KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-50458 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.juuni 2009 kell 16.00 Ken

§ 1050

lg-st 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

1. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldamise eeldusena kindlaks teha, et hagejal on kahju tekkinud, et kahju on tekitamine on õigusvastane ning kahju on tekkinud kostja süülise käitumise tagajärjel. Kuna kahju tekitamine on seotud on hageja omandi kahjustamisega, on kahju tekitamine seadusest tulenevalt õigusvastane. Hageja väidetel tekkis talle kahju sellega, et kostja põhjustatud veeavariis kahjustusid veega kokkupuutel ning muutusid kasutuskõlbmatuteks hageja elektroonikaseadmed – koopiamasinad ning kasutuskõlbmatuks muutus ka koopiamasinates ning ruumis kastides olnud koopiapaber. Kostja ei ole vaidlustanud koopiapaberi osas kahju tekkimist ja selle suurust. Seega on igal juhul tõendatud hagejale kahju tekkimine summas 3 335,94 krooni. Selles summas kahju tekkimist tõendab ka kostja esindajate juuresolekul 11.10.2007 toimunud paikvaatluse protokoll (tl lk 8), milles on fikseeritud kostja esindaja M. K seisukoht, et hageja esindaja P poolt esitatud kahjustatud paberi arvestus paistab õige olevat. Kohtumenetluses kostja ei ole kahjustatud paberi arvestust vaidlustanud. Kostja vaidlustab üksnes koopiamasinate osas kahju tekkimist, esitades järgmised vastuväited: 1) koopiamasinate kahjustumisega seotud kahju suuruse määramisel tuleb arvesse võtta koopiamasinate soetamisväärtust, eelkõige seda, et hageja ostis ettevõtte tervikvarana, sh vaidlusalused koopiamasinad, kokku 70 000 krooni eest; soetamisest veeavariini möödunud pooleteise aasta jooksul masinaid väidetavalt kasutati ning nende väärtus ei saanud olla sama, mis soetamise hetkel; 5 2) hageja ei ole tõendanud, et koopiamasinad olid enne avariid töökorras; paikvaatluse protokollist nähtub, et vähemalt üks koopiamasin oli juba pool aastat varem andnud samasuguse veateate; 3) tõendamata on kahjustatud koopiamasinate praegune olukord, st et neid ei ole võimalik kasutada tagavaraosadena, samuti, et hageja ei ole masinaid edasi müünud; 4) hageja ei ole tõendanud samaväärsete koopiamasinate hinda.
2. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud koopiamasinate osas kahju suurust. Kohus leiab, et tegemist ei ole ka VÕS § 127 lg-s 6 sätestatud olukorraga, kus kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha ning kahjuhüvitise suuruse võib määrata kohus. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitis vastavalt VÕS § 132 lg - le 1, so hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Käesolevas asjas oleks kohtu hinnangul olnud kahju suurus kindlakstehtav, kuid hageja ei soovinud selleks tõendeid koguda. Olemasolevad andmed ja tõendid ei võimalda kohtul objektiivselt hinnata, kas hageja taotlus mõista kahjuhüvitisena välja samaväärse seadme soetamise hind, kuna seadmete remont oleks ebamõistlikult kallis, on põhjendatud. Samuti ei ole võimalik hinnata ja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta kahjustatud seadmete väärtuse vähenemist võrreldes uue samaväärse asja väärtusega.
3. Kohus leiab, et seadmete soetamisaegse väärtuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, et hageja soetas ettevõtte tervikvarana 15.06.2006.a. 70 000 krooni eest (leping lk 120 - 129). Kohus leiab, et ettevõtte tervikvara hind on kokkuleppeline ega näita vara hulka kuuluvate üksikute esemete tegelikku väärtust. Ettevõtte müügilepingu lisana kohtule esitatud põhivara nimekirjas on vara väärtus oluliselt suurem, kui ettevõtte tervikvara müügihind. Asjaolu, et hageja soetas vara soodsatel tingimustel, ei võta temalt õigust nõuda vara kahjustamise korral samaväärse uue asja soetamise kulu hüvitamist. Hagejal on aga kohustus vastava mõistliku kulu suurust tõendada. Kohus leiab, et hageja ei ole seda teinud.
4. Paikvaatluse protokollist (tl 4 – 10) nähtuvalt viisid vaatlust läbi Xerox koopiamasinate litsentseeritud hooldajad Imre Ilves ja Priit Mägi hageja, kostja ja kolmanda isiku esindajate juuresolekul. I. Ilves juhtis tähelepanu, et nad tegid ainult visuaalset kontrolli ning ekspertiis võtaks nende masinate puhul mitu päeva. Vaatlusest hagi esitamiseni möödunud rohkem kui poole aasta jooksul hageja ei ole soovinud ekspertiisi teostada. Protokollist järelduvalt on hooldusspetsialistide Ilvese ja Mägi poolt vaatlusprotokollis nimetatud masinate hinnad sama valmistamisaasta ning tehtud koopiatearvuga kasutatud töökorras masinate kohta. Samas on paikvaatluse protokolliga ja hoolduskaardiga (lk 130) tõendatud, et vähemalt ühel seadmel, Xerox DC 255 DC oli skänner vigane juba 18.03.
5. Vaatlusel tuvastati, et 2007.a. märtsist septembrini on selle seadmega tehtud 4 koopiat ning igal korral on masin näidanud sarnast veateadet. Kohtuistungil hageja esindaja võttis õigeks, et selle seadmega ei saanud kopeerida ega skaneerida ning masinat sai kasutada ainult printimiseks. Kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla mittetöökorras seadme kahjustamise eest saada hüvitist ulatuses, mis vastab töökorras seadme soetamishinnale. Sellisel juhul oleks tegemist rikastumisega, sest ilma kahjustamiseta ei oleks hagejal olnud töökorras seadet ning ta oleks seadme kasutuskõlblikuks muutmiseks pidanud tegema kulutusi. 2006.a. maikuu seisuga ettevõtte soetamisel on selle seadme väärtuseks põhivara nimekirjas 2169 krooni, vaatlusprotokollis spetsialistid hindasid samaväärse masina soetamismaksumuseks 60 000 krooni + käibemaks. Lisaks hageja poolt esitatud ABcom Kaubanduse OÜ 21.04.2009 teatis (tl 131) kohaselt oli sellise valmistusaasta ja koopiatearvuga seadme väärtus 15 000 – 20 000 krooni vastavalt masina seisukorrale. Siinkohal tuleb nõustuda kostja esindaja viitega 6 21.04.2009 tõendi puudulikule vormistamisele: faksi teel edastatud dokument on allkirjastamata; samuti ei ole sellest arusaadav, mille alusel teatise allakirjutajaks märgitud Rene Randrüüt 2009.a. andis arvamuse, et seadmete hind 2007.a. oli just selline. Kohus leiab aga, et ei ole alust kahelda, et teatise on koostanud sellel näidatud isik ning asjaolu, et andmete kujunemise alus teatisest ei nähtu, ei anna alust jätta teatist tõendina arvestamata. Kohus hindab teatist koos ABcom Teeninduse OÜ 28.12.2007 ja 20.12.2007 hinnapakkumistega (tl 52 – 53), millele on koostajaks märgitud sama isik. Hageja väidetel saadeti viimatinimetatud hinnapakkumised e posti teel ning on seetõttu allkirjastamata. Xerox DCCS 50 hinnaks on hageja hagiavalduses märkinud 100 000 krooni. Seadme jääkväärtuseks 2006.a. põhivara aktis on 20 526 krooni, vaatlusprotokollis on samaväärse seadme hinnaks märgitud 95 000 + käibemaks. Samas nähtub vaatlusprotokollist, et masin on teinud 359 500 koopiat, masina ressurssi spetsialist täpselt hinnata ei saa, kuid eeldatav ressurss on I. Ilvese hinnangul 1 miljon koopiat hea hoolduse korral. Samas I. Ilves märgib, et seadme moraalne vananemine tuleb varem ning tema kogemustel on suurima koopiate arvuga masin teinud 600 000 koopiat. ABcom Kaubanduse OÜ 21.04.2009 teatises on sellise seadme hinnaks 65 000 – 75 000 krooni. Xerox DC 460 ST asemel samaväärse seadme soetamisväärtuseks on hageja hagiavalduses märkinud 50 000 krooni; 2006.a. aktis on selle jääkväärtus 41526 krooni; ABcom Kaubanduse OÜ 21.04.2009 hinnangu järgi on samaväärse seadme hind 20 000 – 30 000 krooni vastavalt masina seisukorrale.
6. Eeltoodust nähtuvalt seadmete hinnad kohtu käsutuses olevates dokumentides erinevad oluliselt. Ühe seadme kohta on andmed, et seade ei olnud töökorras, ülejäänud kahe seadme avariieelse seisukorra kohta usaldusväärseid andmeid ei ole. Samuti ei ole usaldusväärseid andmeid samaväärsete töökorras seadmete soetamisväärtuse kohta seadmete kahjustumise ajal. 2007.a. hinnapakkumistes (tl 52, 53) on esitatud hinnad vaidlusalustest erinevate mudelitähistega seadmete kohta (nt Xerox DC 490 ST lubab oletada, et tegemist on uuema mudeliga), puuduvad valmistamisaastad, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kas seadmed on võrreldavad. Lisaks on pakutud hinnad odavamad paikvaatluse protokollis pakutud hindadest ja hagiavalduses nimetatud kahjusummadest. Kõige kallima seadme – 85 000 kroonise Xerox DocuColor 12 – hind on hinnapakkumises komplektihind, komplekt sisaldab välist EFI Fiery värvikontrollerit.
7. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamine ei tohi olla rikastumise aluseks. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvad seadmete erinevad hinnad, mis ei tõenda kahju suurust hagiavalduses näidatud ulatuses. Hageja seaduslik esindaja on enne kohtumenetlust teostatud paikvaatluse käigus ja kohtuistungitel oma seletusi mitmel korral muutnud menetluse käigus selgunud asjaoludele vastavaks. Nii seletas M. P paikvaatlusel esmalt, et kõiki seadmeid kasutati viimati 14.09.2007.a. Kui selgus, et Xerox DC 255 DC näitab, et viimase poole aasta jooksul on üldse tehtud 4 koopiat ja iga koopia tegemisel näitas masin veateateid, korrigeeris M.P oma varasemat väidet, märkides, et see oli varumasin, mida suvise väikese koormuse tõttu ei olnud vaja käima panna. 01.04.2009 kohtuistungil M. P tunnistas, et masinaga ei saanud koopiaid teha, skänneridetailis oli viga ning masinaga sai ainult printida. Hageja väited, et selle seadme töökorda seadmiseks oli vajalik üksnes ühe ca 1000 kroonise detaili vahetamine ning vastav varuosa oli tellitud, on paljasõnalised. Hagejat esindas kogu menetluses õigusteadmistega isik, mistõttu pidi hagejale ka kostja korduvate viideteta olema teada vajadus kohtumenetluses oma väiteid tõendada. Samuti paikvaatlusel hageja seaduslik esindaja väitis, et seadmed osteti sadades tuhandetes kroonides komplektihinnaga, kuigi tegelik tervikvara hind oli 70 000 krooni. Kohtule jääb mulje, et hageja on järjekindlalt püüdnud kahjusummat näidata oluliselt suuremana, kui see tegelikult oli. 7
8. M. P väidetel tuli vesi ülevalt masinate peale, masinad seisid täpselt vee all, kolm tükki järjest. Paikvaatlusel M. P kinnitas, et kahjustatud masinatest üks oli nö varumasin, mida suveperioodil ei kasutatud. Kostja väidetel seisis hagejal ruumis seinte ääres seadmeid, mis ei olnud töökorras. Seega ei ole välistatud, et kõigi kolme seadme puhul oli tegemist defektsete seadmetega, mida reaalselt igapäevaselt ei kasutatud. Samuti nähtub paikvaatluse protokollist, et hageja käivitas Xerox 460 ST ja DC 255 DC pärast veeavariid ilma spetsialistide juuresolekuta, kolmas masin DCCS 50 andis ainult veateate ja viimast sisselülitamise aega ei näidanud. Vaatlust teostanud hooldusspetsialistid Ilves ja Mägi ei osanud öelda, kas seadmete sisselülitamine pärast veeavariid suurendas kahjustusi. Seadmete vahepealne käivitamine ei võimaldanud kontrollida hageja paikvaatlusel esitatud väidet, et kõiki seadmeid kasutati viimati 14.09.2007.a. Hageja on jätnud kasutamata võimaluse teostada kahjustatud seadmetele ekspertiis, et teha selgeks kahjustuste ulatus ning seotus veeavariiga, samuti saada arvamus seadmete parandamise kulude suuruse kohta. 12.

§ 127

lg - st 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Paikvaatluse protokollis (lk 5) on M. Mägi andnud arvamuse, et kahjustatud seadmetest saaks ühtteist (näiteks rihmad, andurid) kasutada varuosadena. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja väide, et elektroonika on veega kahjustunud ja seetõttu varuosadena midagi kasutada ei saa, on paljasõnaline ja vastuolus spetsialistide väidetega. Hageja väidetel seisavad seadmed siiani hageja laos. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et kuna hageja ei ole kahju suurust tõendanud, tuleb lugeda, et hagejale ei ole seadmete kahjustumisega kahju tekkinud. Seega on hageja kahjuna käsitatav üksnes kahjustatud paberi hind. 13.

§ 127

lg –st 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Kohus leiab, et hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Õige on kostja väide, et juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon ega saa füüsiliselt radiaatorit purustada. See ei välista aga kostja vastutust. Vaidlust ei ole selles, et radiaatori purustas keegi isikutest, kes viibisid kostja kasutuses olnud ruumides kostja ja AS S töötajate ühisel lõpupeol. Üürileping ruumide kohta, milles radiaatori purustamise tõttu vesi hageja ruumidesse tungis, oli sõlmitud kostjaga. Seega kostjal oli võimalus ja kohustus kontrollida, kes ruumi pääsevad. Kohus leiab, et kuna kahju põhjustanud sündmus toimus peale tavapärast tööpäeva lõppu, ei olnud ühelgi isikul võimalik ruumidesse pääseda kostja vastutavate töötajate teadmata. Kostja on radiaatori lõhkumise eest vastutuse olemasolu sisuliselt ka tunnistanud, hüvitades radiaatori lõhkumisega kolmandale isikule kui üürileandjale tekitatud kahju. Hageja ruumides olnud paber ja väidetavalt ka koopiamasinad said kahjustada seetõttu, et hageja ruumidesse tungis ülevalt korruselt vesi. Vesi tungis hageja ruumidesse seetõttu, et kostja ruumides lõhuti keskkütteradiaator. Riigikohus on oma lahendites (vt näiteks 3-2-1-45-08) väljendanud seisukohta, et teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel peab lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. 14. VÕS § 1043 järgi on vastutus süüline.

§ 1050lg -st 1 kahju tekitanu süüd eeldatakse.

Kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Kostja on üksnes väitnud, et tegi omalt poolt 8 kõik, et kahju ära hoida ning kahju eest vastutab kolmas isik, kes ei olnud instrueerinud oma töötajaid operatiivseks tegutsemiseks avarii korral. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga, et tegemist ei olnud keskküttesüsteemi avariiga, vaid inimeste tahtliku õigusvastase tegevusega, mille käigus purustati radiaator. Füüsiliselt lõhkus radiaatori keegi kostja töötajatest. Seega oli tegeliku kahju tekitaja kindlakstegemine kostja võimuses. Kostja ei ole tegelikku kahju tekitanut nimetanud. Eeltoodu alusel on põhjendamatu kostja väide, et tema tegi omaltpoolt kõik, et kahju tekkimist hagejale ära hoida ning kahju hüvitamise eest peab vastutama kolmas isik, kelle keskküttesüsteem ei võimaldanud vee sulgemist. Hageja ei ole nõuet kolmanda isiku vastu esitanud. Kohus tuvastas, et kahju põhjustas kostja töötaja(te) tegu. Kui kahju suurenes kolmanda isiku tegevuse(tuse) tõttu, oleksid kahju tekitajateks nii kostja kui kolmas isik ning VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt oleks nende vastutus solidaarne. VÕS § 65 lg 1 alusel võib hageja otsustada, kelle vastu solidaarvõlgnikest ta nõude esitab. Seega käesolevas asjas ei oma tähtsust, süü ja vastutuse jaotus solidaarvõlgnike vahel. 15. Eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja paberi kahjustamisega seotud hüvitise 3 335,94 krooni. Koopiamasinate kahjustamise osas kohus jätab hagi rahuldamata kahju tekkimise tõendamatuse tõttu. 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldas hagi esialgse nõudega võrreldes üksnes 1,4 % ulatuses, menetluse käigus hageja nõustus kostja vastuväitega, et nõuet tuleb vähendada käibemaksu võrra ning võttes arvesse, et hageja keeldus kostja pakutud kompromissist, peab kohus õigeks jätta poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 167 lg 1 kohaselt on hageja kohustatud hüvitama ka kolmanda isiku menetluskulud. Heli Käpp Kohtunik 9