33-35) sisu hindamisel saab välistada hagejaga lepingu sõlmimise. Kostja esitatud leping on sõlmitud teiste isikute vahel ja selle sisu ei saa üle kanda hageja ja kostja vahelistele suhetele. Kas ja millises ulatuses hõlmas või pidi hõlmama kostja ja peakorraldaja vaheline leping hageja esile toodud lepingu sisu, ei mõjuta kostja ja hageja vahelist õigussuhet. Ka ei mõjuta kostja esile toodud tehingu makserežiim kostja maksekohustust hageja ees. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et vastuoluline käitumine võlasuhetes on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja enese esitatud Jõelähtme festivali peakorraldajaga sõlmitud lepingust (tl. 33) nähtub, et SS oli nii Jõelähtme festivaliga seotud lepingu sõlmimisel kui ka lepingu täitmisel kostja esindusõigus. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja on tõendanud kostjaga rendi- ja transporditeenuse osutamise lepingu sõlmimise. Kostja vastuväited on otsitud ja suunatud maksekohustusest vabanemise põhistamisele. Kostja on küll erinevatel põhjendustel püüdnud tõrjuda menetlusest hageja tõendeid, kuid ei ole ise esitanud tõendeid, mis kummutaksid hageja väiteid. 2) Hageja on esitanud kohustuse täitmise nõude. Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
1 p. 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Hageja väidab, et toimetas kostja renditud piirdeaiad kokkulepitud ajal, s.o. 9.augustil 2008 kokkulepitud kohta, s.o. Jõelähtme festivali toimumise paika. Hageja väide on kooskõlas OÜ V 13.augusti 2007 arvega TR/08/395 (tl. 59), OÜ A 9.augusti 2007 arvega nr. 1024 (tl. 60) ning saatelehega C – 361 (tl. 61) ja OÜ A arvega nr. 3832 (tl. 62). Osundatud dokumentidest nähtub hageja tellimusel piirdeaedade tõste- ja transporditeenuse osutamine 9.augustil 2007. Kokkulepe piirdeaedade koguses on tõendatud tunnistaja ütlustega, elektroonilise kirjavahetusega ja maastiku plaaniga (tl. 63 – 64), millised kogumina kinnitavad hageja väiteid kokkuleppe sisu osas.
7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja on esitanud kostjale tasunõude; 17.augusti 2007 arve nr. 71861 on kooskõlas lepinguga. Arve on esitatud renditasu ja transporditeenuse tasu maksmiseks. Arvel näidatud maksetähtaeg on sarnane poolte tavalisele praktikale. Seega muutus kostja maksekohustus sissenõutavaks 1.septembril 2007. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja 5 kohustuse täitmise nõue on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. 3) Hageja on esitanud nõude kostjalt viivitusintressi väljamõistmiseks.
1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seadusjärgse intressi määr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja viivitusintresside nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on viivise nõude esitamisel lähtunud seadusjärgse viivitusintressi määrast, mis kostja viivituse perioodil oli 11% aastas ehk 0,0301369% päevas. Kostja täitmata maksekohustus on 61 823 krooni, millest viivis on 18.63 krooni päevas. Hageja on esitanud viivise nõude kuni 4.novembrini 2008, s.o 431 päeva eest, mis teeb viivitusintresside kogusummaks 8029.53 krooni. kohtukulud Hageja on 30.mai 2008 maksekorraldusega nr. 2603 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 3 750 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 428 lg. 1 p. 3; 429; 436 ja 442; TsÜS §-st 5; 115; 116; 119 ja
§-st 3 p. 1; 9; 25 lg. 1; 76 lg. 1; 82 lg. 7; 94; 101 lg. 1 p. 1 ja 6; 113 lg. 1; 175 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja OÜMB OÜK kasuks 69 861.53 (kuuskümmend üheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend üks) krooni, s.h. 61 832 krooni kohustuse täitmiseks ja 8 029.53 krooni viivitusintressidena. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.