Obsah (10)

§ 432§ 660§ 661§ 431§ 428§ 430§ 150§ 1741§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-09-4586 Balti Investeeringute Grupi Pank AS v

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Lõpetada hagis ja tsiviilasja menetluskulude menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Rait Malk, Urma Malk ja Siiri Jürgen tunnistavad tingimusteta Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIGBANK AS) nõuet summas 200 569 (kakssada tuhat viissada kuuskümmend üheksa) krooni 78 senti (millest 161 058.39 krooni tagastamata krediidisumma; 17 615.66 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 895.73 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise
2. mai
3. a seisuga) ning BIGBANK AS kantud menetluskulud summas 9 155 krooni; 1.2 Rait Malk, Urma Malk ja Siiri Jürgen tasuvad BIGBANK AS-le solidaarselt kokku 209 724 (kakssada üheksa tuhat seitsesada kakskümmend neli) krooni 78 senti (millest 200 569.78 krooni moodustab võlg koos kõrvalnõuetega ja 9 155 krooni menetluskulud), hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20802460158 alljärgnevalt: 1) alates mai kuust 2009.a kuni septembri kuu 2009.a igakuiselt hiljemalt 10-ndal kuupäeval solidaarselt 5 000 (viis tuhat) krooni ning 2) võla jäägi hiljemalt
4. oktoobril 2009.a ühekordse maksena; 1.3 kui Rait Malk, Urma Malk ja Siiri Jürgen ei tasu lepingus nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on BIGBANK AS-l õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingus fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks Rait Malgalt, Urma Malgalt ja Siiri Jürgenilt kohtutäituri poole; 1.4 maksete tasumisega viivitamisel tasuvad Rait Malk, Urma Malk ja Siiri Jürgen BIGBANK AS-le viivist 0,0849 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet 161 058.39 krooni. Täiendavad otsustused
5. Seoses menetlus lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel BIGBANK AS
6. jaanuaril 2009 tasutud riigilõivust (rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Pangas; viitenumber 2900072699) 8 750 (kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni BIGBANK AS-le (pangakonto nr 1120092793 Swedbankis) märkides selgitusse: „lep nr 0802460/15kt, tsiviilasi nr 2-09-4586, riigilõivu osaline tagastamine"; 2.2 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele hagejale ja kostjatele. Selgitused kohtumäärusele
7. Selgitada: 3.1 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

); 3.2

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.3

§ 661

ja kokkuleppe kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hageja ja kostjad on sõlminud asjas kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks. Sõlmitud kompromissi kohaselt kostja tunnistab tingimusteta hageja nõuet summas 200 569.78 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 161 058.39 krooni tagastamata krediidisumma; 17 615.66 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 895.73 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 25.05.2009.a seisuga; kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 9 155 krooni (millest 405 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 8 705 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust); kostjad tasuvad hagejale solidaarselt kokku 209 724.78 krooni, millest 200 569.78 krooni moodustab võlg ja 9 155 krooni menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20802460158 alljärgnevalt: 1) tasudes alates maist 2009.a kuni septembrini 2009.a igakuiselt hiljemalt
2. kuupäevaks solidaarselt 5 000 (viis tuhat) krooni; 2) tasudes võla jäägi hiljemalt
3. oktoobriks 2009.a. ühekordse maksena; kui kostja ei tasu lepingus nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingus fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole; maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0.0849 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet. 2 Hageja on
4. juunil 2009 kohtule esitatud avalduses loobunud kompromisslepingu punktist 7, milles hageja on nõudnud kostjatelt 5% leppetrahvi kompromissi rikkumise korral. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.
5. Kohtu põhjendused 2.
6. Seaduslikud alused menetlemisel Kohus lõpetab menetluse määrusega (

§ 431lg 1).

2.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena tsiviilasja menetluse lõpetamine.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Arvestades menetluse asjaolusid ja kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut, on põhjendatud kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastualus

§ 430lgs 3 sätestatuga.

Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430

lg 5) Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Hageja 30. jaanuaril 2009 tasutud riigilõivust 17 500 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 8 750 krooni. Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (

§ 1741lg 1).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud kannab kostja. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3