2-09-44093/2

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-44093 Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A.F. hagi A.K.`i vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: Kostja: A.F. (IK xxx, elukoht: xxx A.K. (IK xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON Keelduda A.F. hagi A.K.`i vastu menetlusse võtmisest. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD
2. A.F. esitas 03.09.
3. a Viru Maakohtule hagi A.K.`i vastu elatise nõudes.
4. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx. a tütar E.F.. Laps on registreeritud vallaslapsena. Kostja A.K. on alati pidanud Elinat oma tütreks, samuti peavad tema vanemad E.t oma lapselapseks. Poolte kooselu on lõppenud ning käesoleval ajal on laps hageja ülalpidamisel. Ajavahemikus 14.02.
5. a kuni käesoleva ajani on kostja hagejat toetanud ainult kokku 3 200 krooniga. E.F. on puudega laps, mistõttu vajab suuremat tähelepanu, hooldust ning lisakulutusi.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni kuus. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et keelduda. menetlusse võtmisest tuleb 1
8. Hagiavalduse kohaselt on E.F. registreeritud vallaslapsena. E.F. sünnitunnistusel (tl 3) kanne isa kohta puudub.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja palub perekonnaseaduse (PkS) § 61 alusel mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks põhjusel, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
10. Vastavalt PkS § 38 lg 1 tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Seega on põlvnemisel õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see on tõestatud seaduses sätestatud korras.
11. Kuna hageja ja kostja abielus ei olnud, ei ole antud juhul kohaldatav lapse põlvnemise tuvastamisel PkS § 39 lg
12. Põlvnemise kindlakstegemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, toimub PkS § 41 ja 42 sätestatud korras.
13. Kuna lapse sünnitunnistusel kanne isa kohta puudub, ei ole järelikult pooled pöördunud ühise kirjaliku avalduse alusel perekonnaseisuametisse lapse põlvnemise kindlakstegemiseks (PkS § 41 lg 1) ja kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lapse ema või kostja oleks pöördunud kohtu poole avaldusega lapse põlvnemise tuvastamiseks (PkS § 42)
14. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus on seisukohal, et kuniks ei ole tuvastatud E.F. põlvnemine kostjast, ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik hageja õiguste rikkumine ka juhul, kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
15. Seega enne elatise nõude esitamist kostja vastu, tuleb tuvastada seaduses sätestatud korras lapse põlvnemine kostjast A.K.`ist.
16. Kohus tugineb määruse tegemisel ka Viru Ringkonnakoht analoogilisele seisukohale kohtuasjas nr 2-07-15666 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-4-07 (kohtulahendi p 22); arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10694,10696&tekst=222497409 ). Kohtunik 2