lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik LAS(hageja) esitas 20.05.2009 Harju Maakohtule hagi M D `u (kostja) vastu võlgnevuse 101 060.64 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.09.2006 järelmaksuga müügilepingu , mille esemeks oli Mercedes-Benz E320. Hageja kohustus lepingueseme andma kostja valdusesse ja kasutusse perioodil 06.09.2006 kuni 15.09.2011 ning kostja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid intressimääraga 12% aastas. Lepingu p 11.1 ning p 6.3 kohaselt kohustus kostja sõlmima mootorsõiduki vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. 06.09.2006 sõlmisid pooled kindlustusleppe. Kostja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad maksed ning hageja ütles lepingu 04.01.2008 üles. 21.01.2008 taastati lepingueseme valdus üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (auto oli avariiline). Peale auto valduse saamist andis hageja auto võõrandamiseks üle OÜ-le AMJ Autoäri enampakkumise teel alghinnaga 15 000 krooni, kus see õnnestus võõrandada 17 000 krooniga. OÜ Reeborn ja OÜ AMJ Autoäri esitasid hagejale osutatud teenuste (auto tagastusteenus, sõiduki realiseerimise eest makstav tasu) eest arved kokku summas 14 088.98 krooni, mis on hageja poolt tasutud. Eelkõige tulenevalt sellest, et mootorsõiduk oli tagastamise hetkel avariiline, ei katnud auto realiseerimisest saadu hageja nõuet kostja vastu. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu on 118 060.64 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 84 306.70 krooni, debitoorsest võlgnevusest summas 15 013.96 krooni, kindlustuse võlgnevusest summas 4 651 krooni ja vara tagastamise ning realiseerimisega seotud kuludest summas 14 088.98 krooni. Auto realiseeriti hinnaga 17 000 krooni, millest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 101 060.64 krooni ning viivise protsendina 0.019% põhinõudelt kuni põhikohustuse täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 03.06.2009 edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 2 2-09-23209 Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 06.09.2006 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust ning 066.09.2006 sõlmitud kindlustusleppest. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, lõpetas hageja lepingu ennetähtaegselt. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 367 lg1 ja 4 alusel.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 12 500 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 12 500 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
lg 1).
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.