p 1 kohaselt võib kohus määrusega menetluse taastada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist avastab kohus vea, mis mõjutab konkreetse kohtuasja lahendamist. Kohus sellist viga tuvastanud ei ole. See asjaolu, et menetlusosaliste vahel võib esineda veel täiendavaid õigussuhteid, mis annavad võib- olla võimaluse mingite täiendavate nõuete esitamiseks, ei tähenda, et käesolev tsiviilasi oleks lahendatud valesti või et need asjaolud mõjutaksid käesoleva asja lahendamist. Taotluse esitaja ei ole viidanud asjaoludele, mis välistaksid kaasomandi lõpetamise hagi rahuldamise või võimaldaksid hagi rahuldamise mingite muude kohustuste täitmisest sõltuvusse seada. Taotluse esitaja ei ole esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et käesolevas kohtumenetluses tuvastatud asjaolud oleksid valed. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul asjas menetluse taastamiseks õiguslikud alused puuduvad ja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine 11.
Asja materjalidest nähtub, et kostja NR on hagi õigeks võtnud.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja V S on teinud NR ettepaneku kaasomandite lõpetamiseks, kuid viimane ei ole sellele reageerinud. Seega esines õiguslik alus hagejal kohtusse pöördumiseks ning kostja NR on kohustatud kandma hageja menetluskulud. 12. 16.09.2008.a. toimunud kohtuistungil asus kostja V S seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta tervenisti kostja NR kanda. Kostja leiab, et hagi esitamine oli põhjendamatu, kuna kostja oli nõus asja lahendama kohtuväliselt. Hageja vaidles sellele vastu ja taotles menetluskulude väljamõistmist solidaarselt mõlemalt kostjalt. Asja materjalidest nähtub aga, et kostja esindaja saatis hagejale ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks 23.04.2008.a., s.o mõned päevad enne hagiavalduse kohtusse jõudmist. Menetlusosalised ei ole aga kinnitanud, et nad on nimetatud ettepaneku kätte saanud. Samuti nähtub asjaoludest, et kuigi kostja V. S on esitanud erinevaid seisukohti ning ettepanekuid, mis sisaldavad erinevaid kaasomandis olevate varaesemete müügi tingimusi, ei ole kostja siiski hageja nõudega kohtuväliselt nõustunud ja kostja V. S käitumine ja tegevus ei ole olnud selline, et see oleks viinud hageja ja V. S kokkuleppeni või siis nende isikute osas hageja nõude vabatahtliku täitmiseni. See asjaolu, et kostja S on väljendanud põhimõttelist nõusolekut kaasomandis olevate esemete müümiseks, ei tähenda veel, et hagi oleks esitatud põhjendamatult ning et V. S oleks saanud kaasomandi lõpetamise küsimused lahendada kohtuväliselt. V. S seadis müügi suhtes erinevaid tingimusi (vt t lk 34), mistõttu hageja oli sunnitud esitama kohtusse hagi. Ka kohtumenetluse ajal kuni kohtuistungini ning ka kohtuistungi ajal ei suutnud hageja ja V. S omavahelisele kokkuleppele jõuda. Need asjaolud, et kostja V. S küll tegi formaalselt ettepaneku kaasomandi jagamiseks, kuid esitas selles erinevaid tingimusi ja ettepanek ei vastanud üks- üheselt kohtusse esitatud haginõudele (haginõue on müüa kaasomandis olevad asjad avalikul enampakkumisel täitemenetluses aga ettepanek oli korraldada vabakäeline müük) ja et ka vabatahtlikus müügis ei suutnud hageja ja kostja S ikkagi ka peale hagi esitamist kuni kohtuotsuse tegemiseni kokku leppida, näitab seda, et hagejal oli põhjus hagi esitada ja kostja S poolt esitatud asjaolud ei viita sellele, et hagi esitamine hageja poolt oleks olnud põhjendamatu ja alusetu. Selleks, et vastavaid väiteid veenvalt esitada, oleks kostja S pidanud kohtu jaoks usutavaks muutma selle, et tema suhtes oleks saanud käesoleva vaidluse lahendada kohtuväliselt. See asjaolu aga, et isik väljendab valmisolekut läbirääkimisi pidada, ei tähenda veel seda, et ta oleks nõude vabatahtlikult täitnud või et ta oleks oma käitumisega loonud olukorra, et ta ka sisuliselt nõude kohtuväliselt täidab. Siinkohal on oluline rõhutada ka seda, et V. S esitas kaasomandi jagamise ettepaneku, mis siiski tingimuste poolest oluliselt erineb hageja nõudest, mille kohus käesoleval juhul 3
14. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 21250 krooni ja õigusabikuludest summas 15 000 krooni. Hageja lisas ka õigusabikulude tekkimist tõendavad dokumendid. Kohtu hinnangul on riigilõiv ja õigusabikulud viidatud suuruses põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele. Õigusabilepinguga kokku lepitud summa 15 000 krooni suurust õigustab see, et vastava lepingu kohaselt kohustus hageja esindaja selle summa eest osutama õigusabi sellises ulatuses nagu käesoleva tsiviilasja lahendamiseks on vaja, st õigusabi mahu riski võttis enda kanda hageja esindaja. Käesoleval juhul koosnes õigusabi hagiavalduse koostamisest, mille käigus tuli tutvuda asjaoludega ning teha kindlaks vara koosseis, samuti kohtuistungil osalemisest ning vahepealsetest kompromissiläbirääkimistest, mis tõepoolest toimusid ning mille pidamine oli kohane ja põhjendatud. Hageja esindaja pidi läbi töötama ka menetlusosaliste vastused. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja kulud õigusabile viidatud suuruses on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele. Õigusabikulude sellises suuruses väljamõistmist toetab ka hagihind. Kohus toimetas hageja poolt esitatud menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotluse menetlusosalistele kätte. Menetlusosalised ei esitanud selliseid seisukohti, mis vastava taotluse rahuldamise välistaks.
ei näe ette, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotluse peaks kohus lahendama tingimata asja sisulise arutamise käigus. Kohus leiab, et kõiki menetlusosaliste olulisi menetlusõigusi on menetluskulude summaarse kindlaksmääramise menetluse raames arvestatud. 1 Tuginedes
lg-le 1, mis näeb ette, et õigeksvõtul põhineva otsuse korral lahendab kohus menetluskulude väljamõistmise küsimuse menetluskulude summaarse määramise teel, leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulu summas 36250 krooni. Kaupo Paal Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.