KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 14.01.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1360 Haldusasi I.T ja A.J kaebused Maksu-ja Tolliameti peadirektori 01.06.2007 käskkirja nr 1080-k tühistamiseks ja moraalse kahju hüvitamiseks õiglase hüvituse väljamõistmiseks ning I.T taotlus Maksu-ja Tolliametilt varalise kahju väljamõistmiseks. Suuline menetlus 07.12.2007 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebuse esitajad I.T ja A.J ning nende ühine lepinguline esindaja adv Peeter Järv ning vastustaja Maksu-ja Tolliameti volitatud esindaja Irmeli Kuusemäe. Resolutsioon Jätta I.T ja A.J kaebused rahuldamata. Menetluskulud jätta kaebajate endi kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Edasikaebamise kord ASJAOLUD Maksu-ja Tolliameti (MTA) Lõuna Maksu-ja Tollikeskuse juhataja Jüri Haamer tegi
- aasta mais MTA peadirektorile Enriko Aav’le ettepaneku lõpetada MTA Lõuna Maksu-ja Tollikeskuse Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektori A.J ning MTA Lõuna Maksu-ja Tollikeskuse Koidula tollipunkti inspektor I.T suhtes lisatasu maksmine võõrkeelte valdamise eest alates 01.06.2007, kuna kolme ja enama võõrkeele valdamine ei ole antud ametikohtadel töötamiseks vajalik ning MTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendi järgi ka nõutud. Maksu-ja Tolliameti 01.06.2007 käskkirjaga nr 1080-k tunnistati kehtetuks alates 01.06.2007 Tolliameti peadirektori 01.02.1996 käskkiri nr 41 „Lisatasu maksmine võõrkeelte valdamise eest“ ning 12.06.2000 käskkiri nr 755 „Lisatasu maksmine võõrkeelte valdamise eest“ seoses võõrkeelte valdamise eest lisatasu maksmise lõpetamisega Maksu-ja Tolliameti ametnikele I.T’le ja A.J’le põhjendusel, et nende teenistusülesannete täitmisel ei ole kolme võõrkeele kasutamine vajalik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja I.T selgituste kohaselt töötab ta Koidula tollipunkti inspektorina ja on
- palgaastmel. Kaebaja selgitab, et Vabariigi Valitsuse 18.01.2007 määrusega nr 16 „Riigiteenistujate töötasustamine
- aastal“ kehtestati vastavaks palgamääraks 5980 krooni ja kaebaja palgaaste 22 on kinnitatud MTA peadirektori 31.01.2007 käskkirjaga nr 127-k ja 02.03.2007 käskkirjaga nr 339-k. Kaebaja selgituste kohaselt maksti talle Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 39 alusel nelja võõrkeele valdamise eest kuni 01.06.2007 lisatasu 20 % ametipalgast, milleks oli 1196 krooni kuus. Kaebaja selgitab, et MTA-s maksti talle
- aasta juunikuu eest palk välja 09.07.2007, s.t. kaebajale ei makstud lisatasu juunikuu eest võõrkeelte valdamise osas. Kaebaja selgituste kohaselt ei ole ta saanud MTA-lt põhjendust selle kohta, miks võõrkeelte valdamine ei ole enam antud ametikohal vajalik. Kaebaja selgitab, et läbi tollipunkti käib pidev kaubavedu veoautodega ja enamik autosid on Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Venemaalt ning kaubaga kaasas olevad dokumendid on itaalia, prantsuse, saksa, inglise, soome , vene, hispaania keeltes. Kaebaja selgitab, et tolliametnikuna peab ta pidevalt lugema võõrkeelseid saatedokumente, intervjueerima välismaalastest autojuhte veendumaks, et kaup vastab deklareeritule, saatedokumentides märgitule. Kaebaja kinnitusel ei saa ta autojuhte intervjueerimata läbi viia riskianalüüsi Kaebaja on seisukohal, et võõrkeelte valdamine on vajalik salakaubaveo takistamiseks. Kaebaja leiab, et temale tekitatud moraalne kahju väljendub kaebaja heaolu languses ja vaidlusaluse käskkirja väljaandmine on seadnud piirangud kaebaja tegevuses ja elukorralduses. Kaebaja selgitab, et tema abikaasal V.T’l on 20.12.2006 tuvastatud keskmine puue, mis piirab abikaasa igapäevast toimetulekut ja seoses eeltooduga peab kaebaja teda abistama, kuid tänu oma õiguste eest seismisele jääb kaebajal vähem aega abikaasaga tegelemiseks. Kaebaja selgitab, et tal jääb vähem tööst vaba aega selleks, et tegeleda tervisespordiga. Kaebaja leiab, et vaidlusaluse käskkirja väljaandmine on kaasa toonud kaebajale hingelise valu, muud kannatused, kaebaja viibis 2 kuud seoses tagakiusamisega haiguslehel ja viimasel ajal ei saa kaebaja enam normaalselt magada suurte peavalude tõttu. Kaebaja on seisukohal, et vabast ajast, omal kulul keeli õppides oli tal õiguspärane ootus, et talle makstakse võõrkeelte valdamise eest keeletasu. Kaebaja on seisukohal, et MTA peadirektor ei ole vaidlusaluse käskkirja väljaandmisel arvestanud oluliste Haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetega, s.t. tagatud ei ole olnud haldusmenetluse avalikkus, ära ei ole kuulatud kaebaja vastuväiteid. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalust käskkirja ei ole talle ettenähtud korras tutvustatud ja ta ei ole saanud õigeaegselt käskkirja koopiat. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirjas ei ole MTA peadirektor põhjendanud, miks ei ole antud ametikohtadel enam vajalik nelja võõrkeelt vallata. Kaebaja selgitab, et talle on lisatasu võõrkeelte valdamise eest makstud 11 aastat ja 3 kuud ning on leitud, et võõrkeelte valdamine kaebaja ametis on olnud hädavajalik. Kaebaja leiab, et tal on olnud õiguspärane ootus, et amet 2 jätkab samades teenistustingimustes, välispiiril teenistuskohustusi täites, tuginedes ATS §-e 39 lisatasu maksmist võõrkeelte valdamise eest. Kaebaja selgitab, et seoses ülaltooduga on ta teinud oma keeletaseme tõstmiseks pidevalt kulutusi: käinud kolm aastat 2 korda nädalas Põlvast Tartusse Saksa Kultuuriinstituudi Tartu filiaali saksa keele kursustele ning hiljem sooritanud Goethe Instituudi sertifikaadi eksami. Kaebaja selgitab, et ta on lõpetanud mitmed tasulised inglise keele kursused, läbinud hispaania keele algkursuse. Kaebaja selgituste kohaselt on ta teinud tuginedes välismaalt saadud võõrkeelsetele ametialastele juhendmaterjalidele ja vastavalt oma ametijuhendile pidevalt ettepanekuid töökorralduse ja õigusliku keskkonna parandamiseks. Kaebaja selgitab, et täna tema keeleoskustele on neil hea koostöö välismaa ametiühingutega, teiste riikide MTA ametnikega. Kaebajale on mõistmatu asjaolu, et 01.02.1996 teda ametisse nimetanud MTA peadirektor Rein Talvik leidis, et Värska vallas Eesti- Vene piiril asuvas Saatse tollipunktis on 4 võõrkeele kasutamine teenistusülesannete täitmiseks vajalik, kuid 01.06.2007 MTA peadirektor leiab, et samas Värska vallas asuvas Euroopa Liidu välispiiril asuvas Koidula tollipunktis ei ole kolme võõrkeele valdamine enam vajalik. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune käskkiri on põhistamata ja ei ole osundatud, millisele õigusaktile tuginedes nimetatu on välja antud. Kaebaja kinnitab, et vaidlusalune käskkiri on välja antud ajal, mil kaebaja viibis puhkusel. Kaebaja palub kohtul tühistada vaidlusalune käskkiri ja välja mõista varaline kahju 1196 krooni ja moraalse kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel ning hüvitada kaebajale kohtukulud summas 275 krooni, kohtukulud seisnevad sõidukuludes. Kaebuse esitaja A.J selgitab, et ta on olnud MTA rahvusvahelises piiritollipunktides erinevates teenistuskohtades (Koidula, Orava ja nüüd Tartu raudtee piiritollipunkt). Kaebaja selgitab, et võõrkeelte valdamise eest on talle makstud lisatasu alates 01.04.1996 Tolliameti käskkirja nr 115 alusel. Kaebaja selgitab, et ta on
- palgaastmel ja palgamääraks on 5980 krooni kuus. Kaebaja selgitab, et nelja võõrkeele valdamise eest maksti talle kuni 01.06.2007 ATS § 39 alusel lisatasu 20 % ametipalgast, s.t. 1190 krooni kuus. Kaebaja selgitab, et
- aasta juuni kuu eest talle lisatasu võõrkeelte valdamise eest ei makstud, kuid suurendatud oli nn personaalset lisatasu. Kaebaja selgitab, et MTA-s on pidevalt räägitud, et tollis on võõrkeelte oskused vajalikud ja seda on vastavalt ka stimuleeritud. Kaebaja kinnitab, et ka isegi praegu makstakse keeltekursuste eest MTA poolt 50 % teenistujale keeltekursustel osalemise eest kinni. Kaebaja leiab, et võõrkeelte oskuse eest lisatasu maksmise ärajätmine viitab ametiühingu juhatuse liikme varjatud karistamisele. Kaebaja on seisukohal, et asjaolu, et ATS alusel makstav lisatasu on küll ära jäetud, kuid suurendatud on personaalset lisatasu, mis määratakse vaid pooleks aastaks, viitab just kaebaja karistamisele. Kaebaja on seisukohal, et Tartu raudtee tollipunkti juhataja selgitus on ebatäpne, et tollipunktis on vajalik vaid vene keele ja kümnekonna inglise keelse sõna oskus. Kaebaja märgib, et tegelikult liigub dokumente ka saksa keeles ja keeleoskuse tase ei piirdu vaid kümnekonna sõnaga, samuti on tööarvutite operatsioonisüsteem Windows XP inglisekeelne. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluse käskkirjaga on püütud teda karistada võõrkeelte valdamise eest ja tekitatud talle moraalne kahju, mis seisneb ka selles, et kaebaja peab praegu tõestama kohtus võõrkeelteoskuse vajadust oma teenistuskohal. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune käskkiri ei vasta HMS sätestatud haldusaktile kehtestatud nõuetele, st käskkiri on põhistamata ja käskkirjal puudub eesmärgipärasus. Kaebaja palub kohtul tühistada vaidlusalune käskkiri ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja moraalse kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis ja kohustada vastustajat vastu võtma uus käskkiri vastavalt ATS-e ning mõistma vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud summas 168 krooni, kohtukulud seisnevad sõidukuludes. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja on seisukohal, et kaebustes jõudnud ebaõige järelduseni, et nii Maksu- ja Tolliameti ja Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingu Liidu vahel sõlmitud kollektiivlepingu, kui ka Ametiühingute seaduse § 22 kohaselt oleks Maksu- ja Tolliamet pidanud Eesti Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingu Liidu juhatust ning peausaldusisikut informeerima palgatingimuste muutmisest, keeletasude mittemaksmisest. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitajate poolt viidatud kollektiivleping ning Ametiühingute seaduse § 22 sätestavad üldise informeerimise ja konsulteerimise korra töötajaid puudutavatest asjaoludest. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et seoses 01.02.2007 kehtima hakanud Töötajate usaldusisiku seadusega ei laiene informeerimise ja konsulteerimise kohustus avalikus teenistuses, mistõttu on asjakohatu kaebuse esitajate viide Ametiühingute seaduse sätetele, mis käsitlevad informeerimise ja konsulteerimise korda. Vastustaja selgitab, et Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 107 lg 2 kohaselt säilitatakse ametnikule teenistussuhte peatamise ajaks seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitist ja sama seaduse § 108 p 2 kohaselt peatub teenistussuhe puhkuse ajaks. Vastustaja selgituste kohaselt Puhkuseseaduse (PuhkS) § 23 tulenevalt maksab tööandja põhi- ja lisapuhkuse aja eest töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Vastustaja selgitab, et Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määruse nr 278 Puhkusetasu arvutamise kord § 1 lg 3 sätestab, et kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka, säilitatakse kokkulepitud palk. Kui palga maksmist jätkatakse, siis säilitatav palk makstakse välja enne puhkuse algust. Kui palga arvestamisel võeti arvesse töömaht või maksti lisatasu või preemiat, arvutatakse puhkusetasu päevatasu järgi. Vastustaja on seisukohal, et kuna I.T´le maksti lisaks ametipalgale ka lisatasu, siis arvutati talle puhkusetasu päevatasu järgi, siis palga säilitamiseks puudus õiguslik alus. Vastustaja leiab, lähtudes eeltoodust ,et kaebuse esitajate väited, et Maksu- ja Tolliamet on rikkunud ATS-i, Ametiühingute seaduse ja Palgaseaduse sätteid, väär. Vastustaja selgitab, et vaidlustatavas käskkirjas on eraldi välja toodud, et võõrkeelte valdamise eest lisatasu maksmine lõpetatakse, kuna kolme võõrkeele kasutamine teenistusülesannete täitmisel ei ole vajalik. Vastustaja selgitab ka, et samuti on vaidlustatavas käskkirjas võetud aluseks MTA Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse juhataja esildis, millest nähtub, et kolme ja enama võõrkeele valdamise nõuet pole ka Maksu- ja Tolliameti peadirektori poolt kinnitatud ametijuhendites. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS nõuetele. Vastustaja selgitab, et vaidlusaluse käskkirja puhul on tegemist internse haldusaktiga, mida ameti peadirektoril on õigus anda teenistusalastes küsimustes ning mis peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele. Vastustaja leiab, et seega tuleb eristada internseid haldusakte (peadirektori käskkiri), mis kehtivad teenistuslikes suhetes ning eksternseid haldusakte (otsus, ettekirjutus), mis on adresseeritud kolmandatele isikutele. Vastustaja selgitab, et eelnimetatud vastustaja seisukohta toetab ka Haldusmenetluse seaduse eelnõu seletuskiri (www.riigikogu.ee):„/../Haldusakt peab olema suunatud halduse organisatsioonist väljapool asuvatele isikutele. See tunnus eristab haldusakti teenistusaktidest, mille adressaadid on alamalseisvad haldusorganid ja teenistujad (nt asutuse sisekord, asjaajamiskord, õigusaktide kohaldamise juhendid, järelevalvetoimingud). Sellisel juhul ei kohaldata haldusakti andmise menetlussätteid ja haldusakti õiguspärasuse, kehtivuse ja kehtetuks tunnistamise regulatsiooni/../“. Vastustaja leiab, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse (PS) § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Vastustaja märgib, et Riigikohus on asunud seisukohale, et haldusakt on piisavalt motiveeritud kui see täidab oma eesmärki, on arusaadav ning kontrollitav ning hinnang motivatsiooni piisavusest ülejäänud osas saab olla vaid subjektiivne, sest kehtivate õigusaktidega ei ole sätestatud kindlaid vorme, missuguses ulatuse tuleb sõnastada motivatsioon ja mis selles täpselt peab sisalduma. Vastustaja selgitab, et eelnimetatut toetab ka 4 Riigikohtu halduskolleegium oma 08.05.2001 otsuses nr 3-3-1-27-01, mille kohaselt ainuüksi põhjalikumate sisuliste motiivide puudumine käskkirjas ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist, kui vaidlustatud käskkiri on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav. ATS § 39 annab vastustaja hinnangul Maksu-ja Tolliameti peadirektorile õiguse impersonaalselt, ilma konkreetse ametniku teadmisi ja oskusi arvestamata, otsustada, millisel ametikohal on vähemalt kolme võõrkeele kasutamine vajalik ning millisel tasemel see on vajalik. Vastustaja selgitab, et ATS § 59 lg l1 ja Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määruse nr 303 „Konkursi korraldamise ja atesteerimise kord“ p 6 tulenevalt peaks ametisse nimetamise õigust omava isiku poolt kinnitatud ametikoha ametijuhend muuhulgas sisaldama nõudeid teadmistele ja oskustele. Vastustaja selgitab, et eeltoodut arvesse võttes on Maksu- ja Tolliameti peadirektor ATS § 39 rakendamiseks määranud ametikoha ametijuhendis ära ametikohal nõutavad võõrkeeled ning nende tasemed. Vastustaja selgituste kohaselt on Maksu- ja Tolliameti peadirektori 07.10.2005 käskkirjaga nr 459-P kinnitatud Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse Koidula tollipunkti inspektori ametijuhendi kohaselt vastaval ametikohal töötamiseks vajalik eesti keele oskus kõrgtasemel ning ühe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega. Maksu- ja Tolliameti peadirektori 25.07.2005.a käskkirjaga nr 320-P kinnitatud Lõuna maksu- ja tollikeskuse Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektori ametijuhendi kohaselt on vastaval ametikohal töötamiseks vajalik eesti keele oskus kõrgtasemel ning vene keele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega. Vastustaja väidab, et nimetatud ametijuhendis kindlaks määratud nõudeid võõrkeele valdamise osas kaebuse esitajad vaidlustanud ei ole. Vastustaja selgitab, et inspektori ametikohal ühe võõrkeele oskuse nõude kehtestamisel lähtus Maksu- ja Tolliameti peadirektor asjaolust, et enamik piiripunkti läbivatest klientidest on umbes 97% eesti ja vene keelt kõnelevad, ülejäänud umbes 2,9% oskavad inglise või saksa keelt ning ülejäänud umbes 0,1 % võib-olla ei oska eesti, vene, saksa ei inglise keelt. Samuti võeti vastustaja selgituste kohaselt arvesse seda, et tollidokumentidel on lahtrid enamasti mitmekeelsed ( näiteks kohalik liikmesmaa keel ja inglise keel) ning lisaks kirjelduse lahtritele on tollidokumentidel kaupade eristamiseks kaubakoodid toodud ka numbritena. Vastustaja selgitab, et A.J on kaebuses märkinud, et lisatasu maksmine võõrkeelte eest on põhjendatud ka sellega, et tolliinspektorina tuleb tal kontrollida raudtee rahvusvahelisi kaubasaatedokumente (SMGS) ja nende lisasid, mille originaalid on sageli mitmetes võõrkeeltes. Vastustaja selgitab, et A.J’i vahetu ülemuse, T.T, 24.09.2007 selgitusest nähtub, et A.J'iga sarnaseid teenistusülesandeid (sealjuures SMGS-ide ja lisadokumentide töötlemine) täidavad tollipunktis veel 15 ametnikku, kellele ei maksta lisatasu võõrkeelte valdamise eest. Vastustaja selgitab, et T.T täpsustab seletuskirjas, et SMGS-id on venekeelsed, lisadokumendid vene- või inglisekeelsed. Inglisekeelsed lisadokumendid on arved, millest arusaamiseks on vaja kümnekonna inglisekeelse sõna valdamist ning teenistusülesannete edukaks täitmiseks piisab täiesti vene keele kesktasemel valdamisest. Vastustaja selgituste kohaselt on I.T kohtule muuhulgas esitanud Coethe Instituudi 29.05.1997 sertifikaadi nr PH 303998, AS Dialoog tõendi hispaania keele kursuse lõpetamise kohta 1996, justiitsministri 14.09.2007 vastuse nr 3-2-04-9206 ning I.T 07.05.1996 ametivande. Vastustaja kinnitab, et vaidlust ei ole asjaolus, et I.T on eelnimetatud kursused läbinud, samuti puudub vaidlus, et kaebuse esitaja on andnud ametivande 1996.a. Maksu- ja Tolliametile jääb arusaamatuks, millele tuginedes väidab kaebuse esitaja, et seoses võõrkeelte õppimisega ja keeleeksamite läbimisega tekkis temal õiguspärane ootus ka kulutuste hüvitamiseks. Vastustaja kinnitab, et Maksu- ja Tolliametis ei ole kunagi nimetatud võõrkeele valdamise eest kellelegi, sealhulgas I.T’le, lisatasu makstud. Eeltoodust tulenevalt on Maksuja Tolliamet seisukohal, et kaebuse esitajate endi poolt antud hinnang võõrkeelte kasutamise osas ning võõrkeelte õppimine ja vastavate keeleeksamite sooritamine ei tähenda, et sellega kaasneks automaatselt lisatasu maksmine võõrkeelte valdamise eest, mistõttu ei saa vastustaja nõustuda kaebuse esitaja väitega, et võõrkeeli õppides tekkis kaebuse esitajatel õiguspärane 5 ootus ATS-is sätestatud lisatasu saamiseks võõrkeelte valdamise eest. Vastustaja selgitab, et käesoleval ajal makstakse lisatasu võõrkeelte valdamise eest järgmistel teabeosakonna ametikohtadel: analüüsi talituse peaspetsialisti, rahvusvahelise infovahetuse talituse valdkonna peaspetsialisti ja rahvusvahelise infovahetuse talituse peaspetsialisti ametikohal. Vastustaja kinnitab, et kõigil eelnimetatud ametikohtade ametijuhendites on kolme võõrkeele valdamise nõue ka Maksu- ja Tolliameti peadirektori poolt kindlaks määratud. Vastustaja selgitab, et kuna teabeosakonna analüüsi talituse peaspetsialisti, rahvusvahelise infovahetuse talituse valdkonna peaspetsialisti ja rahvusvahelise infovahetuse talituse peaspetsialisti ametikohal esitatavad nõuded ning ametikoha eesmärk ja põhifunktsioonid ei ole võrreldavad Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektori ja Koidula tollipunkti inspektori ametikohaga, siis ei saa nõustuda kaebajate järeldusega, et kaebuse esitajaid on võrreldes teabeosakonna ametnikega ebavõrdselt koheldud. Maksu- ja Tolliamet peab vajalikuks märkida, et seoses ametikohtade ametijuhendite ühtlustamise ja korrastamisega vaadati üle ka ametikohal töötamiseks vajalikud nõuded võõrkeelte osas ning seoses sellega lõpetati 2007.a lisatasu maksmine võõrkeelte valdamise eest 69 ametikohal. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitajad on oma esialgsetes kaebustes, täiendavates kaebustes ja kaebuste täpsustustes ka ise tunnistanud, et võõrkeeli läheb neil teenistusülesannete täitmisel vaja üksnes selleks, et kontrollida tollidokumente ning veendumaks, et kaup vastab deklareeritule ka vajadusel intervjueerida kliente. Seega möönavad vastustaja hinnangul ka I.T ja A.J, et nende teenistusülesanded on konkreetset laadi, keelekasutuskorrad on rutiinsed ja kirjalikku tööd, mis eeldaks kolme või enama võõrkeele oskust praktiliselt ei esine või piirdub tüüpdokumentidega. Vastustaja selgitab, et kohtule esitaud materjalidest nähtub, et seoses lisatasu maksmise lõpetamisega võõrkeelte valdamise eest alates 01.06.2007 vaadati üle ka kaebuse esitajate lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest, kuna Vabariigi Valitsuse 18.01.2007 määruse nr 16 „Riigiteenistujate töötasustamine 2007“ § 3 lg 3 lubab nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmisel võtta arvesse ka riigiteenistuja keeleoskust ning võõrkeelte kasutamine algtasemel on piiril sageli vajalik, siis leidis Maksu-ja Tolliamet, et põhjendatud on kaebuse esitajatele määratud lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest muutmine. Vastustaja selgitab, et eeltoodut arvesse võttes muutis Maksu- ja Tolliameti peadirektor 31.05.2007 käskkirjaga nr 1068-K I.T’le ja A.J’ile Maksu-ja Tolliameti peadirektori 12.02.2007 käskkirjaga nr 214-K määratud personaalset lisatasu, suurendades I.T lisatasu 2474 kroonini kuus ning A.J’il 1795 kroonini kuus. Vastustaja kinnitab, et seega tegelikkuses kaebuse esitajate palk seoses võõrkeelte valdamise eest lisatasu mittemaksmisega ATS § 39 alusel ei vähenenud, selle võrra suurendati nende personaalset lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest. Eeltoodust tulenevalt on alusetu ja tõendamata varalise kahju hüvitamise nõue, kuna sissetulek tegelikult ei vähenenud. Vastustaja leiab, et kaebajate moraalse kahju tekitamise nõue on tõendamata, kuna kaebuse esitajad ei ole välja toonud ühtegi tõsiseltvõetavat asjaolu, mis tõendaksid, et vaidlustatud käskkirja väljaandmine oleks kaasa toonud kaebuse esitajate heaolu languse, piirangud tema tegevuses ja elukorralduses. Vastustaja selgitab, et kaebusele lisatud töövõimatuslehelt nähtub, et I.T töövabastusperioodiks on 23.04.2007-21.05.
- Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas on 01.06.2007 välja antud vaidlusalune käskkiri seotud I.T haigestumisega eelnimetatud perioodil. Vastustaja selgitab, et Riigikohtu halduskolleegium on leidnud oma 05.10.2006 otsuses nr 3-3-1-44-06, et haiguslehel viibimine ei tingi automaatselt mittevaralise kahju hüvitamist, kohus on asunud eelnimetatud lahendis seisukohale, et raviga seoses tekkivaid varalisi kulutusi ei saa samastada mittevaralise kahjuga. Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju. Moraalse kahju olemasolu tuleb ka tõendada. Vastustaja selgitab, et Riigikohus on asunud seisukohale, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kaebuse esitaja jaoks ja iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Maksu- ja Tolliamet leiab, 6 et mittevaralise kahjuna ei ole käsitatav tekkinud majanduslikud probleemid ja piirangud eraelus nagu seda ekslikult arvavad kaebuse esitajad. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu Maksuja Tolliamet kaebuse esitajate põhjendustega, et neile tekitatud moraalne kahju väljendub selles, et kaebuse esitajad pidid seoses kaebuse esitamisega vara tõusma, et pidid uurima juriidilist kirjandust ning et ei saanud normaalselt tegeleda hobide ja tervisespordiga. Vastustaja esindaja palub kohtul jätta kaebused rahuldamata ja kohtukulud kaebajate endi kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebustega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste kohtule antud suulisi selgitusi ja tunnistajate ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Maksu-ja Tolliameti 01.06.2007 käskkirjaga nr 1080-k tunnistati kehtetuks alates 01.06.2007 Tolliameti peadirektori 01.02.1996 käskkiri nr 41 „Lisatasu maksmine võõrkeelte valdamise eest“ ning 12.06.2000 käskkiri nr 755 „Lisatasu maksmine võõrkeelte valdamise eest“ seoses võõrkeelte valdamise eest lisatasu maksmise lõpetamisega Maksu-ja Tolliameti ametnikele I.T’le ja A.J’le põhjendusel, et nende teenistusülesannete täitmisel ei ole kolme võõrkeele kasutamine vajalik. Aluseks on märgitud maksu-ja tollikeskuse juhataja esildis. Käesoleva haldusasja materjali hulgas on Lõuna maksu-ja tollikeskuse juhataja Jüri Haamer´i esildis, mis on adresseeritud Maksu-ja Tolliameti peadirektorile Enriko Aav´le. Esildises tehakse ettepanek lõpetada Lõuna MTK Tartu raudtee tollipunkti vaneminspektor A.J´le ja Lõuna MTK Koidula tollipunkti inspektor I.T´le lisatasu maksmine võõrkeelte valdamise eest alates 01.06.2007, kuna kolme ja enama võõrkeele valdamine ei ole antud ametikohtadel töötamiseks vajalik ning vastavalt Maksu-ja Tolliameti pedirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendi järgi ka nõutud. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 39 on sätestatud lisatasu võõrkeelte valdamise eest, mille kohaselt riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik, makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi. Nimetatud sätte mõte on selles, et lisatasu makstakse ametnikule mitte üksnes võõrkeelte valdamise eest, vaid et need võõrkeeled oleksid kasutatavad ja vajalikud igapäevaste teenistusülesannete täitmisel. Sellest tulenevalt peab tööandja kindlaks tegema, millised võõrkeeled millistel ametikohtadel ja millises ulatuses on vajalikud ning milliseid võõrkeeli millises ulatuses ametnikud kasutavad oma igapäevatöös. Seadus on andnud ametiasutusele õiguse määrata võõrkeelte valdamise ulatuse ning nende kasutamise vajalikkuse teenistusülesannete täitmiseks. Seega on tegemist seadusest tuleneva tööandja diskretsiooniga. Vaidlust ei ole selle üle, milliseid võõrkeeli kaebuse esitajad valdavad ning millises ulatuses, vaidlus seisneb selles, kas need võõrkeeled, mida kaebajad valdavad, on ka vajalikud ja kasutusel nende igapäevatöös. 7 Tunnistajana üle kuulatud Lõuna maksu-ja tollikeskuse juhataja Jüri Haamer´i ütluste kohaselt keeleoskus on vajalik selles ulatuses, mis tuleneb ametiülesannetest. Tunnistaja J.Haamer´i väitel pole probleeme, mis takistaksid tööülesannete täitmist ametnikel, kes ei valda kolme või enamat keelt ning et piisab kahe keele valdamisest, et tulla edukalt toime oma tööülesannete täitmisega. I.T ja A.J ei pea oma tööülesannete täitmiseks valdama rohkem kui 1-2 võõrkeelt. Tunnistajana üle kuulatud T.A ütluste kohaselt keeleoskuse küsimus tõusetus keskuse tasandilt, küsiti selle kohta arvamust, et kes mis ametikohtadel saavad võõrkeelte oskuse eest lisatasu ning kas see on põhjendatud. Igas vahetuses on isikud, kes valdavad vene, saksa, inglise keelt. Palga suurus ei ole I.T´l muutunud. Eelnevalt sai ta võõrkeelte valdamise eest, nüüd läks keelte valdamine täiendavate tööülesannete juurde. Vaadati MTA põhiselt üle, millistel ametikohtadel on vaja võõrkeelte valdamise eest lisatasu maksta ja millistel ametikohtadel mitte. Tunnistajana üle kuulatud T.T ütluste kohaselt
- aasta mais hakkas Maksu-ja Tolliamet üle vaatama oma töötajatele keeletasude maksmist, mille kohta küsiti arvamust kohalike üksuste juhtidelt. Tunnistaja T.T vastas, et vähemalt kolme võõrkeele valdamine Tartu raudtee tollipunktis ei ole vajalik, vajalik on peamiselt vene keele valdamine. Rahaliselt pole A.J midagi kaotanud. Võõrkeelte valdamise eest saadav summa läks personaalse lisatasu alla. Tunnistaja väitel ei saa öelda, et kolme võõrkeele valdamiseta ei saaks hakkama. Kohus ei saa väljuda oma pädevuse piiridest ning hakata tööandja asemel hindama võõrkeelte valdamisega seonduvat ehk siis mitut võõrkeelt peaks valdama konkreetsel ametikohal, mis ulatuses, milliseid võõrkeeli jne ning kas neid kasutatakse igapäevaselt ametniku teenistusülesannete täitmisel jne. See on ametiasutuse diskretsioon, millesse kohus ei saa sekkuda või seda piirata. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses on oluline, et kaebuse esitajad ei ole rahaliselt kaotanud seoses võõrkeelte valdamise eest lisatasu kaotamisega. Vastustaja kinnitas, et see nn keeletasu on personaalse lisatasu sees. Kaebajad ei ole kohtule esitanud tõendit, mille alusel võiks tuvastada vastupidist vastustaja väite ümberlükkamiseks. Kaebuse esitaja A.J selgitas kohtule, et kuigi lisatasu temale võõrkeelte valdamise eest
- aasta juunikuu eest ei makstud, suurendati nn personaalset lisatasu. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et vabast ajast oma kulul keeli õppides oli neil õiguspärane ootus, et neile makstakse võõrkeelte valdamise eest keeletasu, kuna seadus (ATS § 39) ei näe ette lisatasu maksmist üksnes võõrkeelte valdamise eest, vaid seab tingimuseks, et see oleks vajalik ja et neid võõrkeeli kasutatakse teenistuses. Mitte kõik ametikohad ei vaja ametnikelt kolme ja enama võõrkeele valdamist ja teenistuses kasutamist, selles osas kohus nõustub vastustajaga. Siinkohal kohus tahab veelkord märkida, et kohus ei sekku diskretsiooni ning ei anna hinnangut asjaolule, kas I.T ja A.J´i ametikohtadel on vajalik kolme ja enama võõrkeele valdamine ja kasutamine igapäevaste teenistusülesannete täitmisel. Vastustaja hinnangul möönavad ka kaebajad ise, et nende teenistusülesanded on konkreetset laadi, keelekasutuskorrad on rutiinsed ja kirjalikku tööd, mis eeldaks kolme või enama võõrkeele oskust, praktiliselt ei esine või piirdub tüüpdokumentidega. Kohus käesolevas haldusasjas ei ole tuvastanud menetlusnormide rikkumist, mis oleks võinud vastustaja viia ebaõige otsustuseni ning mis tingiks ainuüksi sellel põhjusel vaieldava haldusakti tühistamise. 8 Maksu-ja Tolliameti selgituste kohaselt seoses ametikohtade ametijuhendite ühtlustamise ja korrastamisega vaadati üle ka ametikohal töötamiseks vajalikud nõuded võõrkeelte osas ning seoses sellega lõpetati
- aasta lisatasu maksmine võõrkeelte valdamise eest 69 ametikohal. Maksu-ja Tolliamet muutis 31.05.2007 käskkirjaga nr 1068-k I.T´le Ja A.J´le Maksu-ja Tolliameti 12.02.2007 käskkirjaga nr 214-k määratud personaalset lisatasu, suurendades I.T´le lisatasu 2474 kroonini kuus ja A.J´le 1795 kroonini kuus. Vastustaja kinnitab, et tegelikkuses kaebajate palk seoses võõrkeelte valdamise eest lisatasu mittemaksmisega ATS § 39 alusel ei vähenenud, selle võrra suurendati nende personaalset lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest. Seega on vastustaja väitel alusetu ja tõendamata varalise kahju hüvitamise nõue, kuna sissetulek tegelikult ei vähenenud, millega kohus nõustub. Kohus nõustub vastustajaga ka selles osas, et moraalse kahju tekkimine on tõendamata kaebajate heaolu languse, samuti kaebajate tegevuses ja elukorralduses esinevate piirangute suhtes. I.T´le töövõimetuslehe väljaandmist (23.04.-21.05.2007) ei saa siduda nn keeletasust ilmajätmisega ehk siis võõrkeelte valdamise eest lisatasu maksmise lõpetamisega, kuna selleks puudub alus. Kohus on seisukohal, et nii moraalse kui ka varalise kahju tekitamist tuleb kohtus tõendada. Kohus leiab, et käesoleval juhul varaline (I.T´i suhtes) ja moraalne kahju, mis väidetavalt on kaebajatele tekitatud, on tõendamata. Samas on oluline märkida, et väidetava varalise ja moraalse kahju puhul ei nähtu seos vastustaja tegevuse (vaieldava haldusakti väljaandmine) ja väidetavalt kahju tekkimise vahel. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on piisavalt põhjendatud ja kaebajatele arusaadav, mis võimaldas neil seda sisuliselt kohtus vaidlustada. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus kaevatava käskkirja tühistamiseks ning kaebajate moraalse ja varalise kahju (I.T osas) nõude rahuldamiseks. Menetluskulud jäävad kaebuse esitajate enda kanda vastavalt HKMS §-le 92 lg
- Elle Kask Kohtunik 9