3-08-2253/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. jaanuar 2009, Jõhvi 3-08-2253 AS Heakorrastus kaebus Narva Linnavalitsuse 08.10.2008 korralduse nr. 1223-k osaliseks tühistamiseks
2. jaanuar 2009 AS Heakorrastus esindaja Denis Piskunov ning Narva Linnavalitsuse esindaja Riho Sillar Resolutsioon 1.Jätta AS Heakorrastus kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Narva Linnavalitsuses 30.04.2008 vastu võetud korraldusega nr. 561-k (tl. 40-42) tehti Linnavaraja Majandusametile ülesandeks kuulutada välja avalik konkurss korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks Narva linna jäätmeveopiirkondades 1, 2 ja 3 ning moodustati pakkumiste hindamiseks ja võrdlemiseks ajutine komisjon. 08.10.2008 korralduse nr. 1223 (tl. 10-12) punktides 3.1 ja 3.3 tunnistas linnavalitsus selle konkursi menetlused ja komisjoni volitused lõppenuks ning punktis 3.2 pakkumise edukaks tunnistamise ja AS Cleanaway ainuõiguse andmise kohta 13.08.2008 ja 10.09.2008 vastu võetud korraldused kehtetuks. Korraldust põhjendati asjaoludega, et edukaks pakkujaks tunnistatud AS Cleanaway on pakkumisest loobunud ning kõigi teiste pakkumiste jõusoleku tähtaeg möödunud. 12.11.2008 esitas AS Heakorrastus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-6), palus Narva Linnavalitsuse 08.10.2008 korralduse nr. 1223-k punktid 3.1 ja 3.3 tühistada ja leidis, et selles on Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr. 303 § 29 ja § 30 ebaõigesti kohaldatud ning § 50 õigusvastaselt kohaldamata jäetud. Seejuures ta väitis, et linnavalitsus oleks igal juhul pidanud tegema ettepaneku pakkumiste tähtaja pikendamiseks ja tunnistama ta konkursi võitjaks ning 1 märkis, et korraldusega on tekitatud olukord, kus konkurss tunnistati nurjunuks ainuüksi seetõttu, et ei viitsitud välja selgitada, kas ülejäänud pakkujad jäävad pakkumiste juurde. Veel viitas kaebaja riigihangete seaduse § 45 lg. 1 sätestatud kohustusele teha sarnane ettepanek vähemalt kümme päeva enne pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu ja märkis, et uue konkursi väljakuulutamine pole mõistlik ega vasta avalikule huvile. Narva Linnavalitsuse vastuses (tl. 24-26) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti see rahuldamata jätta ja kirjeldati menetluse läbiviimise asjaolusid. Muuhulgas märgiti, et kui AS Cleanaway esitanuks loobumise enne pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumist, oleks linnavalitsus kahtlemata kaalunud tähtaja pikendamise ettepaneku tegemist, loobumise esitamise hetkel aga puudus igasugune õiguslik alus konkursi jätkamiseks. Seejuures märgiti, et kaebaja poolt viidatud korra § 30 ja 50 annavad eriõiguse andjale õiguse kaalutleda ettepaneku tegemist ja ülejäänud jõusolevate pakkumiste hulgast uus pakkumine edukaks tunnistada, kuid ei kohusta selleks ning lisati, et kuna pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõppes 08.10.2008, ei olnud kaebaja pakkumine jõus ei tema kirja väidetaval ega ka tegelikul esitamise päeval. Veel viidati muudatustele majandusolukorras ning leiti, et neid arvestades võivad uue konkursi käigus esitatavad pakkumised osutuda eelmistest soodsamateks ning hinna ja kvaliteedi suhtes väljenduv avalik huvi paremini kaitstuks. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui vastustaja esindajad kirjalike väidete ja taotluste juurde. Denis Piskunov esitas kokku 10 110 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ja rõhutas, et linnavalitsus on rikkunud põhiseadusest tulenevat õigust korraldusele ja heale haldusele ega ole esitanud korralduses kaalutlusi pakkumiste tähtaja pikendamise ettepaneku vajaduse kohta. Ta väitis, et linnavalitsusel oli kohustus teha see ettepanek õigeaegselt, tähtaega ei saa rakendada pakkuja kahjuks ja pole oluline, kuna on kaebaja andnud teada oma pakkumuse juurde jäämisest. Riho Sillar ei nõustunud õigusabi kulude suurusega ja väitis, et linnavalitsusel polnud põhjust AS Cleanaway kahelda. KOHTU PÕHJENDUSED Jäätmehoolduse korraldus ning kohaliku omavalitsuse sellekohased õigused ja kohustused on reguleeritud jäätmeseaduses, mille § 66 lg. 1 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel olmejäätmete kogumine ja vedamine korraldada konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Jäätmevedaja valikuga seotut käsitlevad täpsemalt konkurentsiseaduse alusel Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr. 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ ja Narva Linnavolikogu 27.03.2008 määrusega nr. 24 kehtestatud „Narva linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord“ AS Heakorrastus kaebusest nähtuvalt on selle esitamise tinginud tema ja Narva Linnavalitsuse erinev arusaamine „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra“ § 29 sätestatud pakkumiste jõusoleku tähtaja õiguslikust tähendusest. Kaebaja on seisukohal, et see peab kaitsma pakkujat ja õiguse andja on igal juhul kohustatud tegema juba aegsasti pakkujatele ettepaneku tähtaja pikendamiseks. Selline seisukoht ei tulene aga ühestki eelnimetatud õigusakti sättest ega mõttest ja on seega täiesti alusetu. Vaidluse põhjuseks olevas § 29 on kehtestatud, et pakkumiste jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ega tohi olla pikem kui 90 kalendripäeva. Selline keelavas kõneviisis esitatud sõnastus tähendab ühemõtteliselt, et peale 90 päeva möödumist pakkumiste esitamisest need enam jõus ei ole. Sama korra § 30 on küll ette nähtud võimalus pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamiseks, kuid seda on lubatud teha ainult läbi õiguse andja poolt pakkujatele enne tähtaja lõppemist esitatud ettepaneku aktsepteerimise. Korra § 50 kehtestab, et eri- või ainuõiguse andjal on õigus edukaks tunnistatud pakkumise teinud ettevõtja keeldumisel edasistest toimingutest, tunnistada ülejäänud jõusolevate pakkumiste hulgast uus pakkumine edukaks ja anda selle esitajale eri- või ainuõigus. Kuna määruseandja on kasutanud 2 nende sätete puhul sõnu „võib“ ja „on õigus“ ega ole andnud pakkujatele võimalust teha tähtaja pikendamise ettepanekut, on üheselt selge, et tähtaja kohta kehtestatud regulatsioon pole mõeldud teenima ainult pakkujate huve ning õiguse andjal pole kohustust igal juhul vastav ettepanek teha ja uus edukas pakkumine välja valida. Eri- või ainuõiguse saamine seab ettevõtja teistega võrreldes küll eelisseisundisse, kuid ei tähenda, et vastava õiguse taotlemise menetluses valitsevad ettevõtjad õiguse andja üle. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg. 1 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaebuse esitaja väidab, et vaidlusaluse korraldusea andmisel on kaalutlusõigust rikutud, kuid on jätnud tähelepanuta, et Narva Linnavalitsusel polnud AS Cleanaway loobumise saamisel enam kuidagi võimalik kaaluda selle üle, kas teha pakkujatele ettepanek pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamiseks või kas tunnistada uus pakkumine edukaks. Hetkel kui loobumine 17.09.2008 teatavaks tehti (tl. 28), oli pakkumiste esitamisega 10.06.2008 (tl. 44) alanud 90 päevane tähtaeg juba möödas ja polnud ühtegi jõusolevat pakkumist, milliste seast uut edukat pakkujat välja valida. Eeltoodud põhjenduste alusel on kõik kaebuse esitaja viited põhiseadusest tulenevate põhimõtete rikkumisele asjakohatud. Tuginemine riigihangete seaduse § 45 lg. 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg. 1 jääb aga lausa arusaamatuks, sest eri- või ainuõiguse andmise menetlus rajaneb avaliku õiguse valdkonda kuuluva konkurentsiseaduse sätetele ega ole käsitletav riigihanke või kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja vahelise tsiviilõigussuhtena. Arusaamatud ja asjakohatud on viited ka avalike huvide rikkumisele. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 sätestatu lubab halduskohtusse pöörduda vaid oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks ega võimalda esitada kaebust avalikes huvides. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt pole AS Heakorrastus kaebuse nõue põhjendatud, see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 10 110 krooni suurune menetluskulu (tl. 7 ja 3839) sama seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt tema enda kanda jätta. Narva Linnavalitsuse esindaja menetluskulude hüvitamise nõuet ei esitanud (tl. 36), seega jäävad vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt samuti tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3