TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2047 Otsuse kuupäev 23.01.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.P. kaebus Tartu Ülikooli õppeprorektori korralduse nr. 3042 P2 16.09.2008 ja Tartu Ülikooli dekaani otsustuse nr. 00443-21/MJ 18.09.2008 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 05.01.2009, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta S.P. kaebus haldusasjas 3-08-2047 rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 23.01.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. S. P. on esitanud 15.10.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Tartu Ülikooli õppeprorektori korralduse nr. 3042 P2 16.09.2008 ja Tartu Ülikooli dekaani otsustuse nr. 00443-2-1/MJ 18.09.
- Tartu Ülikooli õppeprorektori korraldusega nr. 3042 P2 16.09.2008 on Ülikooliseaduse § 14 lg 3 p. 61 ja 11 ning Tartu Ülikooli nõukogu 26.05.2006.a. määruse nr. 6 „Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri p. 135.3.7 alusel eksmatrikuleeritud (edasijõudmatuse tõttu seoses ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisega) majandusosakonna majandusteaduse
(2442)bakalauruseõppe üliõpilane S.P.. Dekaani otsustusega nr. 00443-21/MJ 18.09.2008 on Ülikooliseaduse § 301 lg 1 ja § 14 lg 3 p. 11 ning Tartu Ülikooli nõukogu 26.05.2006 määruse nr. 6 „Õppekorralduseeskiri“ p.20 alusel arvatud majandusteaduskonna bakalauruseõppe majandusteaduse
(2442)õppekava eksternina sooritajaks alates 17.09.2008 kuni 31.08.2009 S.P.. Edasikaebamise kord Asja materjalide kohaselt on S.P. asunud Tartu Ülikooli majandusteaduskonda majandusteaduse bakalauruseõppe riigieelarvelisele õppekohale
- aastal. 16.09.2008 on edastatud kaebajale teatis, et on väljastatud korraldus, millega on kaebaja eksmatrikuleeritud Tartu Ülikooli üliõpilaste nimekirjast. Sellest eelnevalt on teavitatud kaebajat korraldusest nr. 00359/2-1/MJ 05.09.2008, millega on kaebaja viidud üle
- aasta üliõpilaseks riigieelarvelisele õppekohale. 17.09.2008 on kaebaja sunnitud esitama eksterni avalduse majandusteaduskonna dekaanile, mille dekaan ka rahuldas korraldusega nr. 00443-2-1/MJ 18.09.
- Kaebaja on seisukohal, et Tartu Ülikooli õppeprorektori korraldus nr. 3042 P2 rikub kaebaja õigusi jätkata õpinguid 3 aasta üliõpilasena riigieelarvelisel õppekohal. Kaebaja on märkinud, et ülikoolis toimuva õppetöö ning üliõpilase edasijõudmise ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mis algab
- septembril ja lõppeb
- augustil ning õppeaasta lõpuks õppeained õppekoormusega ettenähtud mahus läbinud üliõpilane viiakse üle sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks. Üleviimine vormistatakse dekaani korraldusega
- septembriks. Kaebaja on viidanud õppekorralduseeskiri p. 56 ja p. 79 sätetele. Kaebaja on olnud seisukohal, et ta saab ülikoolis õpinguid jätkata, kuna kaebaja on täitnud vajaliku mahu õppekavast ning kaebaja suhtes on antud korraldus nr. 00359-2-1/MJ 05.09.2008 kaebaja õpingute jätkamiseks, mis on antud uue õppeaasta alguses. Kaebaja leiab, et korraldus nr. 3042 P2 16.09.2008 ei ole õiguspärane, kuna ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, kaebaja suhtes on rikutud menetlusnorme, haldusaktis puudub kaalutlusotsustus, kaebaja on jäetud menetlusse kaasamata mistõttu kaebajal ei ole olnud võimalust oma seisukohti kaitsta ja seletusi anda. Kaebaja on lisanud, et eksmatrikuleerimise aluseks olev neljas negatiivselt sooritatud eksam toimus 01.07.2008, samas viidi eksmatrikuleerimine läbi 16.09.
- Eksamitulemused peavada väljas olema hiljemalt 7 tööpäeva jooksul peale eksami sooritamist , seega hiljemalt 11.07.2008 ning eksmatrikuleerimist saab otsustada kahe nädala jooksul, seega hiljemalt 24.07.2008, mitte aga 16.09.
- Seega ei ole kinni peetud tähtaegadest ning kaebajal on tekkinud õiguspärane ootus, et vastustaja ei tee eksmatrikuleerimise otsust. Kaebaja on märkinud, et ta on muutnud oma elukorraldust seoses teadmisega, et jätkab õpinguid, et oleks rohkem aega pühenduda õppimisele. Seoses üliõpilasstaatusest tulenevate õiguste (õppelaenu saamine, üliõpilase soodustused) äravõtmisega eksmatrikuleerimise läbi on kaebaja sattunud majanduslikult raskemasse olukorda. Haldusorgan ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et kaebaja on täitnud vajaliku mahu õppekavast ning on selle isegi ületanud. Kaebaja leiab, et eksmatrikuleerimise kohaldamine edasijõudmatuse tõttu on antud juhul põhjendamatu. Kaebaja on märkinud, et varasem õppekorralduseeskiri , ajal, mil kaebaja ülikooli astus, ei sätestanud õigust samas aines nelja eksami negatiivse sooritamise korral üliõpilast eksmatrikuleerida, seega puudus nüüd alus kaebaja eksmatrikuleerimiseks edasijõudmatuse tõttu. 17.11.2008 on S.P. esitanud kaebuse täienduse, milles esitab täiendava taotluse - ennistada S.P. 3.a. üliõpilaseks Tartu Ülikooli majandusteaduskonna riigieelarvelisele õppekohale alates 16.09.
- Vastustaja – Tartu Ülikool taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja jätta kohtukulud kaebaja kanda. Majandusteaduse õppekava üliõpilane S.P. on sooritanud õppeaines „Võlaõigus(lepinguõigus) III“ eksamid 14.12.2007, 07.02.2008, 18.06.2008 ja 01.07.2008 eksami hindele „F“ 14.12.2008 ei ilmunud kaebaja eksamile. Vastustaja märgib, et majandusteaduskonna dekaani 05.09.2008 korraldusega on viidud ekslikult S.P. üle
- kursuse üliõpilaseks ning õppeprorektori 16.09.2008 korraldusega nr. 3042 P2 on S.P. eksmatrikuleeritud edasijõudmatuse tõttu seoses ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisega. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda käesoleval ajal kehtivast õppekorralduseeskirjast, mitte varasemast, nagu kaebaja väidab. Haldusorganil tuleb juhinduda HMS § 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva organi poolt kehtiva õiguse alusel. Vastustaja on seisukohal, et õppeprorektori korraldus, millega eksmatrikuleeritakse üliõpilane põhjusel, et ta on sooritanud eksami ühes õppeaines neljal korral negatiivsele tulemusele, ei pea sisaldama kaalutlusotsust ning õppekorralduseeskiri näeb ette eksmatrikuleerimise kohustuse ning eksmatrikuleerimisel ei saa üliõpilane vaidlustada seda, et tema suhtes on rikutud ärakuulamise põhimõtet ning uurimispõhimõtet. Vastustaja on seisukohal, et S.P. pidi teadma , et korraldus, millega ta ekslikult viidi üle
- kursuse üliõpilaseks, on õigusvastane, mistõttu tuli korraldus kehtetuks tunnistada HMS § 66 lg 1 alusel ning anda välja uus seaduspärane haldusakt. Kuna S.P. eksmatrikuleerimise põhjuseks oli tema enda tegevus, ta ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele ettenähtud kordade jooksul, siis pidi tal olema teada , et sellele järgneb eksmatrikuleerimine. Majandusteaduskonna dekaani 18.09.2008 korraldusega nr. 443-2-1/MJ arvati S.P. eksterniks tema enda avalduse alusel. Tartu Ülikooli vastuses kaebuse täiendusele palub vastustaja jätta rahuldamata kaebaja taotluse – ennistada S.P.
- aasta üliõpilaseks ning rõhutab veelkord, et S.P. eksmatrikuleerimise põhjuseks oli tema enda tegevus, kuna ta ei sooritanud neljal korral eksamit positiivsele tulemusele samas aines. Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja S.P. asunud Tartu Ülikooli majandusteaduskonda majandusteaduse bakalauruseõppe riigieelarvelisele õppekohale
- aastal. Ülikooliseaduse § 14 lg 3 p. 11 alusel ja Tartu Ülikooli põhikirja § 10 p. 4 alusel on vastu võetud
- mail 2006 määrusega nr. 6 õppekorralduseeskiri, mis kehtib koos hilisemate muudatustega ning on Tartu Ülikoolis tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis fikseerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevuse, kehtestab ühtse regulatiivse raamistiku, sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad ning määrab ülikooli õppetegevuse kooskõla ülikooli teiste eeskirjade ning Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Kaebaja on taotlenud eksmatrikuleerimise korralduse ja eksterniks arvamise korralduse tühistamist ning enda ennistamist
- aasta üliõpilaseks. Kaebaja on eksmatrikuleeritud Tartu Ülikooli õppeprorektori korraldusega nr. 3042 P2 16.09.2008 Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p. 135.3.7 alusel. Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p. 135.3.7 näeb ette ühes õppeaines (v.a. arsti, hambaarsti- ja proviisoriõppes) neljal korral negatiivse eksami tulemuse saamisel eksmatrikuleerimise. Nimetatud säte on jõustunud 03.09.
- Kohus peab õigeks vastustaja väidet, et tuleb lähtuda õppekorralduseeskirja sätetest, mis kehtis õppeaines eksamite sooritamise ajal. Kaebuse esitaja on majandusteaduse õppekava üliõpilane ning on eksamid sooritanud õppeaines „Võlaõigus (lepinguõigus)III“ 14.12.2007, 07.02.2008, 18.06.2008 ja 01.07.2008 ning tema teadmisi hinnati hindele „F“ ning on seega samas õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saanud üliõpilane. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud eksami tulemusi ega asjaolu, et on eksamit käinud sooritamas neli korda. Eeltoodust tulenevalt on välja antud haldusakt , mis on antud kehtiva õiguse alusel ning pädeva haldusorgani poolt. Tulenevalt Ülikooliseaduse § 42 lg 2 kohaselt peab üliõpilane järgima ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud nõudeid. Seega pidi S.P. olema teadlik ka käesoleval hetkel kehtivast õppekorralduseeskirja nõuetest. Kaebaja on väitnud, et eksmatrikuleerimise otsus pidanuks olema tehtud hiljemalt 24.07.2008, mitte 54 päeva hiljem, kuna eksmatrikuleerimist saab otsustada kahe nädala jooksul arvates õppekorralduseeskiri p. 135 sätestatud sündmuse toimumisest arvates, seega ei ole menetlustähtaegadest kinnipeetud., millest tulenevalt tekkis kaebajal õiguspärane ootus, et haldusorgan on otsustanud jätta eksmatrikuleerimise otsustuse kaebaja suhtes tegemata. Kohus on seisukohal, et kaebaja pidi olema teadlik, et Tartu Ülikool teeb eksmatrikuleerimise otsuse, kuna kaebaja on sooritanud neljal korral samas aines eksami negatiivsele tulemusele ning kaebaja pidi olema teadlik, et õppekorralduseeskirja p.135.3.7 kohaselt toimub ülikooli algatusel nimetatud juhul eksmatrikuleerimine. Isegi kui ülikool on rikkunud tähtaega eksmatrikuleerimise korralduse väljaandmisel, ei muudaks see asja sisulist otsustust. Tulenevalt HMS § 58 kohaselt menetlus- ja vorminõuete rikkumise tõttu üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel on rikutud menetlusnõudeid kui see ei mõjutanud otsustust sisuliselt, ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist või tühistamist. Üldjuhul haldusmenetlus näeb ette haldusakti andmisel nii kaalutluskohustuse kui ka isiku õiguse anda asja kohta selgitusi või esitada vastuväiteid. Eksmatrikuleerimise otsuse tegemisel ei näe ülikooli õigusaktid ette kaalutlusotsuse tegemist. Kaalutlusõigust e. diskretsiooniõigust kohaldatakse juhtudel kui seadus seda ette näeb. Kaalutlusõigus seondub proportsionaalsusega ning kaalutlusõiguse puudumine ei viita tingimata ebaproportsionaalsusele. Kaalutlusõigust on vaja selleks, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine. Kaalutlusõigus pole eesmärk omaette. Otsustus võib olla proportsionaalne ka siis, kui seadus pole kaalutlusõigust sätestanud. Ka regulatsioon, mis ei võimalda kaalutlusõigust, võib rakendamisel anda proportsionaalse tulemuse. Seadusandjal on õigus kehtestada regulatsioon, mis ei võimalda diskretsiooni. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Antud juhul ei ole vajalik otsustuse kaalutlemine, kuna eksmatrikuleerimine tuleneb otseselt asjaolust, et üliõpilane on sooritanud eksami neljal korral samas aines negatiivsele tulemusele. Kohus peab põhjendamatuks kaebaja väidet, et kaebaja ei ole saanud asja kohta selgitusi anda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja pöördunud ülikooli administratsiooni poole taotlusega anda asja kohta selgitusi, kaebaja on vaid pöördunud avaldusega ülikooli poole enda arvamiseks eksterniks, mille alusel on majandusteaduskonna dekaani 18.09.2008 otsustusega nr. 00443-21/MJ arvatud S.P. eksterniks , lähtutud on õppekorralduseeskiri p. 20 sättest. Kaebaja on nõudnud nimetatud otsustuse tühistamist , kuigi on ise eksterniks arvamise kohta avalduse kirjutanud. Samas ei ole kaebaja välja toonud asjaolusid, kuidas nimetatud otsustus rikub kaebaja õigusi. Antud asjas ei oma tähtsust majandusdekaani 05.09.2008 korraldus nr. 00359/-2-1/MJ, mille alusel on ekslikult arvatud S.P.
- aasta üliõpilaseks , kuna nimetatud haldusakt ei ole käesolevas asjas vaidlusesemeks, samuti ei ole vaidlusesemeks selle haldusakti kehtetuks tunnistamise akt.. Kaebaja on vaid märkinud, et lubamatu on olnud selle korralduse kehtetuks tunnistamine. Kohus on seisukohal, et kuna vastustaja on ekslikult nimetatud haldusakti välja andnud ning pidanud seda õigusvastaseks, on vastustaja õigesti viidanud HMS § 66 lg 1 , mille kohaselt võib õigusvastase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, arvestades seaduse § 67 sätestatut nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt , kui seadus ei sätesta teisiti. Samuti ei oma antud asjas tähtsust kaebaja viited tema majanduslikule olukorrale seoses õppelaenu mittesaamisega, kaebaja elukorralduse muutumine, samuti asjaolud, et kaebaja on täitnud vajaliku mahu õppekavast ning seda isegi ületanud. Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et haldusorgan ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et kaebaja on täitnud vajaliku mahu õppekavast ning võtnud osa õppetööst ajal, mil ta oli vormistatud akadeemilisele puhkusele. Kohus on seisukohal, et nimetatud väited on asjakohatud ning ei oma vaidlustatud haldusaktide seaduslikkuse hindamisel tähtsust. Kaebaja eksmatrikuleerimise põhjuseks oli ühes õppeaines neljal korral eksami sooritamine negatiivsele tulemusele kaebaja poolt ning sellest lähtuvalt on kaebaja avalduse kirjutanud eksterniks arvamiseks, mille tulemusena on kaebaja arvatud eksterniks. Kuna kohus ei tühista eksmatrikuleerimise korraldust ega eksterniks arvamise otsustust , jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus tema ennistamiseks
- aasta üliõpilaseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ning ei rahulda kaebaja taotlust kaevatavate aktide tühistamise ega taotluse – ennistada S.P.
- a. õliõpilaseks Tartu Ülikooli majandusteaduskonna riigieelarvelisele õppekohale – osas. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p.
- Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks