← Eesti

2-09-18415/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2009, kell 15.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-18415 Tsiviilasi SOÜ

) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 6 2-09-18415 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.

§ 180

lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. SOÜ lepinguline esindaja esitas 24.04.2009 avalduse SOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; võlgniku

  1. a,
  2. a ja
  3. a majandusaasta aruanne; vastused päringutele; panga väljavõtted – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 4 470 088.94 krooni, sellest maksuvõlgnevusi 2 944 595.32 krooni, millele lisandub intress 1 081 212.62 krooni, võlgnevused tarnijate ees on 443 801 krooni ja tasumata parkimistrahv 480 krooni. Võlgniku vara koosneb nõuetest summas 3 202 639.75 krooni ja
  4. a alguses soetatud tööriistadest 111 792 krooni väärtuses. Võlgnikul on nõudeõigus AS T , E OÜ, H AS, M AS ja O AS vastu kokku 3 202 639.75 krooni. Nimetatud summa koosneb ostjate tasumata arvetest, s.h garantiirahast, mis tagastatakse võlgnikule pärast garantiiaja lõppu tingimusel, et garantiiperioodi jooksul ei ilmne puudusi, mida nimetatud raha eest kõrvaldada või kompenseerida tuleb. Seega peaks võlgnikule M AS poolt tagastatama garantiiraha
  5. a augustis 11 473.24 krooni, septembris 10 266 krooni ja oktoobris 22 184 krooni, samuti kuulub H AS poolt oktoobris
  6. a tagastamisele garantiiraha 7 316 krooni. Lisaks nimetatule kuulub võlgnikule tagastamisele suuremate summadena märtsis
  7. a M AS poolt 30 444 krooni ja aprillis
  8. a O AS poolt 167 560 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnikul on varana tööriistu 111 792 krooni väärtuses, mis on võimalik pankrotimenetluses võõrandada, samuti on võlgnikul nõue erinevate äriühingute vastu (garantiiraha), mille tasumise tähtaeg on
  9. a II poolaasta ja
  10. a kevad, mistõttu on võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2008 on – 1 023 446 krooni. Võlgnik on lõpetanud majandustegevuse. Tellimused võlgnikule puuduvad. Võlgnikul puuduvad vahendid ja vara olemasolevate kohustuste katmiseks. Puuduvad võimalused ettevõtte tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud AS T poolt võlgnikult tellitud tööde eest tasumata jätmine, millest tulenevalt tekkisid võlgnikul makseraskused. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjustasid AS T poolt tööde eest tasumata jätmine, võlgniku suutmatus kohaneda muutunud olukorraga ning 7 2-09-18415 võlgniku poolt peale majandustegevuse seiskumist tehtud kulutused. Kohus leiab, et AS T poolt tööde eest tasumata jätmine, võlgniku suutmatus kohaneda muutunud olukorraga ning võlgniku poolt peale majandustegevuse seiskumist tehtud kulutused võisid põhjustada võlgniku maksejõuetuse, kuid edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võisid olla ka võlgniku juhatuse liikmete poolt nende kohustuste täitmata jätmine, mis tõi kaasa võlgniku püsiva maksejõuetuse väljakujunemise. Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2008 on – 1 023 446 krooni (tl 148). Äriregistri andmetel on võlgniku omakapital 40 000 krooni (tl 10).

§ 136kohaselt peab osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

kohtul puuduvad andmed selle kohta, millisest ajast alates ei vastanud võlgniku omakapital

§ 136nõuetele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikuomakapital seisuga 31.12.2007 oli

§ 136

nõuetele vastav ja seisuga 31.12.2008 oli see – 1 023 446 krooni, muutus võlgnik maksejõuetuks

  1. a vältel. Tulenevalt eeltoodust oleks võlgniku juhatus pidanud esitama kohtule pankrotiavalduse hiljemalt
  2. a kestel. Tulenevalt

180 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud

§ 136

nõuetele juba 2008.a, siis ei järginud võlgniku juhatus

§ 18051 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse kohtusse esitamisel.

Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 24.04.

  1. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Ajutise pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud andmeid SOÜ pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Ajutise pankrotihalduri andmetel on tõenäoliselt võimalik pankrotimenetluse käigus esitada nõue T AS vastu 2 924 444.73 krooni nõudes. Samuti on võlgnikul nõuded E OÜ, H AS, M AS ja O AS vastu. Lisaks nimetatule on ajutine pankrotihaldur välja selgitanud, et võlgnik on
  2. a väljastanud juhatuse liikmetele avanssi summas 507 000 krooni ning sularahaautomaadist on välja võetud 506 100 krooni. Nimetatud kulutuste kohta puuduvad võlgnikul kulutusi põhjendavad ja tõendavad dokumendid. Samuti on ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kandnud võlgnik kulumisse vara jääkmaksumusega 170 425 krooni, mis ületab võlgniku poolt määratud aastast amortisatsiooninormi. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei olnud võlgniku poolt nõuetele mittevastava raamatupidamise dokumentatsiooni esitamise tõttu võimalik välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste perspektiivikust, siis tuleb pankrotihalduril seda teha edaspidise pankrotimenetluse käigus ning vajadusel esitada vastavad nõuded. Kuna ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei ole olnud piisav, et välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu. Liina Naaber-Kivisoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks SOÜ pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 8 2-09-18415 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.