3-07-2261/26

3-07-2261 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-07-2261 Haldusasi OÜ E(likvideerimisel) kaebus, milles kaebaja taotleb: - tunnistada õigusvastaseks OÜ E suhtes läbiviidud maksumenetlus; - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 25.10.2007 korraldus nr 12-2.2/11869 või - kohustada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskust andma nimetatud asja menetlus üle Maksuja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskusele; Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2008 Menetlusosalised Kaebaja OÜ E Vastustaja Maksu- ja TolliametiLääne maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata OÜ E(likvideerimisel) kaebus haldusdasjas nr 3-07-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. novembril
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD 23.03.2007 koostati Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse poolt kontrollakt nr 12-3/75 OÜ E üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise kohta (tl 14-28). 1 3-07-2261 25.10.2007 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse korraldusega nr 12-2.2/11869 kohustati OÜ E likvideerijat J. S´a ilmuma selgituste andmiseks Lääne maksu- ja tollikeskusesse ja kaasa võtma raamatupidamisdokumendid, mis olid seotud kontrollitaval perioodil pangakontolt tehtud väljamaksetega, kinnistu soetamise ja müügiga (tl 29-30). 05.11.2007 postitas OÜ E kohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 25.10.2007 korralduse nr 12-2.2/11869 tühistamiseks ja haldusakti väljaandmiseks kohustamiseks (tl 5-12). 09.11.2007 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (l 46-48). 15.11.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 53-54). 19.11.2007 esitas OÜ E määruskaebuse 09.11.2007 määrusele (tl 58-61). 23.11.2007 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 68-72). 04.02.2008 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti OÜ E määruskaebus rahuldamata (tl 8182). 14.03.2008 esitas maksuhaldur vastuväited kaebusele (tl 93-95). 15.04.2008 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 128-129). 16.05.2008 edastas maksuhaldur kohtule kaebaja suhtes läbiviidud kontrollide käigus kogutud tõendid (II kd, III kd tl 3-130). 27.06.2008 taotles kaebaja kaebuse muutmist (III kd tl 138). 02.07.2008 esitas kaebaja muudetud kaebuse ning taotles tunnistada õigusvastaseks OÜ E suhtes läbiviidud maksumenetlus ja tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 25.10.2007 korraldus nr 12-2.2/11869 (III kd tl 142-143). 27.08.2008 esitas maksuhaldur seisukohad muudetud kaebuse osas (III kd tl 148-152). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt kohustas maksuhaldur oma 25.10.2007 korraldusega nr 123/11869 OÜ E esitama raamatupidamisdokumente, mis puudutavad kaebajale kuulunud kinnisvara osas 05.02.2007 tehtud müügitehingut. Korralduse täitmata jätmise eest on ettenähtud rahatrahv. 10.09.2007 valiti kaebaja juhatuse liikmeks J. S, kes on alates 25.09.2007 OÜ E likvideerija. Samuti keeldub Lääne maksu- ja tollikeskus menetlemise üleandmist piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele Jõhvis ning nõuab, et kaebaja juhtimisorganite liikmed ja esindajad ilmuksid MTA poolt määratud aegadel hoopis Pärnusse. Kaebaja on seisukohal,et maksuhaldur koormab liigselt kaebajat ning temaga seotud ja mitteseotud isikute tegevust, jättes tähelepanuta kaebaja poolt esitatud vaided. Kaebaja hinnangul on maksuhaldur väljunud oma esialgse kontrollülesannete piirist ja asunud kaebaja suhtes, kes asub teise maksu- ja tollikeskuse tööpiirkonnas, läbi viima ilma selge eesmärgita maksumenetlust. 23.03.2007 koostatud kontrollaktis on maksuhaldur leidnud, et kaebaja tulumaksukohustust kontrollitaval perioodil tuleb suurendada 1 358 340 krooni. Kuid vaatamata sellele jätkab maksuhaldur kaebaja koormamist korraldustega teabe saamiseks, tekitades sellega kaebajale liigseid ebameeldivusi ja kulutusi ning paneb kaebaja temaga seotud kolmandate isikute ees halba valgusesse.. Menetlemine Lääne maksu- ja tollikeskuse poolt teeb menetluses osalemise ebameeldivaks ja kulukaks, sest kaebaja asukohajärgne MTA tööpiirkond asub hoopis Eesti teises otsas. Maksuhaldur ei saa nõuda maksumaksjalt selliste tõendite esitamist, mis on maksuhaldurile teada ning mille saamiseks peab maksumaksja pöörduma maksuhalduri poole. Kaebuse täienduse kohaselt on taoliselt läbiviidud maksumenetlus õigusvastane. Kuna maksuhaldur on asjas koostanud kontrollakti, ei ole täiendav uurimine vajalik ning asjas on võimalik teha maksuotsus. Kaebaja leiab, kuna tema asukohaks on Jõhvi, on tegemist Jõhvi maksu- ja tollikeskuse tööpiirkonnaga ning Lääne maksu- ja tollikeskus peab andma asja üle Jõhvi. Kaebaja ilmumine Pärnusse on kaebajale liialt koormav ning kulukas. 2 3-07-2261 Vaidlustatud korralduses nõuab maksuhaldur raamatupidamise dokumente, mis puudutavad kaebajale kuulunud kinnisvara tehingut 05.02.
6. Seega on maksuhaldur väljunud kaebaja suhtes algatatud üksikjuhtumi kontrolli piiridest ning tegutseb ilma lähteülesande ja eesmärgita. Kaevatavas korralduses ei tee maksuhaldur kaebajale mitte sunniraha hoiatust, vaid ähvardab J. S´a rahatrahviga, kuid tema suhtes ei ole väärteomenetlust algatatud. Kuna maksuhaldur kutsub J. Sa selgitusi andma kolmanda isikuna, siis peaks olema täidetud MKS tulenevad eeldused. Seega enne kolmandale isikule teabenõude esitamist tuleb antud teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Käesoleval juhul on saadetud samasisulised korraldused ka OÜ E juhatuse liikmele kontrollitava perioodi ajal, kuid vastavale korraldusele on esitatud vaie. Kaebuse täienduse kohaselt ei saa antud juhul eraldi käsitleda J. S´a ja OÜ E õiguste rikkumist, kuna J. S ei ole maksumenetluses eraisikuna,vaid esindab kaebajat likvideerijana, kellel vastavalt TsÜS § 41 lg 3 on samad õigused ja kohustused kui juhatuse liikmel. Seetõttu tuleb kaebuses kirjeldatud J. Sa õiguste rikkumisi käsitleda OÜ E suhtes ühiselt. Maksuhalduri toimingud ei ole õiguspärased, kuna enne J. Sa´le kui kolmandale isikule korralduste andmist on lahendamata OÜ E taotlused ja vaided. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusele esitas J. S vaide, kuna vaide esitamata jätmine oleks toonud kaas uue OÜ E õiguste rikkumise. Osaühing on vaidlustanud korralduse, kuna peab seda õigusvastaseks, sest see sisaldab selliste lepingute esitamise kohustust, mis ei ole koostatud ajal, mil teostati üksikjuhtumi kontrolli. Kuna vaidlustatud korraldusest ei tulene, et peale korralduses märgitud tähtaja möödumist ei nõuta 05.02.2007 lepingu esitamist, rikub see osaühingu õigusi ja tuleb tühistada. Kaebaja eesmärgiks on kestva õigusvastase menetluse keelamine ja asjas maksuotsuse tegemine. Kaebuse muutmise taotluses märgib kaebaja, et asjas on maksuotsused tehtud ning seeõttu taotleb kaebaja tema suhtes läbiviidud maksumenetluse õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendatud huvina märgib kaebaja talle maksumenetluses tekitud kahju osas kahjunõude esitamist. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt viidi kaebaja suhtes läbi sama perioodi suhtes kaks üksikjuhtumi kontrolli: käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise osas. Kontrolli tulemusel koostati 23.03.2007 kontrollakt nr 12-3/2007, millele järgnes eriarvamuse analüüs, mille käigus maksuhaldur tuvastas, et kaebaja on võõrandanud peale kontrollitavat perioodi korteri, millele tehtud kulutuselt oli arvestatud sisendkäibemaks. Kuna tegemist oli kahe üksikjuhtumi kontrolliga, koostati maksukohustuslasele kaks maksuotsust. Mõlemale maksuotsusele esitas kaebaja vaide, mis jäid rahuldamata. Seega oli maksuotsuste tegemise ajaks maksumenetlus lõpetatud. Maksuhalduri hinnangul ei ole põhjendatud maksumenetluse alluvuse muutmine maksumenetluse ajal. Maksuhalduri väidetel ei ole kaebaja kaebuses põhjendanud, mil moel rikub kolmandale isikule tehtud korraldus kaebaja õigusi. Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses teavet nii maksukohustuslaselt kui ka kolmandalt isikult. Juhul, kui makushaldur pöördub teabe saamiseks kolmanda isiku poole, ei saa see automaatselt rikkuda maksukohustuslase õigusi, eriti olukorras, kus maksukohustuslane jätab täitmata talle MKS § 56 pandud kaasaaitamise kohustuse. J. S oli kaebaja juhatuse liikmena kohustatud esitama juba 13.09.2007 korraldusega nr 122.2/10060 nõutud teavet. J. S jättis selle täitmata ja teatas revidendile, et kuna ta on saanud äriühingu likvideerijaks ning äriühing ei ole talle dokumente täielikult üleandnud, siis ei saa ta korraldust nr 12-2.2/10060 täita. Antud teates ei viita J. S asjaolule, et maksuhalduri juurde tulemine oleks liialt koormav. Eelnevalt oli maksuhaldur pöördunud teabe saamiseks eelneva juhtatuse liikme M. P poole 15.08.2007 korraldusega nr 12-2.2/8721, kes maksuhaldurile mingit teavet ei andnud. Seega on käesoleval juhul täidetud MKS § 61 lg 2 sätestatud eeldus. 3 3-07-2261 Kaebaja juhatuse vahetus toimus 22.08.2007 ja juhatuse liikemeksa sai J. S, kel oli tulenevalt MKS § 56 kaasaitamiskohustus ja § 57 alusel raamatupidamisarvestuse kohustus. Vastustaja kinnitusel ei ole J. S andnud makushaldurile mingit teavet ning maksuotsused koostati muudest allikatest kogutud tõendite alusel. Asjaolu, millise sanktsiooni valib maksuhaldur haldusakti täitmise tagamiseks, on tema kaalutlusotsustus. Arvestades korralduse adressaadi käitumist ning asjaolu, et 13.09.2007 korralduses sanktsioonina märgitud sunniraha, ei täitnud oma eesmärki – oli põhjendatud sanktsiooni muutmine. Kuna sanktsiooni kohaldamise hoiatus on tehtud füüsilisele isikule, ei saa see iseseisvalt rikkuda osaühingu õigusi. Kui kohustust on rikkunud J. S, ei saa kaebaja olla väärteomenetluses menetlusaluseks isikuks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Kaebus on esitatud 05.11.2007 vastustaja 25.10.2007 korraldusele. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja taotleb tema suhtes läbiviidud maksumenetluse õigusvastasuse tuvastamist ning märgib asjas põhjendatud huvina kahjunõude esitamist tulevikus. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 3 p 1, § 10 lg
8. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja hinnangul tuleb kaebuses kirjeldatud õiguste rikkumisi käsitleda J. S´a ja OÜ E kohta ühiselt, kuna juriidilised isikud saavad toimida läbi nende organitesse kuuluvate füüsiliste isikute ning J. Sa ei osale maksumenetluses eraisikuna, vaid esindab likvideerijana OÜ-d E. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käsitletud paragrahvis sätestatud kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24 kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt ning seaduse § 26 alusel on juriidilise isikul võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Lähtudes käsitletud seaduse § 31 lg 7 võib juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ning seaduse § 34 lg 1 alusel loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Viidatud sätetest ega MKS ei tulene, et juriidilist isikut ja juriidilise isiku esindajat saab/tuleb kas tsiviilmenetluses, haldusmenetluses ja/või maksumenetluses käsitleda ühiselt. Lääne maksu- ja tollikeskuse 25.10.2007 korraldusega nr 12-2.2/11869 on kohustatud J. S´a kui OÜ E likvideerijat andma maksuhaldurile teavet ja korralduses nõutud dokumente (tl 2930). Äriühingule ei pane antud korraldus mingit kohustust ega näe ka ette äriühingule mingit vastutust selle täitmata jätmise eest. Korralduse andmise aluseks on märgitud MKS § 61 lg 1 ja lg 3 ning § 62 lg 1 ja lg
9. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käsitletud paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Seega on käesoleval juhul kaevatav haldusakt tehtud J. Sa´le kui füüsilisele isikule ning kellel oli MKS § 137 alusel kas vaide esitamise õigus või HKMS § 7 lg 1 alusel õigus pöörduda kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. 4 3-07-2261 J. S on talle antud kaebusõigust kasutanud, esitades 06.11.2007 Lääne maksu- ja tollikeskuse 25.10.2007 korraldusele nr 12-2.2/11869 vaide Maksu- ja Tolliametile (tl 37-40). Kaebuse halduskohtule saab esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. OÜ E taotleb kaebuses Lääne maksu- ja tollikeskuse 25.10.2007 korralduse nr 12-2.2/11869 tühistamist. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Äriühingule OÜ E ei pane antud korraldus mingit kohustust ega näe ka ette äriühingule mingit vastustust selle täitmata jätmise eest. Lähtudes eeltoodust ei saa kaevatavas korralduses J. S´ale pandud kohustused või kohustuste täitmata jätmise eest sanktsioonide kehtestamine rikkuda äriühingu kui juriidilise isiku subjektiivseid õigusi. Kui vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, siis ei pea halduskohus kontrollima selle haldusakti seaduslikkust. Seetõttu ei anna kohus asjas õiguslikku hinnangut kaebaja väidetele ega tõenditele, mis on seotud J. S´ale kaevatava korraldusega pandud kohustuste ja kohustuse rikkumise eest sanktsiooni kohaldamise vaidlustamisele. Kaebaja taotles 23.11.2007 esitatud kaebuse täienduse (I kd tl 68-69) maksuhalduril maksumenetluse toimiku esitamist selleks, et „…halduskohtul oleks võimalik kontrollida, et MTA annab OÜ E suhtes välja samasisulisi korraldusi, milles esitatud küsimustele on OÜ E juba vastanud, samuti seda, et MTA on jätnud lahendamata ja tähelepanuta OÜ E poolt esitatud taotlused ja seisukohad ja koormab OÜ-d E ebavajalike menetlustoimingutega, mis ei teeni efektiivse ja kiire haldus/maksumenetluse läbiviimise ja maksuotsuse tegemise eesmärki…“. Kui kaebus esitatakse tegevuse peale, peab kaebaja kaebuses märkima, milliseid konkreetseid toiminguid ta silmas peab. Käesoleval juhul ei ole kaebaja antud taotluses mingil moel piiritlenud ega konkretiseerinud, milliseid maksuhalduri toiminguid ja/või haldusakte kaebaja silmas peab. Samuti ei ole kaebaja selgitanud ega tõendanud oma väiteid üleliigsete kulutuste, ebamugavuste osas ega väiteid selles osas, et maksumenetlus paneb kaebaja temaga seotud kolmandate isikute ees halba valgusesse. Õige on kaebaja väide selle kohta, et maksuhaldur ei saa nõuda maksumaksjalt selliste tõendite esitamist, mis on maksuhaldurile teada ning mille saamiseks peab maksumaksja pöörduma maksuhalduri poole. Kuid kaebaja ei ole kaebuse selgitanud ega põhjendanud, milliseid maksuhaldurile teadaolevaid ja/või maksuhalduril olemasolevaid tõendeid maksuhaldur kaebajalt nõudis. Kohus ei saa anda õiguslikku hinnangut üldsõnalistele väidetele konkretiseerimata ning selgelt piiritlemata toimingutele ja haldusaktidele ega hakka haldusasjas omal algatusel üle kontrollima maksuhalduri poolt maksumenetluse läbiviimise menetlust. Seetõttu ei anna kohus ka hinnangut antud taotlusega väljanõutud tõenditele. Kaebuse täienduses, mille kaebaja esitas 23.11.2007 (I kd tl 68-69) leiab kaebaja, et maksuhaldur on kaebaja suhtes läbiviidavas maksumenetluses väljunud algatatud üksikjuhtumis kontrolli piirest. Vaidlustatud korraldusega nõuab maksuhaldur raamatupidamise dokumente, mis puudutavad kaebajale kuulunud kinnisvara tehingut 05.02.
10. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et maksuhaldur on väljunud kaebaja suhtes algatatud üksikjuhtumi kontrolli piiridest ning tegutseb ilma lähteülesande ja eesmärgita. Kaebaja ei ole asjas vaidlustanud maksuhalduri väited selle kohta, et kaebaja võõrandas pärast kontrollakti korteri, millele oli kontrollitaval ajavahemikul tehtud kulutusi, millelt oli arvestatud sisendkäibemaksu. Maksuhalduri väidetel oli asjas vajalik välja selgitada, kas korter müüdi käibemaksuga või maksuvabalt. Kaebaja ei ole asjas ümberlükanud vastustaja väiteid selle kohta, et täiendavat teavet ja selgitusi nõuti seoses kaebaja poolt eriarvamuses toodud asjaolude kontrollimise vajadusega. 5 3-07-2261 Kaebaja ei ole põhistanud ega viidanud õiguslikule alusele, mille tõttu on ta seisukohal, et pärast kontrollakti koostamist ei tohi teha/jätkata üksikjuhtumi kontrolltoiminguid kontrolleseme suhtes. Lähtudes eeltoodust ei ole asjas leidnud tõendamist kaebaja väited selle kohta, et vastustaja on kaevatava korraldusega väljunud üksikjuhtumi kontrolli piiridest. Asjaolule, kas ja mil moel kogutud teave on seotud kaebaja maksukohustusega kontrollitaval maksustamisperioodil ning kas vaidlustatud toiming oli seotud maksumenetluses seatud eesmärgiga, saab anda hinnangu maksumenetluse lõpule jõudmisel. MKS § 61 lg 2 alusel tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. Kaevatava korraldusega on J. S´alt nõutud raamatupidamise dokumente, mis on seotud kontrollitaval perioodil 01.11.2004 kuni 31.12.2005 pangakontolt tehtud väljamaksetega ning dokumendid, mis puudutavad soetatud ja müüdud kinnisvara ja selle sisustust (I kd tl 30). Kaebaja väidetel nõuti korraldusega raamatupidamise dokumente, mis puudutavad kaebajale kuulunud kinnisvara tehingut 05.02.
11. Vastustaja antud asjaolu vaidlustanud ei ole. Vastustaja poolt esitatud teabenõuetega on OÜ-lt E nõutud 16.
12. 2006, 16.05.2006 aastal kontrollitaval perioodil 01.11.2004 kuni 31.12.2005 raamatupidamisdokumente käibemaksu, tulumaksu arvestamise ja tasumise õiguse kontrollimiseks (tl 114, 115). Kaebaja juhatuse liikmele M. P´le tehti korraldus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks seoses eriarvamuses toodud seisukohtade kontrolliga
13. aasta väljamaksete ja 2006-2007 võõrandatud kinnisvara tehingute osas. Maksuhalduri väidetel M. P mingit teavet ei andnud. Kaebaja antud väidet vaidlustanud ei ole. Maksuhaldur on 13.09.2007 teinud teabenõude ka osaühingu juhatuse liikmele J. Sa´le, kus on nõutud teavet kontrollitaval perioodil 01.11.2004 kuni 31.12.2005 tehtud väljamaksete ning soetatud ja võõrandatud kinnisvara tehingute kohta (tl 121). Lähtudes eeltoodust on maksuhaldur enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöördunud maksukohustuslase poole nii kontrollitaval perioodil 01.11.2004 kuni 31.12.2005 tehtud väljamaksete osas kui ka soetatud ja võõrandatud kinnisvara tehingute osas. Hinnates maksuhalduri poolt asjas esitatud tõendeid ja väiteid vaidlusaluse teabe saamise/mittesaamise asjaolude osas, ei saa käesoleval juhul maksuhalduri pöördumine kolmanda isiku poole enne maksukohustuslase poolt teabenõude osas esitatud vaide läbivaatamist, kohtu hinnangul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Vastasel juhul muutuks riiklik järelevalve maksude tasumise üle ebaefektiivseks. 02.07.2008 esitatud kaebuse kohaselt ei teinud maksuhaldur hoolimata 23.03.2007 koostatud kontrollaktist maksuotsust, vaid see tehti alles peale kohustamiskaebuse esitamist. Kaebaja hinnangul oleks saanud maksuotsused teha ka varasemalt ja kaebajat vähem koormavalt (III kd tl 142-143). Seetõttu on kaebaja seisukohal, et läbiviidud maksumenetlus tuleb tunnistada õigusvastaseks. Kaebaja ei ole mingil moel põhistanud oma väidet selle kohta, et maksuhalduril oli olemas kogu vajalik teave maksuotsuse tegemiseks. Seetõttu on antud väide paljasõnaline ja tõendamata. HKMS § 9 lg 3 kohaselt peab haldusorgani pädevuse muutumisel asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Asja lahendamine läheb üle pädevale haldusorganile juhul, kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles osas, et kaebaja registrijärgne aadress muutus Lääne maksu- ja tollikeskuse poolt läbiviidava maksumenetluse keskel. 6 3-07-2261 Seega puudus kaebajal õiguslik alus nõuda asja menetlemise üleandmist Lääne maksu- ja tollikeskuselt Ida maksu- ja tollikeskusele. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei riku kaevatava korralduse tegemine ja kaevatav korraldus kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Tulenevalt eeltoodust tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetlusosalised ei esitanud taotlusi asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. Annika Vendik Kohtunik 7