← Eesti

2-09-32197/5

Obsah (6)§ 430§ 428§ 150§ 168§ 386§ 661

2-09-32197 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-32197 Tsiviilasi ASA

) § 150 lg 2 p 1 alusel tagasi pool käesoleva kohtuasja menetluses tasutud riigilõivust. Menetlusosalised on kokku leppinud, et soovivad kompromissi kinnitamist üksnes tervikuna. 2 2-09-32197 Samuti on menetlusosalised kokku leppinud, et kompromissi punktis 1.1. nimetatud summa 17.07.2009.a mittelaekumisel hageja pangakontole, on hagejal õigus ühepoolse avaldusega taganeda käesolevast kompromisslepingust. Pooled paluvad tühistada hagi tagamise ning vabastada arestist 08.07.2009.a kohtumääruse alusel arestitud kostja pangakontod. Pooled paluvad tagastada pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 4 250 krooni, ja hageja poolt tasutud tagatisraha hagi tagamise avalduselt, s.o 2 792.- krooni, ning kanda need hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. 16.07.2009.a saabus kohtusse lisa kompromisslepingule, milles pooled lepivad kokku, et nad välistavad kompromisslepingu kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, 3 kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kentmanni Advokaadibüroo OÜ on tasunud hageja eest 06.07.2009.a arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXAS-is SEB Pank Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123, selgitus: „Riigilõiv hagiavalduselt A AS, AS A eest“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 8 500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 4 250 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tulenevalt

§ 168

g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kulusid kandnud poole enda kanda. Lähtudes

§ 386

lg-st 4, kuulub Harju Maakohtu 08.07.2009.a määrusega kohaldatud ja 09.07.2009.a määrusega parandatud hagi tagamise abinõu, käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistamisele. Vastavalt poolte taotlusele tuleb Kentmanni Advokaadibüroo poolt hageja eest 06.07.2009.a kohtu tagatiste kontole makstud tagatis summas 2 792 krooni tagastada hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Sirje Õunpuu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.