2-09-31412 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 27.
- 2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-31412 Menetlustoiming Lõpplahend Avaldaja Pajusi vald vallavalitsuse kaudu (Kalana Pajusi vald Jõgevamaa 48205) esindaja Merle Tänav; Puudutatud isikud Mxxxx Jxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (AB Valge ja Uiga Jõgeva osakond); Rxxxxx Jxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxx Väikelastekodu) esindaja Tiia Tafenau (AB Sirje Must, asukoht Õpetaja 9 Tartu 51003) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Pajusi valla avaldus vanema õiguste äravõtmiseks 17.08.
- a RESOLUTSIOON Avaldus rahuldada. Võtta Mxxxx Jxxxxxxx ära vanema õigused lapse Rxxxxx Jxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) suhtes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Kohus leidis 03.07.2009 esitas Pajusi vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub võtta Mxxxx Jxxxxxxx ära vanema õigused xxxxxxxxxx.a sündinud poja Rxxxxx Jxxxxx suhtes. Avalduse kohaselt võeti Tartu Maakohtu 16.01.2009.a määrusega Rxxxxx tema emalt ära 1 ilma vanema õigus ära võtmata. Alates 25.11.2008.a elab Rxxxxr xxxx Väikelastekodus. Tartu Maakohtu 13.03.2009.a määrusega määrati Mxxxx Jxxxxx eestkoste. Avaldaja oli seisukohal, et Mxxxx Jxxxx ei saa hakkama lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega ning seoses eestkoste piiramisega avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju Kohus kuulas 17.08.2009.a ära Mxxxx Jxxxxx, tema esindaja, avaldaja ning Rxxxxx Jxxxxx esindaja. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde selgitades, et vajadus vanema õiguste äravõtmiseks täpsustus eestkostemenetluse käigus. Avaldaja leidis, et Mxxxx Jxxxxxei saa iseseisvalt enda elu korraldamisega hakkama ja vajab pidevalt kõrvalabi ja juhendamist. Seetõttu ei saaks ta hakkama ka lapse eest hoolitsemisega ja juhuste kokkulangemisel võiks osutuda lapsele ohtlikuks. Mxxxx Jxxxx oli avalduse rahuldamise vastu ja arvas, et laps võiks ikka kasvada lastekodus ning teda ei tohiks anda kasvatada kellegi perekonda. Mxxxx Jxxxx arvas, et kui laps saab kahe aastaseks, võiks ta enda juurde võtta, kuid ei omanud ettekujutust lapse kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest. Mxxxx Jxxxxx esindaja leidis, et avaldus tuleks rahuldada. Rxxxxx Jxxxxx esindaja toetas samuti avaldust. Kohtu seisukoht Kohus, olles uurinud tõendeid ning kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku, leiab, et avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mis kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Sama lõike p 4 kohaselt võib vanema õigused ära võtta ka, kui vanem avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Kohus lähtub määruse tegemisel avaldaja poolt esitatust, kohtu poolt vahetult kogetust ning tsiviilasjades nr 2-08-77651 –valla avaldus lapse äravõtmiseks Mxxxx Jxxxxxxx, ja 2-0882668- valla avaldus Mxxxx Jxxxxx üle eestkoste seadmiseks, kogutud tõenditest. Kohus seisukohal, et Mxxxx Jxxxx ei ole võimeline iseseisvalt last kasvatama. Mxxxx Jxxxx on tunnistatud täielikult teovõimetuks ning vajab oma igapäevaelu korraldamisel pidevalt ise juhendamist ja kõrvalabi. Mxxxx Jxxxx on asunud elama valla abikeskusse, kus tuleb oma eluga siiski toime. Lapse sündides ei olnud ta majanduslikult, elukorralduslikult ning ka vaimselt valmis lapse eest hoolitsema ning tema valmisolek ei ole paranenud. Ta ei suuda kirjeldada, kuidas ta lapse eest hoolitseks, mida koos temaga teeks, millised on alla aastase ja ka kahe aastase lapse vajadused. Kohus on jätkuvalt kohus on seisukohal, et tal puudub tegelik ettekujutus lapsega kaasnevast vastutusest ja kohustustest. Rxxxxx Jxxxx viibib alates 25.11.2008.a xxxxx Väikelastekodus, kus Mxxxx Jxxxx pole teda kordagi vaatamas käinud. Kohus leiab, et Mxxxx Jxxxx võib oma psüühilise seisundi tõttu osutuda lapsele kahjulikku mõjus ning ei ole suuteline lapse eest hoolitsema. Ka ei ole ta täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ning ei suuda neid kohustusi täita ka tulevikus. Seetõttu tuleb Mxxxx Jxxxxxxx vanema õigused ära võtta. PKS § 54 lg 4 sätestab, et kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Tulenevalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) §-st 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 24 lg 1 järgi on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Menetluskulude jaotus 2 Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.