) § 28 lg 1 pp 3, 4 alusel kehtetuks 21.05.2004.a. ehitusloa nr 4060, mis väljastati Xxxxx tn xx korteri nr 12 laiendamiseks pööningule, kuna ehitusloa taotleja esitas valeandmeid – Xxxxx tn xx-14 korteri omaniku asemel kooskõlastas pööningu väljaehitamise ehitusprojekti korteri üürnik L.A(tl 10). 8.02.2007.a. otsusega nr 23436 tunnistas TLPA Tallinnas Xxxxx tn xx korterite 2, 7, 14 omanike taotlusel
ehitusloa nr 1054, mis väljastati Xxxxx tn xx korteri nr 11 laiendamiseks pööningukorruse arvel, kuna ehitusloa taotleja esitas valeandmeid – Xxxxx tn xx-7 korteri omaniku asemel kooskõlastas pööningu väljaehitamise ehitusprojekti korteri üürnik E.J(tl 53). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja L.K, korteri nr 12 omanik, palub otsus nr 23391 tühistada.
-ga kehtestatakse avalik-õigusliku iseloomuga regulatsioon inimeste elu, tervise, vara ja keskkonna kaitseks.
ja ehitusluba ei reguleeri ehitise kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandis oleva asja valdamise, kasutamise ja käsutamisega seonduvates küsimustes.
lg 3 kohaselt antakse ehitusluba taotlejale sõltumata sellest, kas viimane on asjaomase maatüki või ehitise omanik või kas tal on maatüki või ehitise omaniku asjaomane nõusolek. Ehitusloa väljaandmisel ning kehtetuks tunnistamisel peetakse silmas avalik-õigusliku iseloomuga seonduvaid nõudeid ning kaasomandis oleva ehitise kaasomanike vaheliste ehitise kasutamisega seonduvate nõusolekute puudumine ei oma ehitusloa väljaandmise või kehtetuks tunnistamisega puutumust. Ehitusluba tunnistati kehtetuks põhjusel, et selle taotlemisel esitati teadvalt valeandmeid korteri nr 14 omaniku nõusoleku kohta ehitustööde tegemisega, mitte põhjusel, et valeandmeid oleks esitatud korteri nr 12 pööningule laiendamise inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtlikkuse osas. Seega vastab ehitusloaga heakskiidetud korteri nr 12 pööningukorrusele laiendamise ehitusprojekt kõikidele
-ga kehtestatud nõuetele.
lg 1 p 3 alusel on võimalik varem välja antud ehitusluba kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui valeandmeid esitati näiteks ehitise suhtes esitatavate nõuetega seonduvates või muudes
-s sätestatud asjaomastes küsimustes. Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud
Riigikohus on 29.05.2006.a. otsuses nr 3-3-1-23-06 sedastanud, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb kohaldada kohases menetluses üksnes ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral; siinjuures peavad puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks; ehitusloa kehtetuks tunnistamine võib olla välditav selle peatamisega, puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega, ehitusloa muutmisega ja muude leebemate vahendite kasutamisega. Riigikohus rõhutab, et vaatamata näiliselt imperatiivsele normi sõnastusele ei ole haldusorgan
§-s 28 lg 1 pp 1-7 esinevatel alustel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama; ehitusloa kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud otsusest, milline domineeriv avalik huvi (vastandina Xxxxx tn xx kaasomanike erahuvidele) tingis ehitusloa kehtetuks tunnistamise selle asemel, et kohaldada mingisugust teist, vähemkoormavat mõjutusvahendit. Ühtlasi ei nähtu otsusest, mil viisil on ehitusloa kehtetuks tunnistamisel arvestatud kaebaja usaldust, et ehitusluba jääb kehtima(HMS § 67). Kaebaja on juurdeehituse tegemiseks kulutanud umbes 60 000 kr. Kaalutlusõiguse teostamisel peavad kõik asjaomased kaalutlused ja põhjendused nähtuma haldusaktist endast, akti täiendav põhjendamine kohtumenetluse käigus on lubamatu, kuivõrd haldusakti põhjendamine on suunatud haldusorgani enesekontrolli tagamisele, samuti puudub kindlus, et kohtumenetluse käigus esitatavad kaalutlused on needsamad, millest haldusorgan haldusakti andmisel lähtus(Riigikohtu otsused 28.03.2003.a. nr 3-3-1-66-03, 14.10.2003.a. nr 33-1-54-03, 10.03.2005.a. nr 3-3-1-2-05). L.A oli korteri nr 14 omanik ajavahemikul 8.07.2003.a. - 27.02.2006.a., seega nii ehitusprojekti kooskõlastamise kui ka ehitusloa väljaandmise ajal. Ehitusprojekti kooskõlastuslehele on tema asemel allkirja andnud üürnikud B-d, kes allkirju kogunud kaebaja tütre M.J-i arvates pidid saama korteri omanikeks, kuna käisid selle nimel kohut. Kaebaja esindaja võttis pärast otsuse tegemist L.A-ga telefoni teel ühendust ning küsis, kas ta oli teadlik ehitusprojektist ning selle alusel toimuvast ehitustegevusest ning kas ta oli sellega nõus. L.A vastas mõlemale küsimusele jaatavalt. Seega on kaebajapoolne rikkumine(eeldades, et Xxxxx tn xx teiste kaasomanike nõusoleku olemasolu on ehitusloa kehtetuks tunnistamisel üldse asjakohane) sisult formaalne ning tegelikult pole kaebaja rikkunud kohustust saada ehitusprojektile Xxxxx tn xx kõikide korteriomanike nõusolekut ega ole seetõttu esitanud ehitusloa väljaandjale sisuliselt valeandmeid. Pealegi on vastustaja tunnistanud ehitusloa kehtetuks ainult 3 elaniku taotlusel, kuid elanikke on majas
Taotlus ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks tuleb haldusorganil lahendada kaalutlusõigust rakendades. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et P.R on omanikuks saanud alles 2006.a., M.V on aga andnud kooskõlastuse, samuti P.K, kes oli allkirjade korjamise ajal 14.10.2002.a. korterite nr 7 ja 14 omanik. Ei selgu ka, mis takistas M.V-l või OÜ-l „Normante“ vaidlustada ehitusluba varem. Pole arvestatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega ja võimaliku varalise kahjuga. Riigikohus on 29.05.2006.a. otsuses nr 3-3-1-23-06 leidnud, et ehitusloa tühistamisel peab põhjalikult kaaluma nii avalikke kui erahuve ning silmas pidama ka neid õiguslikke ja faktilisi tagajärgi, mis saabuvad ehitusloa tühistamise tulemusena. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. 21.05.2004.a. ehitusloa nr 4060 aluseks oleva pööningukorruse väljaehituse projekti koostamiseks väljastas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet(praegu TLPA) L.K taotlusel 8.12.2003.a. projekteerimistingimused nr PT1244-03 ning 17.11.2003.a. ehitusloa nr 1054 aluseks oleva projekti koostamiseks esitas M.S taotluse 24.09.2002.a. projekteerimistingimused nr PT-2-3247-02. Projekteerimistingimuste p 4.1 kohaselt tuleb ehitusprojekt kooskõlastada hoone kõigi omanikega vastavalt hooneregistri teatisele või kinnistusraamatu väljavõttele(tl 83-84, 108-109). Ehitusloa saamiseks tuli esitada kõikide nõutud kooskõlastustega tehniline või tööprojekt(üheaegselt arhitektuur-ehituslik osa koos kõikide tehnovarustuse alaosadega). Seega oli seatud ehitusloa saamise eelduseks kõikide nõutud kooskõlastuste olemasolu ning see nõue oli ehitusloa taotlejale teatavaks tehtud projekteerimistingimustes. Samuti kinnitas Xxxxx tn xx-12 omaniku esindaja Margit Jürgens ja Xxxxx tn xx-11 omanik M.S 5.02.2007.a. TLPA-s toimunud koosolekul, et projektil tõesti puudusid mõnede korteriomanike kooskõlastused, kuna nad ei elanud seal ja seetõttu võeti kooskõlastused korterite üürnikelt. Seega teadsid kaebajad, et üürnikud pole isikud, kelle kooskõlastus on ehitusloa saamise eelduseks, kuid sellele vaatamata lasksid projekti kooskõlastada üürnikel kui korteri omanikel ning esitasid teadvalt need valeandmed koos ehitusloa taotluse ja projektiga vastustajale. Jääb arusaamatuks, mida M.S kooskõlastas Xxxxx tn xx hoone kõigi omanikega 14.10.2002.a., kui projekt on koostatud alles 2003.a.(tl 116-120) ja sellele lisatud joonised 6.11.2003.a(tl 121-124). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Xxxxx tn xx asuv hoone kaasomandis. Vastavalt
§-le 33 lg 8 peavad mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Samuti saab kinnistusraamatu kannet ja kinnisasja mõtteliste osade suurust muuta üksnes kõigi kaasomanike nõusolekul. 3 Tulenevalt sellest ei saa üksnes ühe kaasomaniku soovist muuta kinnisasja kaasomandi osa suurusi muuta kinnistusraamatu kandeid. Samuti pole õiguslikku alust väljastada ühe kaasomaniku poolt esitatud taotluse alusel ühises omandis olevale ehitisele kasutusluba. Ei saa nõustuda L.K seisukohaga, et
lg 1 p 3 alusel on võimalik välja antud ehitusluba kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui valeandmeid esitati ehitise osas esitatavate nõuetega seonduvalt või muudes
-s sätestatud küsimustes. Niisugust piirangut seaduses pole, samuti kaotaks sellisel juhul igasuguse mõtte puudutatud isikute kaasamine menetlusse, mis omakorda seab kahtluse alla ehitusloa väljastamisel läbiviidava haldusmenetluse vajalikkuse ja puudutatud isikute ärakuulamisõiguse tagamise. L.K nõustub, et ehitusprojekti kooskõlastuslehele on korteri nr 14 tolleaegse omaniku L.A asemel ehitusprojektiga nõustuva allkirja andnud keegi teine isik. Jääb arusaamatuks, miks L.K ei võtnud L.A-ga ühendust enne ehitusloa väljastamist projektile kooskõlastuse saamiseks, vaid alles pärast ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Asjaolu, et L.K-le oli teada L.A kontaktandmed ja tal oli võimalik L.A-ga ühenduses olla, näitab ilmekalt, et ta ei vaevunud projekteerimistingimustes esitatud nõudeid täitma ning esitas teadvalt valeandmeid. Avaliku huvi seisukohalt on oluline, et kehtima ei saa jääda haldusakt, mille andmisel on lähtutud teadvalt esitatud valeandmetest. Kuna ehitusloa taotlejad pole täitnud projekteerimistingimusi, ei saanud neil tekkida ka ootust, et ilma nimetatud tingimuste täitmiseta väljastatakse ehitusload. Vaidlustatud otsustest nähtub, et ehitusload tunnistati kehtetuks sellepärast, et ehitusloa taotlejad esitasid valeandmeid ning ehituslubade kehtetuks tunnistamist taotlesid Xxxxx tn xx korterite nr 2, 7 ja 14 omanikud. Samuti nähtub otsuste punktidest 4.1, et lisatud on 5.02.2007.a. vastustaja ehituslubade osakonna koosoleku protokoll(tl 11-12), kus arutati ehituslubade nr 1054 ja 4060 kehtetuks tunnistamisega seonduvat. Seega sisaldavab otsused haldusakti õiguslikku ja faktilist alust.
lg 4 kohaselt tunnistatakse ehitusluba kehtetuks kui ehitise omanik taotleb ehitusloa kehtetuks tunnistamist. Praegusel juhul on ehituslubade kehtetuks tunnistamise taotlused esitanud Xxxxx tn xx ehitise omanikud P.R, M.N, ja OÜ „Normante“ esindaja Toomas Raid. Võttes arvesse, et esinesid kaks ehituslubade kehtetuks tunnistamise alust: 1)ehitusloa taotleja oli teadvalt esitanud valeandmeid ning 2)ehitise omanikud esitasid ehitusloa kehtetuks tunnistamise avalduse, leidis vastustaja, et esineb piisav alus ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks. Korteri nr 7 omanik oli P.K, kuid allkirja andis S-i kooskõlastuslehele üürnik E.J. M.V kinnitas, et korterite omanikele projekte üldse ei tutvustatudki, seega ei teadnud nad, mille kohta allkirja annavad. Kolmas isik P.R palub jätta kaebused rahuldamata. Tema ostis korteri nr 14, kus olid sundüürnikud, kuid mingeid kitsendusi korteril polnud, hooneregistris polnud pööningu väljaehitamise kohta mingit märget. Seega arvas P.R, et pööning ja kelder on kaasomandis. M.S tahtis pööningulaiendust notari juures enda omandisse kanda. Sellega väheneks teiste omanike kaasomandi osa, mis tuleks kaebajatel hüvitada. Majale oleks kasulikum pööning tervikuna ära müüa ja saadud raha eest hoone korda teha. L.A kinnitas kirjalikult, et pole andnud ühtegi allkirja pööningu väljaehitamiseks. Korteri nr 7 omanik pole mitte J, vaid alates 13.12. 2002.a. OÜ „Normante“, korteri nr 14 omanik oli alates 8.09.2003.a. L.A, korteri 15 omanik alates 21.04.2003.a. I.J. M.S projekti valmimise ajaks olid nendes korterites omanikud vahetunud. Allkirjad jäid andmata just nende isikute poolt, kes pööningulaiendustega nõus ei olnud. Ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui on esitatud valeandmeid. Projekteerimistingimustes on ka öeldud, kellega tuleb projekt kooskõlastada. Linnaametnike poolt oli kontroll nõrk. Kolmas isik M.V palub jätta kaebused rahuldamata, nõustudes P.R seisukohtadega. M.V andis küll nõusoleku, kuid soovib, et kaebajad juurdeehituste eest maksaksid. Kummagi juurdeehituse projekti pole ta üldse näinud. Kolmanda isiku OÜ „Normante“ esindaja Toomas Raid viimasele kohtuistungile ei ilmunud. Varasemal istungil selgitas, et OÜ „Normante“on korteri nr 7 omanik alates 2002.a. detsembrist. T.Raidi kui osaühingu juhatuse ainuliikme käest pole pööningu väljaehitamiseks kooskõlastust küsitud. Pööning on tervik, mis tuleks ka tervikuna müüa. 4 KOHTU PÕHJENDUSED
§-st 22 lg 1 pp 2, 3 ja lg 3 tulenevalt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek laiendada ja/või rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus(
Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, selle saamiseks tuleb esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele(
Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või projekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele(
24.09.2002.a. väljastas vastustaja M.S-ile projekteerimistingimused, mille p 4.1 kohustas kooskõlastama ehitusprojekti hoone kõigi omanikega vastavalt hooneregistri teatisele või kinnistusraamatu väljavõttele(tl 108-109). 8.12.2003.a. väljastati samasugused projekteerimistingimused L.K esindajale M.Jürgensile(tl 83-84). Seega olid kaebajad teadlikud, et peavad kooskõlastama valmistehtud projekti, mitte oma kavatsusi, ning korterite omanikega, mitte korterites parasjagu elavate inimestega. Korteri nr 11 pööningule laiendamise projekt valmis alles 2003.a. suvel, joonised alles 6.11.2003.a(tl 95, 116-125). Sellele vaatamata korjas M.S allkirjad juba 14.10.2002.a.(korterilt nr 1 24.03.2003.a.) lehele, mis oli pealkirjastatud tekstiga „Hoone kõigi omanikega ehitusprojekti kooskõlastus“(tl 115). Korteri nr 7 omaniku asemel andis nõusoleku üürnik E.J. Selle allkirjalehe esitas M.S vastustajale 17.11.2003.a. koos ehitusloa taotlusega ja temale 11.08.2003.a. väljastatud hooneregistri tõendiga nr 4384(tl 106-107), millel on kirjas, et korteri nr 7 omanik on alates 13.12.2002.a. OÜ „Normante“(enne seda oli omanik P.K - tl 60). Need dokumendid tõendavad, et M.S esitas vastustajale teadvalt valeandmeid – võttis allkirja korteri nr 7 üürnikult, teades, et too pole korteri omanik, kooskõlastuse andmise kohta ehitusprojektile, mida polnud veel olemaski. Seega ei vastanud M.S ehitusprojekt projekteerimistingimuste punktile 4.1. L.K on võtnud ajavahemikus 6.-12.11.2003.a. allkirjad paberile, mis oli pealkirjastatud tekstiga „Hoone kõigi omanikega ehitusprojekti kooskõlastus“(tl 25). Korteri nr 14 omaniku L.A asemel andsid nõusoleku üürnikud B-d. Seda allkirjalehte 21.05. 2004.a. ehitusloa taotlusele lisades esitas kaebaja vastustajale teadvalt valeandmeid ning tema korteri nr 12 pööningule laiendamise projekt ei vastanud projekteerimistingimuste punktile 4.1. Kohus möönab, et kui kaebajate ehitusloa taotlustega tegelenud ametnik(ud) oleks(id) oma tööülesandeid korralikult täitnud ja taotlusele lisatud dokumente kontrollinud, oleks valeandmete esitamine selgunud enne ehitusloa väljastamist, kuid ametniku lohakus ei saa olla takistuseks valeandmete esitamise tõttu väljastatud ehitusloa kehtetuks tunnistamisel.
lg 1 p 3 kohaselt tunnistatakse ehitusluba kehtetuks, kui selle taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid. Kaebajatel pole alust tugineda õiguskindluse ja usalduse kaitse printsiibile – isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et kehtima jääb teda soodustav haldusakt, mille andmise ta on saavutanud teadvalt valeandmete esitamisega. Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Otsuses nr 23391 on küll korteri nr 14 omanikku L.A-d ekslikult nimetatud üürnikuks, kuid kaebusest nähtuvalt on kaebaja L.K õigesti aru saanud, et ehitusluba tunnistati kehtetuks sellepärast, et korteri nr 14 omaniku asemel kooskõlastas pööningu väljaehitamise ehitusprojekti üürnik. Kohtunik: D.Maastik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.