Obsah (4)

§ 171§ 176§ 180§ 136

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuli 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-24666 Tsiviilasi SOÜ avaldus pan

) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

§ 171

lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.

§ 180

lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kohus, hinnates asjas kogunud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. S OÜ juhatuse liige on esitanud 27.05.2009 Harju Maakohtule avalduse S OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Äriühingul on kohustusi kokku vähemalt 121 756 krooni, vara on võlgnikul 441.55 krooni, millega võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara 4 2-09-24666 vähemalt 120 000 krooni võrra. Võlgnik on mitmel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult. Võlgniku omakapital ei ole vastanud alates 2006. a äriseadustiku nõuetele, seisuga 30.04.2009 oli võlgniku omakapital -120 406 krooni. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks tulevikus paremaks muutuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud, võlgnikul puudub arvestatav vara ning kohustused ületavad võlgniku vara, siis puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Asjas kogutud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruanne, järelepärimiste vastused registritest ja krediidiasutustest, bilanss ja kasumiaruanne seisuga 30.04.2009, 2007. a majandusaasta aruanne – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi

) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.

§ 136kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.

Võlgnik on kantud äriregistrisse 08.06.

1. Võlgniku omakapital ei ole alates
2. a vastanud

§ 136

nõuetele: 31.12.2006 seisuga oli võlgniku omakapital -13 553 krooni, 31.12.2007 seisuga oli võlgniku omakapital -271 200 krooni, 31.12.2008 seisuga oli võlgniku omakapital -113 879 krooni, seisuga 30.04.2009 oli võlgniku omakapital -120 406 krooni.

§ 171

lg 2 p 1 kohaselt peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks täitnud

§ 171lg 2 p 1 tuleneva osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse. Kar

S § 380 kohaselt on süütegu juhatuse liime poolt osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine olukorras, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära. Kuna osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. Kohtul puuduvad ka andmed selle kohta, kas võlgniku osanikud on tarvitusele võtnud

§ 176

nimetatud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Olenemata sellest, kas võlgniku osanikud on otsustanud

§ 176tulenevate abinõude tarvituselevõtmise, on võlgniku juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 36 ja

§ 180

lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2006 -13 553 krooni, siis ei vastanud võlgniku omakapital

§ 136nõuetele juba enne 2006.

a lõppu ja seega muutus võlgnik maksejõuetuks

1. aasta kestel ning sellest tulenevalt oleks pidanud pankrotiavalduse esitama kohtule juba
2. a, kuid pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 27.05.
3. Juhatuse liime poolt pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Kuna pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu ka tähtaegse pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu on 5 2-09-24666 suurenenud ettevõtte kohustused, siis on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. 30.09.2008 on võlgnik sõlminud kolmepoolse kokkuleppe V OÜ (juhatuse liige võlgniku juhatuse liikme isa JS) ja JS(võlgniku juhatuse liige) vahel, mille kohaselt arvestades asjaolu, et OÜ S (endine ärinimi SOÜ) võlgnes OÜ-le V 225 000 krooni ja OÜ S võlgnes JS 100 500 krooni, sõlmiti nõude loovutamise leping, mille kohaselt JS loovutas oma nõude OÜ-le V ja OÜ V tasus JS 100 500 krooni, mille tulemusena suurenes OÜ V nõue võlgniku vastu 325 500 kroonini. Nõude loovutamise lepingu kohaselt müüs võlgnik OÜ-le V kaubiku Ford Transit (väljalaske aasta 1992) hinnaga 23 000 sõiduauto Opel Kadett (väljalaske aasta 1986) hinnaga 4 000 krooni, väiketraktori Suzuki (väljalaske aasta 2006) hinnaga 45 000 krooni ning motobloki hinnaga 55 000 krooni ning nimetatud summad loetakse tasutuks tasaarvestuse korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud juba
4. a, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea, jättes õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse ja võõrandades olukorras, kus võlgnik oli püsivalt maksejõuetu võlgniku vara lähikondsele, millega eelistas ühte võlausaldajat teistele, mille tulemusel on võlgnik muutunud varatuks ja võlausaldajate nõuete katteks summas 120 000 krooni puudub äriühingul vara. Eelnimetatud tehinguga võlgniku valdusest välja läinud vara on võimalik pankrotiavarasse tagasi võita PankrS § 110 alusel. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on teavitanud, et ei soovi pankrotimenetluse kulusid kanda. Teised võlausaldajad, võlgnik ja muud isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti maksnud. Kohus leiab, et kuna S OÜ-l puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb S OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 6