KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1434 Haldusasi AS Hotell Viru kaebus Tallinna Linnavolikogu 19.06.2008. a otsuse nr 138 tühistamiseks. RESOLUTSIOON Jätta AS Hotell Viru kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lõikes 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavolikogu 06.05.1999. a otsusega nr 104 kehtestati „Viru väljaku detailplaneeringu I etapp", mille kohaselt on Viru väljak 4 kinnistule ette nähtud 17-korruselise hoone ehitamine. 26.05.2005. a esitas kaebaja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusloa väljastamise taotluse. Vastustaja tellis 24.04.2006. a kaebaja poolt esitatud projektile ehituslik-inventariseerimise ekspertiisi. Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2005. a protokollilise otsusega nr 37 kohustati TLPA-d algatama Tallinna Linnavolikogu 06.05.1999. a otsusega nr 104 kehtestatud DP osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlus, et kaaluda, kas 17-korruseline juurdeehitus (Viru Poeg) on põhjendatud ja vastab linnaplaneerimise üldpõhimõtetele. 16.06.2006. a esitas AS Uus Viru kaebuse halduskohtule taotledes TLPA tegevuse viivituse õigusvastaseks tunnistamist ja vastustaja kohustamist ehitusloa taotluse läbi vaatamiseks. Tallinna Halduskohtu 15.09.2006. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2007. a otsusega haldusasjas nr 3-061210 tuvastati, et TLPA on ehitusekspertiisi ja keskkonnamõju hindamise määramise ja tellimisega teatud ajaperioodil õigusvastaselt viivitanud, mistõttu viibis ajavahemikul 23. juunist kuni 31. augustini 2006. aastal ehitusloa menetlus õigusvastaselt. Linn võttis 19.06.2008. a vastu otsuse nr 138, millega tunnistas kehtetuks DP punkti 1 ja sellega kehtestatud Viru väljaku DP osas, mis näeb ette Viru väljak 4 kinnistu täiendava hoonestamise kuni 17-korruselise juurdeehitusega. 1 2. 18.07.2008. a esitas AS Hotell Viru Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 19.06.2008. a otsuse tühistamise nõudes. Kohus jättis kaebuse kahel korral käiguta, võttes selle pärast kaebaja täiendavate selgituste esitamist menetlusse 04.09.2008. a määrusega. Kohus kohustas vastustajat kaebusele vastama hiljemalt 29.09.2008. a. Vastustaja esitas 26.09.2008. a taotluse vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 13.10.2008. a. Tallinna Halduskohus lahendas taotluse 30.09.2008. a ning pikendas vastuse esitamise tähtaega kuni 13.10.2008. a. KAEBAJA SEISUKOHAD 3. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Linnavolikogu ei ole kaalutlusõigust otsuse tegemisel teostanud õiguspäraselt ja otsusest ilmnevad mitmed olulised kaalutlusvead, mille tõttu ei ole otsus õiguspärane ja tuleb tühistada. Lisaks sellele esinevad ka mitmed teised tõsised menetlusvead. Otsuses ei ole arvestatud paljude kaebaja poolt nimetatud argumentide ja asjaoludega. Samas on linn jätnud otsuses põhjendamata, miks kaebaja poolt välja toodud argumentide ja asjaoludega ei ole arvestatud. Samuti on linn olulise menetlusveana tuginenud menetluse käigus kogutud materjalidest üksnes nendele, mis toetasid DP kehtetuks tunnistamist, kuid jätnud arvestamata ekspertiisi, mis ei toetanud argumenti, mille abil linn soovis õigustada DP kehtetuks tunnistamist. 4. Kaebaja on seisukohal, et DP osalise kehtetuks tunnistamise puhul ei ole linn piisavalt arvestanud selle õiguspärase ootuse ja usaldusega, mis kaebajal oli tekkinud selle suhtes, et DP saab ellu viia. Kaalutlusotsuse tegemisel oleks linn pidanud põhjalikumalt kaaluma ja arvestama, et linnal endal oli põhiosa kaebajale DP suhtes õiguspärase ootuse loomisel. DP koostati tuginedes 1996. aastal korraldatud konkursi võitnud tööle ja töö aluseks olevad konkursitingimused määras linn ise. DP sai enne kehtestamist kõigi pädevate asutuste kooskõlastuse ning kehtestamisega aktsepteeris linn Viru Poja ehitamist. Kaebaja leiab, et konkursilahendusel põhineva DP kehtetuks tunnistamisel peab siiski arvestama sellega, et DP kajastab linna soovi. Kui DP ei oleks põhinenud linna korraldatud konkursi võidutööl, oleks DP tõenäoliselt olnud ka teistsuguse sisuga. DP kehtetuks tunnistamise puhul tuleb arvestada, et DP oli oma sisult ka konkursiga legitimeeritud ja vastas igas mõttes linna tahtele. Kaebaja õiguspärane ootus on sellise DP puhul paratamatult õiguslikus mõttes suurem kui tavalise planeeringu puhul. Seda konkursiga legitimeeritud DP suurema kaalu ja sellest tuleneva suurema usalduse argumenti on linn otsuse tegemisel ignoreerinud. Antud otsuse puhul tuleb vaadelda ja kaaluda DP kehtetuks tunnistamise proportsionaalsust kõrvuti õiguspärase ootusega, mille on loonud DP pikaaegne kehtivus ja linna varasem käitumine DP suhtes. Arvestama peab seda, et DP on linnaga koostöös järk-järgult ellu viidud. Samuti pidanuks linn arvestama sellega, et DP oli kantud avalikust huvist ja linna jaoks olulised osad on käesolevaks hetkeks realiseeritud ning kaebajal oli igati alust seda rohkem usaldada linna, et linn võimaldab selle avalikes huvides tehtud osa eest ellu viia ka muud DPga ette nähtud osad. Kaebaja on kaebuse täiendustes lisanud, et tuleb arvestada, et Tallinna linna poolt korraldatud konkursi võitnud lahenduse alusel Tallinna Linnavolikogu 06.05.1999. a otsusega nr 104 kehtestatud “Viru väljaku detailplaneeringu I etapi” DP lahendus on kaalukam, kui ilma konkursita loodud DP lahendus. Selle kaalukuse annab konkursilahendusele asjaolu, et lahendus on koostatud linna konkursilähteülesandest lähtudes, mille koostamisel sai linn esitada oma nägemuse nendest esteetilistest, linnaarenduslikest ja muudest kaalutlustest, millele võidulahendus peab vastama; lahendus on väljavalitud konkursikomisjoni poolt ja saanud seeläbi spetsiaalselt teatud linna eesmärkide edendamiseks ja maa-ala arendamise eesmärgiks kokku kutsutud komisjoni heakskiidu. 2 Samas selgitab kaebaja, et linn on oma vastuses väitnud, et ta ei ole kaebajaga teinud koostööd DP elluviimisel ja et meie väited sellise koostöö olemasolu kohta on paljasõnalised. Kaebaja peab asetleidnud koostöö all silmas kohaliku omavalitsuse tegevust DP realiseerimisel õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel. Linn tegi toiminguid ja väljastas vajalikud ehitusload selleks, et kaebaja saaks DP alusel Viru väljak 4 kinnistule ehitada. Sellest tegevusest nähtus heakskiit DP-le. Samuti ei astunud linn mingisuguseid samme, millest oleks nähtunud tema rahulolematus kaebaja poolt elluviidud DP suhtes. Alles 2005. aasta juunikuus ilmnes asjaolu, et linnal on tekkinud soov teha midagi senisest erinevat Viru Poja osaga DP-s. Selleks hetkeks oli kaebaja arendustegevus DP alusel kestnud üle kuue aasta ning paratamatult tuleb arvestada, et selle ajaga sai kaebaja usk DP realiseerimise võimalikkusesse ainult süveneda, mitte kahaneda nagu väidab linn. 5. Linn ei ole otsustamisel kordagi tõsiselt kaalunud DP kehtetuks tunnistamise alternatiivsete meetmete kasutamist. DP kehtetuks tunnistamisega ei kaasne mingit positiivset lahendust Viru väljak 4 kinnistu planeerimise ja ehitusõiguse määramise osas. Praeguse otsusega pannakse kaebaja halvimasse võimalikku olukorda, kus kinnistuosa kasutamine muutub DP kehtetuks tunnistamisega võimatuks ja valitud meede on sisuliselt varjatud sundvõõrandamine. Praegu jääb otsuse mõjul oluline osa kaebajale kuuluvast maaalast ilma DP-ta n-ö "planeeringulisse vaakumi". Linn ei ole kaalunudki DP muutmise algatamist selleks, et kehtetuks tunnistamisega paralleelselt saaks välja töötada uue lahenduse DP muutmiseks. Alternatiivlahenduse ja selle rakendamisvõimaluste väljaselgitamata jätmist saab pidada linna poolseks tõsiseks kaalutlusveaks. DP Viru Poja osas muutmine oleks vähem koormav ja konfliktne kaebaja õigusi arvestades, seega oleks linn pidanud kaalutlusotsust tehes kaaluma Viru Poega puudutava DP muutmise võimalusi. Linn ei ole otsuses põhjendanud, miks ta peab DP osalist kehtetuks tunnistamist selliselt, et Viru Poeg jäetakse üldse ära, ainsaks võimalikuks lahenduseks. Täiesti kaalumata on jäänud lahendusvariant, et DP-d muudetakse Viru Poja ehitusõiguse muutmise teel. Kaebaja selgitab kaebuse täiendustes, et ettepaneku alternatiivse lahenduse kaalumise kohta tegi kaebaja mitmel korral DP osalise kehtetuks tunnistamise menetluses 30.11.2007. a AS Uus Viru vastuväidetes Viru väljaku DP I-etapi osalisele kehtetuks tunnistamisele. Kuid linn ignoreeris vastavaid ettepanekuid ja ei esitanud menetluses ega otsuses adekvaatset põhjendust selle kohta, mis takistab linnal DP Viru Poja osa kehtetuks tunnistamise asemel hoopis vastava DP osa muutmise menetlemist. 6. DP vanusele tuginedes on linn teinud järelduse ka faktilise ja õigusliku olustiku muutumise kohta, kuid seda täpsemalt põhjendamata, mis lisaks Tammsaare pargi kaitse alla võtmisele, on tegelikult faktilises ja õiguslikus olukorras muutunud, mis mõjutaks Viru Poja rajamise-mitterajamise otsust. Linn tugineb väitele, et faktilised asjaolud ning linnaehituslikud ja muinsuskaitselised väärtushinnangud on muutunud ning sellest tingituna on õigustatud DP kehtetuks tunnistamine. Kaebaja leiab, et otsusest ei nähtu, et linn oleks adekvaatselt ja vajaliku põhjalikkusega välja selgitanud, millised faktilised muutused on tinginud uue otsustamise vajaduse. Otsuse põhjal on näha, et argumendina kasutakse ulatuslikult linnaehituslike ja muinsuskaitseliste väärtushinnangute muutumist, kuid faktilistest asjaoludest on tegelikult tõsiselt võetav, vaid fakt Tammsaare pargi staatuse muutmise kohta. Otsuse seletuskirjas viidatud Tallinna linna poolt 2001. aastal kehtestatud üldplaneeringu kasutamine argumendina DP vastu on põhjendamatu, kuna täpselt on nimetamata, milliste üldplaneeringu põhimõtetega on DP vastuolus. Ettevalmistatava teemaplaneeringu "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" kasutamine DP kehtetuks tunnistamist õigustava argumendina on samuti lubamatu, kuna tegemist on alles avaliku väljapaneku faasis oleva planeeringuga ja seda ei ole veel kehtestatud. Uute asjaoludena on nimetatud liikluskoormuse suurenemist ja jalakäijate ruumi vähenemist ilma, et oleks otsuses esitatud vähegi täpseid andmeid nende asjaolude tõenduseks. 3 7. Hendrikson & Ko keskkonnamõju hindamise aruanne, millele linn otsuses keskkonda puudutavate järelduste puhul tugineb, on selgelt tendentslik. Seetõttu esitas kaebaja menetluse käigus omal algatusel alternatiivse täiendava aruande "Projekti "Viru Poeg" keskkonnamõjude eksperthinnang", mille koostasid Joonas Hokkanen, Ph.D (keskk), ja Nunu Pesu, M.Sc (Biol), Ramboll Finland Oy-st. Nimetatud eksperthinnang käsitleb objektiivselt samu aspekte, mis Hendrikson & Ko aruannegi, nagu mõjud taimestikule, taimestiku varjutamine, inimkoormus pargis, ehitustegevuse mõjud, sotsiaalne ja majanduslik keskkond. Eksperthinnangu põhijärelduse kohaselt on Viru Poja mõjud oluliselt tagasihoidlikumad kui Hendrikson & Ko keskkonnamõju hindamise aruande lõppjärelduses on väljendatud. Hendrikson & Ko keskkonnamõju hindamise aruanne ei arvesta üldse võimalusega, et ehitamiseaaegse tegevuse mõju on võimalik vähendada õigeid abinõusid rakendades ja loobutud on üldse igasuguste soovituste tegemisest. Ramboll Oy aruande kohaselt oleks võimalik ehitustegevuse aegseid mõjusid kohaste meetmetega kontrollida ja need miinimumini viia. Linn ei ole aga otsuses võrrelnud kahte aruannet ega kaalunud kaebaja esitatud aruande järeldusi ega ka põhjendanud, miks kaebaja esitatud soovitused ei sobi otsuse tegemisel kaalumiseks. Ramboll Finland Oy aruande skeemidest nähtub selgelt, et Viru Poeg ei mõjutaks Tammsaare pargi varjutusolukorda. Linn ei ole otsuse puhul isegi kaalunud Ramboll Finland Oy vastavat esitatud väidet ega püüdnud sellele vastata. Kaebuse täiendustes lisab kaebaja, et linn on Ramboll Finland Oy aruandes esitatud sisulised seisukohad jätnud täiesti käsitlemata ja ei ole vastanud kaebaja ettepanekule kaaluda ja arvestada selles alternatiivses aruandes esitatud seisukohti. Kaebaja esitas Ramboll Finland Oy keskkonnamõjude hindamisel täpsemate tulemuste saamiseks, kuid linn on aruande sisulisi seisukohti lihtsalt ignoreerinud. Hendrikson & Co keskkonnamõju hindamise programmis oli hindamistegevuse põhirõhk kahel aspektil: esiteks on pearõhk Viru Poja linnaehituslikul/arhitektoonilisel mõjul ja teiseks oli tähtis mõju, mida hoone ehitamine avaldab Tammsaare pargile. Nagu nähtub programmist ja aruandest oli programmiga ette nähtud eksperthinnangute kasutamine ja selles osas võeti aluseks juba eelnevalt tehtud ekspertiisid. Kui keskkonna mõjude hindamise põhirõhk on linnaehituslikul aspektil ja selle seisukohalt on tehtud juba mitu ekspertiisi, siis jäi kaebajale keskkonnamõju hindamisel üldse arusaamatuks, milleks on enam vaja keskkonna mõjude hindamist. Teiseks, kui keskkonnamõju hindamise käigus võetakse aluseks eelnevad ekspertarvamused, siis kanduvad ekspertarvamustes antud hinnangud üle keskkonnamõjude hindamisse ning subjektiivsed ja hinnangulised väited võetakse keskkonna mõjude hindamise aruandes hinnangute andmisel aluseks tekitades nö kumulatiivse vea efekti. Nimetatud põhjusel ei saa kaebaja pidada adekvaatseks Hendrikson & Co keskkonnamõju hindamise aruande järeldusi, kui keskkonnamõjude hindamisel on lähtutud tehtud ekspertarvamustest, mis tegelikult väljendavad subjektiivseid seisukohti ekspertiisi sildi all. Keskkonnamõjude hindamine on iseseisev ekspertiisi tegemise protsess, mille käigus oleks pidanud analüüsima olukorda objektiivselt ning selle käigus ei oleks tohtinud anda autoriteetset ja faktidega samaväärtuslikku positsiooni varasematele ekspertarvamustele. Programmi ülesehitus ja planeeritava keskkonnamõju hindamise põhimõttelised alused olid Hendrikson & Co aruande puhul esitatud selliselt, et programmi alusel tehtava hindamise tulemused kalduksid lõppjäreldustes negatiivse Ovarianti toetava lahenduse suunas. Hendrikson & Co aruande puhul ei ole isegi püütud välja selgitada looduskaitselisi meetmeid, mis võiksid rakendust leida Viru Poja ehitamise lubamise korral. Aruanne ütles rõhutatult, et ainult mitteehitamine on vastuvõetav. Hendrikson & Co poolt keskkonnamõju aruandes looduskaitseliste alternatiivide väljaselgitamata jätmine võis mõjutada lõplikult otsuse vastuvõtmist. Linnal puudus alternatiiv, mille valguses otsust looduskaitse seisukohalt oleks saanud adekvaatselt kaaluda. Sellise tulemust otseselt mõjutava kaalutlusvea puhul on tegemist nii olulise veaga, et see on otsuse õiguspärasuse seisukohalt mõjuva tähendusega. Nimetatud olulised vead programmis ja aruandes on tinginud selle, et keskkonnamõju hindamise lõppjäreldusi oleks otsuse tegemisel pidanud käsitlema reservatsiooniga ja kohane oleks olnud järelhindamise korraldamine. On 4 ilmne, et puudulikule keskkonnamõju hindamise aruandele tuginemine põhjustas olulise kaalutlusvea otsuse tegemisel. 8. Viru Poeg paikneb vahetult Viru hotelli küljel ja on madalam Viru hotellist. Seega ei jää Viru Poeg ühegi Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega kehtestatud muinsuskaitseala vaatekoridori sisse. Pärast DP kehtestamist ei ole Tallinna vanalinna muinsuskaitseala piirid ega kaitsevööndi piirid muutnud, samuti ei ole muutunud vaatekoridoride paiknemine. Ainult juhul, kui oleks muudetud nimetatud piire või vaatekoridoride paiknemist, saaks väita, et on olemas uus muinsuskaitseline asjaolu, mis räägib DP vastu ja tingib selle uuesti ülevaatamise. Otsuses oleks pidanud linn põhjendama, kuidas Viru Poeg hakkab rikkuma Tallinna siluetti, kui ta asub sama mastaapse ja kõrge Viru hotelli hoone kõrval ning Foorumi ja Tallinki hotelli, Rotermanni kvartali vahetus läheduses, mis välistab võimaluse rääkida mingist järsust kontrastist kõrval paikneva hoonestusega, samuti asub ta väljaspool vanalinna vaadete kaitseks kehtestatud vaatekoridore. Kaebaja leiab, et linn on otsuse puhul muinsuskaitseliste aspektide hindamisel kasutanud ekspertiiside nime all antud linnaehituslikke arvamusi, millel puudub objektiivne muinsuskaitsealane mõõde. Kaebuse täiendustes on kaebaja lisanud, et oma kohtule esitatud vastuses on linn piirdunud ainult viitega G. Piccinato arvamusele, milles on väidetud, et Viru Poeg sulgeks kirdesuunalt vaatekoridori vanalinnale. Nimetatud G. Piccinato arvamuses on vaate kohta ühelauseline väide, millele ei eelne mingit adekvaatset skemaatilist põhjendust. Teiseks viitab linn vaate ja vaatekoridoride sulgemise põhjendamiseks teiste ekspertidena kaasatud isikute (prof M. Kalm, I. Fjuk, D. Bruns) arvamustele, milles ei ole samuti keegi neist skemaatiliselt või pildiliselt põhjendanud vaate ja vaatekoridoride sulgemisega ning vanalinna vaadeldavuse rikkumisega seotud väiteid. Kui kõikidel nendel väidetel oleks reaalne ja selge tõepõhi, siis oleks meie hinnangul linn juba ammu esitanud otsuses ja selle menetluse käigus vastavad tõendid Viru Poja mõjust vanalinna vaadeldavusele ja vaadetele. Kaebaja soovib veelkord rõhutada seda, et vanalinna vaadeldavuse kaitsmiseks on vaatekoridorid kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega. Viru Poeg, mille nägi ette kehtetuks tunnistatud osa DP-st, nende vaatekoridoride ja vaatesektorite sisse ei jää. Viru hotelli ehitise varjamine Viru Poja kahjuksrääkiva argumendina on kunstlik ja sõltub konkreetse vaatleja maitse eelistustest. Mitmes ekspertiisarvamuses (Dmitri Bruns, Ignar Fjuk) on Viru hotelli ennast ka sisuliselt hinnatud linnaehituslikuks õnnetuseks ja ometigi on Tallinna linn pidanud Viru Poja vastuargumendina pädevaks seda, et Viru Poeg vähendab Viru hotelli arhitektuurilist väärtust. Seetõttu ei saa pidada adekvaatseks põhjenduseks seda, et otsust on vaja kaitsmaks Viru hotelli. Arhitektuurilise ja linnaehitusliku meeldivuse puhul on aga vaja arvestada, et igalt eksperdilt saadav selle kohane arvamus on subjektiivne. Isegi kui tõdeda, et linnaehituslikud väärtused ja nende kaitsmine ongi teatud ulatuses subjektiivne, siis oleks seda enam pidanud otsuse tegemisel linnaehitusliku poole kaalumiseks võtma ülevaatlikuma valimi professionaalsete arhitektide ja linnaplaneerijate arvamustest, mitte piirduma ainult kolme isiku arvamusega. Kaalumise adekvaatsuse huvides oleks pidanud võtma rohkem arvamusi nii Viru Poja suhtes negatiivselt kui ka positiivselt meelestatud isikute käest. Positiivselt meelestatud arvamuse avaldajad oleks toonud kaalumise jaoks väärtuslikud positiivsed küljed Otsuse vastuvõtjate tähelepanu alla, kes oleks saanud vastandlikke linnaehituslikke arvamusi võrreldes teha adekvaatsema ja ülevaatlikuma otsuse selle kohta, kas Viru Poja negatiivsed küljed kaaluvad positiivsed küljed üles või on asi vastupidi. Seetõttu peame oluliseks kaalumisveaks seda, et on tuginetud puudulikule materjalile Viru Pojale linnaehitusliku sobivuse osas hinnangu andmisel. 9. Keskkonnamõju hindamise aruandes on Viru Pojale süüks pandud sotsiaalse ruumi vähenemist ja sellele tugineb linn ka otsuse tegemisel. Viru Poja tõttu kogunemisruumi vähenemine ei ole linna poolt otsuses piisavalt põhjendatud argument, kuna Viru Poja jaoks reserveeritud koha praegune ruumikasutuse intensiivsus ei anna alust arvata, et selle ruumi täisehitamine tekitaks üldse mingi 5 märgatava muutuse lähiala ja pargi koormatuses ning tihendaks lähiala ja pargi kasutust keskkonnamõju hindamise aruandes viidatud ulatuses. Ei ole õige rääkida 413 m2 suuruse põhjapindalaga Viru Pojast kui hoonest, mis oluliselt kahandab sotsiaalset ruumi Viru keskuse piirkonnas. Otsuse seletuskirjas on tuginetud väärale järeldusele, et senine avalik pargiruum muutub juurdeehituse ’teenindusalaks’. Faktid näitavad, et nii see ei ole, kuna Viru Poeg ei asu pargis ja selle ümber on piisav krunt, mida kasutada Viru Poja teenindamiseks. Arvestama peab, et Viru Poeg võib mõjutada vähesel määral ainult Tammsaare pargi ühe serva kasutust ning on selge liialdus rääkida pargi ja Viru väljak 4 hoonetekompleksi vahelisest puhverala kadumisest. Kõiki neid asjaolusid on linn otsuse tegemisel arvesse võtnud moonutatud kujul, mis, on toonud kaasa olulise kaalutlusvea tegemise otsuse vastuvõtmisel. 10. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel on arvestamata jäetud lisaks ka see, et Viru Poja ehitamisega tekib teisest küljest juurde sotsiaalset ruumi ning positiivsed mõjud ei tulene Viru Pojast ainult omanikele ja kavandatava hotelli töötajatele. Viru Poja positiivseid mõjusid oleks pidanud linn otsuse tegemisel kaaluma põhjalikumalt, kuna otsusest nähtub, et ei ole arvestatud ega kaalutud vähemalt järgmisi positiivseid sotsiaalseid mõjusid: linna tekib töökohti juurde; Viru Poeg toob linna külastajaid; Viru Pojaga seoses saavad tegevust teenindussektori ettevõtjad. 11. Kaebaja on seisukohal, et linn on võtnud otsuse aluseks vääradel alustel tehtud ekspertiisi, mis on kaasa toonud olulise vea kaalutlusotsuse tegemisel, Teiseks on linn oluliselt rikkunud menetlusnõudeid, kui ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud kaebaja poolt Aet Pika ekspertarvamuse suhtes esitatud vastuväidetega. Ekspertarvamuses on olulised formaalsed ja sisulised puudused. Ekspertarvamuses on viidatud sellele, et talle esitatud materjalide põhjal ei saa ekspert aru, millist hoonet soovitakse ehitada, kas hoonet ehitusaluse pinnaga 413 m2 või konstruktiivses osas esitatud hoonet ehitusaluse pinnaga 550 m2. Selline ebaselgus saab tuleneda ainult sellest, et linn on eksperdile esitanud alusmaterjalidena 2005. aasta mai projekti konstruktiivse osa, milles nähti ette 550 m2 ehitusaluse pinnaga hoone ja 2006. aasta aprillis TLPA-le esitatud parandatud projekti arhitektuurse osa (selles on ette nähtud DP-ga kooskõlas olev 413 m2 ehitusaluse pinnaga hoone). Projektis kajastatud hoone ehituskonstruktsiooni osa ja arhitektuurne osa ei saagi kooskõlas olla, kui TLPA poolt ekspertiisi tegemiseks on esitatud mittekokkukäivad konstruktiivne osa ja arhitektuurne osa. Adekvaatset ja pädevat ekspertarvamust ei saa olla, kui arvamuse aluseks antud algmaterjalid on moonutatud nagu käesoleval juhul. Ekspert on teinud mitmeid selliseid järeldusi, mis illustreerivad seda, et talle ei esitatud korrektseid materjale. Sellest tulenevalt ei saa linn otsuse puhul tugineda Aet Pika ekspertarvamusele. Kaebaja lisab kaebuse täiendustes, et linn ei ole menetluses esitanud kordagi vastust kaebaja väidetele, mis puudutavad Aet Pika ekspertarvamuse konkreetseid vigu. Kaebaja on nendele menetluses korduvalt osundanud, kuid linn ei ole ei otsuses ega muus menetlust kajastavas dokumendis andnud ühtegi vastust selle kohta, et need, mida kaebaja peab vigadeks, ei ole vead. Selline kaebaja märkustele vastamata jätmine on oluline menetlusviga, mida ei saa kohus jätta tähelepanuta. Nii olulistele märkustele nagu on kaebaja märkused eksperdi vigade kohta oleks linn pidanud tingimata reageerima, kuna nende märkuste õigsus seab otseselt kahtluse alla otsuse pädevuse ja legitiimsuse. Kaebaja leiab, et linna poolt kaebaja poolt Aet Pika ekspertarvamuse puuduste kohta tehtud märkustele vastamata jätmine on menetluslik viga, mis võis mõjutada kaalumismenetluse tulemuseks olevat otsust. Aet Pika ekspertarvamuse kõrval oli Otsusele eelnevas menetluses Viru keskuse ehitusmahtude kohta Linna poolt määratud ja tellitud ekspertiis AS-lt Tondi Üks. Linn ise tellis Viru Poja ehitusloa menetluses ehitusmahtude määramiseks ekspertiisi ning tugines sellele ehitusloa menetluses ja ehitusloaga seotud kohtumenetluses. AS Tondi Üks poolt ehitusseaduse alusel koostatud ekspertiis olemasoleva hoonestuse ja projekteeritud hoonestuse ehitusmahtude võrdlus Viru väljaku detailplaneeringu I-etapiga planeeritud ehitusõigusega annab oma lõppjärelduses selge vastuse, et 6 Viru Pojaga ei ole väljutud DP-s ette nähtud ehitusõiguse piirväärtustest kinnistul Viru väljak 4. Kahtlemata on nimetatud asjaolu antud juhul Viru Poja osas ja DP osalise kehtetuks tunnistamise menetluse puhul oluline, mida oleks linn otsuse langetamisel pidanud kaaluma ja arvestama. Seda põhjendamata on linn nimetatud ekspertiisi otsuse põhjendustes üldse kõrvale jätnud. AS Tondi Üks ekspertiisiga mittearvestamine on oluline menetlusviga, kuna linn ei ole võrdselt käsitlenud kõiki asjassepuutuvaid tõendeid ning on andnud ühele tõendile suurema kaaluja ignoreerinud teist samaväärset tõendit. Kaebaja täiendab kaebust järgnevaga. Linn ei ole otsust vastu võttes lahendanud järgmist vastuolu: kinnistul Viru väljak 4 ehitusmahtude ületamise küsimuses on linn ise tellinud kaks ekspertiisi, ühe AS-lt Tondi Üks ja teise Aet Pikalt ning need olid vastandliku tulemusega ehitusmahtude ületamist puudutava vastuse osas. Spetsiaalselt Viru väljak 4 kinnistu ehitusmahtude kohta tellis linn ekspertiisi AS-lt Tondi Üks. Ometigi on linn otsustanud tugineda Aet Pika ekspertiisi tulemustele ning lihtsalt ignoreerinud AS Tondi Üks ekspertiisi jättes sellise valiku otsuse seletuskirjas ja menetluses põhjendamata. Jäme menetlusviga on ka see, kui kaebaja menetluse käigus juhtis linna tähelepanu kahe ekspertiisi vastuolule, siis jättis linn kaebaja märkused täiesti tähelepanuta ja ei ole isegi sisuliselt selgitanud, miks linn tugineb oma järeldustes kahest vastandlikust ekspertiisist sellele, mis paremini toetab linna seisukohta. Kaebaja on esitanud oma vastuväited esiteks 30.11.2007. a vastuväidetes Viru väljaku DP I-etapi osalisele kehtetuks tunnistamisele ja 22.05.2008. a AS “Hotell Viru” vastuväidetes Viru väljaku DP I-etapi osalist kehtetuks tunnistamist puudutavale Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõule. Vastuolu lahendamata jätmist ja kaebajale vastuväidetele mittevastamist on linna esindaja kohtule esitatud vastuses põhjendanud järgmiselt: “Seejuures põhjus, miks vastustaja ei toonud seletuskirjas esile AS-I Tondi Üks ekspertiisi tulemusi, on tingitud asjaolust, et nimetatud ekspertiis keskendus eelkõige ehitusloa menetluses tähtsust omavatele asjaoludele. Seetõttu ei omanud antud ekspertiis niivõrd märkimisväärset tähtsust kõneallolevas küsimuses, mis puudutab Detailplaneeringut.” Nimetatud selgitus on täiesti kohatu ja eirab täiesti seda vastuolu, mis oleks vajanud lahendamist enne otsuse vastuvõtmist. Järelikult on linn käitunud meelevaldselt eelistades ühte ekspertarvamust teisele ja jätnud lahendamata ekspertarvamuste vahelise vastuolu. See on jäme menetlusviga, mis mõjutas otseselt otsuse tegemist. 12. Linn väidab otsuse seletuskirjas, et Viru väljak 4 kinnistul on DP-ga ettenähtud ehitusmahte ületatud ja seda väidetavalt Viru keskuse kaubamajapoolse hoone mahu väljaehitamisel. Seda argumenti ei ole õige kasutada Viru Poja ja DP hindamisel ning põhjendamaks, miks Viru Poja ehitamine ei saa olla lubatav ja DP peaks osaliselt kehtetuks tunnistama. Nimetatud hoonemaht ei ole seotud Viru Pojaga ega selle mõjudega, millele otsuse tegemisel tuleb keskenduda. 13. Linn on DP kehtetuks tunnistamise õigustamisel kasutanud viidet nn avalikule arvamusele kui ühele argumendile, mis õigustab otsuse vastuvõtmist. Linn on tuginenud DP kehtetuks tunnistamisel sellele, et Viru Poja ehitamine on ebapopulaarne otsus ja avalik arvamus on sellele vastu. Samas on otsuse motivatsioon üldsõnaline ja ebaselgeks jääb, mille alusel on välja selgitatud avalik arvamus, mis toetaks kaalutlusotsuse tegemist otsuses nimetatud kujul. Ilma täpsustamata, millised kodanikualgatused ja aktsioonid on aset leidnud Viru Poja vastu, ei saa Tallinna linn kaalutlusotsust tehes põhjendatult tugineda avaliku arvamuse väitele. Avaliku arvamuse indikaatoriks, kui see saaks üldse otsuse tegemisel argumendiks olla, võinuks teoreetiliselt olla konkreetsete küsitluste või uuringute tulemused, kuid nende läbiviimist otsusest ei nähtu, mistõttu on ka väär tugineda sellele, et avalikkus on Viru Poja vastu. DP menetluses esitatud seisukohad, millest otsuse põhjendustes tuletatakse avalik arvamus Viru Poja vastu, on põhiliselt Tallinna linna sisesed või riigiasutuste poolt antud. Sealt edasi ei ole otsuses täpsemat teavet, kes olid need üldsuse esindajad, kelle arvamus koondub avalikuks arvamuseks. Otsuses on ainult öeldud paljud üldsuse esindajad, mis on väga ebamäärane ja raskesti kontrollitav väide. Otsuses on viidatud avaliku arvamuse kasutamise puhul Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2007. a otsuse nr 3-06-1210 punktile 13, kuid kaebaja leiab, et otsuses ei saa linn tugineda nimetatud kohtuotsuses välja toodud avaliku arvamuse üldtuntuks lugemisele, vaid 7 peab esitama otsuse puhul põhjendused, mis tõendavad, et avalik arvamus on Viru Poja suhtes negatiivne ja et ta on otsuse tegemisel negatiivse avaliku arvamuse olemasolu või selle puudumist vajalikul määral kaalunud. Seega leiab kaebaja, et otsuses ei ole ühiskondliku surve olemasolu DP kehtetuks tunnistamiseks mingil määral piisavalt tõendatud ja käsitletav kui asjaolu, millega saaks õigustada otsuses kajastuvat kaalutlusotsust. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 14. HMS ja PlanS annavad kohalikule omavalitsusele võimaluse ja õiguse kehtestatud DP kehtetuks tunnistada. Eeskätt on see lubatav olukorras, kus pärast DP kehtestamist on muutunud õiguslik ja faktiline olustik. Seega tuleb taoliste asjaolude esinemise korral pidada õiguspäraseks kohaliku omavalitsuse poolt ka kehtestatud DP lahenduse ümber hindamist selle osalise kehtetuks tunnistamise menetluse kaudu. Haldusakti saab kehtetuks tunnistada eelkõige toetudes uutele ja täiendavatele asjaoludele muinsus- ja keskkonnakaitse küsimustes, samuti DP elluviimisel ilmnenud negatiivsetele tagajärgedele, aga nende asjaolude alusel ka muutunud avaliku huvi arvestamise vajadusele. 15. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 11.01.2001. a Tallinna üldplaneeringu, mille 10. peatükis on sätestatud nõuded Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis püstitatavatele ehitistele. See on oluline ja põhimõtteline erinevus võrreldes 1999. aastal vaidlusalusele DP kehtestamisel valitsenud olustikuga. Üldplaneering muudab DP kehtestamise ajal kehinud nõudeid. Üldplaneeringuga kaasnenud muudatusi on linn otsuse vastuvõtmisel põhjalikult analüüsinud seletuskirjas, milles on märgitud, et üldplaneeringu kehtestamine on oluline õiguslike ja väärtushinnanguliste muutuste indikaator ning kriteerium DP ajakohasuse hindamisel. Käesoleval juhul rõhutab Tallinna üldplaneering kõrgete ja mastaapsete hoonete sobimatust vanalinna ümbritsevasse muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Viru Poeg jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mistõttu oleks selle DP määratud kujul ehitamine vastuolus Tallinna üldplaneeringus sätestatud põhimõtetega. DP kehtestamise ja otsuse tegemise vahelisel ajal on muutunud ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga seonduvad nõuded (Vabariigi Valitsuse 20.05.2003. a määrusega nr 155 vastu võetud „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“). Enne ülalviidatud Vabariigi Valitsuse määruse vastuvõtmist pidid olema tagatud olulised kaugvaated, nüüd ei või Muinsuskaitseameti loata püstitada vaatekoridoridesse ja vaatesektoritesse ka neid ehitisi, mis häirivad Tallinna vanalinna siluetti või varjavad kaugvaateid muinsuskaitsealale. Samuti aga püstitada muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes mastaapidelt mittesobivaid ehitisi. Hoone välismõõtmete ja ehitusmahu sobivust tuleb aga hinnata lähtuvalt muinsuskaitseala või tema välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes. UNESCO ekspert G. Piccinato on oma arvamuses öelnud, et Viru Poeg sulgeks kirdesuunalt vaatekoridori vanalinnale. Vastustaja leiab, et Viru Poja püstitamine on vastuolus kehtiva Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse §-ga 8. Seda põhjusel, et 17-korruseline juurdeehitis tekitab olulise kontrasti senise hoonestuse mastaapidega ning on vastuolus ka määruses sedastatud vaate väljamise välistamise nõuetega. Samas võttis Vabariigi Valitsus pärast DP kehtestamist 06.05.2004. a korraldusega nr 341-k „Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused“ Tammsaare pargi riikliku looduskaitse alla. Sellest tulenevalt hakkasid 2004. aasta suvel A. H. Tammsaare pargi osas automaatselt kehtima ka kaitstavate loodusobjektide seaduse ja Vabariigi Valitsuse 30.05.2000. a määruse nr 173 „Kaitsealuste parkide kaitse-eeskiri“ nõuded. Seega on seoses Tammsaare pargi looduskaitse alla võtmisega muutunud oluliselt ka õiguslik olukord võrreldes DP kehtestamise ajaga — Viru Poeg hakkaks piirnema looduskaitsealuse objektiga. Asjas nr 3-3-1-31-03 on Riigikohus leidnud, et planeeringu kehtestamine on diskretsiooniotsus. Linnal võib nii keskkonna kaitsmise kui ka puhkeala säilitamise motiivi näol olla küllaldane huvi keelduda planeeringu vastuvõtmisest, seda enam, et tegemist on looduskaitsealaga. 8 16. Hendrikson & Ko omab pikaajalist kogemust ettevõtete ja omavalitsuste keskkonnaalases nõustamises, keskkonnamõju hindamises, keskkonnamõju strateegilise hindamise ning rahvusvahelistes keskkonna alastes projektides. DP keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud Hendrikson & Ko litsentseeritud keskkonnamõju hindamise eksperdi Heikki Kalle poolt. OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud keskkonnamõju hindamise aruandest tuleneb kokkuvõtvalt, et 17-korruselise juurdeehituse rajamisel avalduvad keskkonnale negatiivsed mõjud. Aruande on heaks kiitnud ka Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistus, märkides et keskkonnamõju hindamisel on piisava põhjalikkusega käsitletud juurdeehitusega kaasnevat mõju ja mõjutatavaid valdkondi, hinnangud on asjakohased ja objektiivselt põhjendatud ning lähtuvad pädevate erialaasjatundjate/ekspertide teadmistest, sarnaste projektidega saadud kogemustest ja keskkonnatingimuste tundmisest. Aruande kohaselt avalduvad suurimad mõjud linnaruumile ja kultuurikeskkonnale, aga ka sotsiaalsele- ja looduskeskkonnale. Ohtudeks on pargi taimestiku elu- ja kasvukeskkonna oluline halvenemine, liikluskoormuse suurenemine, linnaruumiliste arhitektuursete väärtuste mittearvestamine ja avalikkusele kasutamiseks mõeldud linnaruumi vähenemine. Hendrikson & Ko arvamuses on äärmise põhjalikkusega (üksikute puude kaupa) hinnatud Viru Poja kaudu avalduvat mõju pargile, mille tulemusel on jõutud järeldusele, et kõige kriitilisemat mõju omab ehitis valgusnõudlike viirpuude kasvule. Aruande enamuse järelduste puhul on kaalutud, kas võimalikku tekitatavat kahju on võimalik mingil moel ära hoida või seda minimeerida. Ka Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistus on väljendanud seisukohta, et kuna kavandatava objekti realiseerimisega kaasnevad mõjud keskkonnaelementidele ja —valdkondadele on enamuses olulised ja negatiivsed ning nende mõjude leevendamine on praktiliselt võimatu, siis lähtudes ettevaatusprintsiibist oleme seisukohal, et arendaja soovitud viisil ei ole võimalik kavandatud tegevust antud kohas ja käesolevaks ajaks kujunenud keskkonnatingimuste korral ellu viia. Vastustaja on seletuskirjas selgitanud, et Ramboll Finland Oy arvamuses on arvesse võetud eeskätt ehituse aegsed mõjud, Hendrikson & Ko arvamuses aga ka keskkonnamõjud, mis ilmnevad peale vaidlusaluse objekti kasutuselevõtmist ja mille mõju on pikaajaline. Ühtlasi on linn Seletuskirjas selgitanud, et Hendrikson & Ko arvamuse koostamisel on projekti kaasatud ka avalikkus, samas Ramboll Finland Oy arvamuse koostamisel seda tehtud ei ole. Siiski on vastustaja hinnanud aruannet kui tervikut võrreldes seda Ramboll Finland Oy arvamusega. Teostatud on oluliste ja põhimõtteliste asjaolude võrdlus ning need kajastuvad lõppseisukohtades. Vastustaja märkis seletuskirjas, et keskkonnamõju hindamise aruanne on valminud põhjaliku ja avaliku menetluse tulemusena ja avalikkust kaasates, mis annab sellele dokumendile Ramboll Finland Oy arvamusest suurema usaldusväärsuse. KeHJS § 4 kohaselt on keskkonnamõju nimetatud seaduse tähenduses tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Seega tuleb keskkonnamõjudena käsitleda muu hulgas hinnatava projekti linnaehituslikku mõju. Eelmärgitust nähtuvalt on kaebaja vastuväited linnaehitusliku mõju arvesse võtmise osas vastuolus KeHJS-s sätestatuga. 17. DP-ga kehtestatakse linnaehitusliku lahenduse plaan, mis lähtub olemasolevast situatsioonist, võimalustest ja vajadustest DP alal ja seda ümbritsevas asustuses. Tallinna kesklinnas on pärast DP kehtestamist (9 aastat tagasi) toimunud märkimisväärsed muutused. Muutunud on linnaehituslikud nõuded ja tingimused aga ka õiguslik olustik, linna asustus-ja liiklustihedus. Lisaks on Viru Keskuse kaubamajapoolse hoonemahu väljaehitamisel ületatud lubatud ehitusmahte ning hoone on ehitatud ühe korruse võrra kõrgemaks DP lubatust, millega on ära lõigatud Gonsiori tänava poolt vaade vanalinna siluetile. Seega on Viru DP senine elluviimine vähendanud linnaelanike ja -külastajate võimalusi avaliku ruumi kasutamiseks ning muutnud linnaehitusliku situatsiooni juurdeehituse püstitamise aspektist ebasoodsamaks kui see oli DP-ga kavandatu kohaselt 9 aastat tagasi. Samuti on avalikult kasutatav linnaruum muutunud kitsamaks linnaehituslike arengute tõttu DP alal ümbritsevas piirkonnas. Avatud linnaruumi ahendamine veel ühe kõrghoonega läheb tänast linnaehituslikku situatsiooni arvestades 9 oluliselt ja põhjendamatult vastuollu avaliku huviga. Need asjaolud on selgitamist leidnud ka seletuskirjas ja tõendatud A. Pikka arvamuses ning keskkonnamõjude hindamise aruandes. 18. Linn tellis lisaks A. Pikka arvamusele ekspertiisi ka AS-lt Tondi Üks. Nimetatud ekspertiis keskendus eelkõige ehitusloa menetluses tähtust omavatele asjaolude. Seetõttu ei omanud antud ekspertiis niivõrd märkimisväärset tähtsust kõneolevas küsimuses, mis puudutad DP-d. Kuigi A. Pikka ekspertiis oli tellitud samuti eelkõige seoses ehitusloa menetlusega, keskendus see muuhulgas ka DP-ga seotud asjaoludele, mistõttu omas olulist kaalu Otsuse menetlemisel ja sisulise otsuse tegemisel. Linn lähtus Viru Poja muinsuskaitselise ja linnaehitusliku sobivuse hindamisel Mart Kalmu, Ignar Fjuki ja Dmitri Brunsi poolt antud ekspertarvamustest. Vastustaja rõhutab, et arvamuste tellimisel lähtuti seisukohast, et oluline ei ole üksnes hinnata, kas ehitis kahjustab mingit konkreetset muinsuskaitsealust objekti, vaid võimalikule ehitisele tuleb anda laiaulatuslikum hinnang mis käsitleb lisaks muinsuskaitselisele veel ka linnaehituslikke ja kultuurilisi aspekte. Ekspertarvamustes väljendatud seisukohtadele tuginedes on üheselt selge, et Viru Poeg ei sobi olemasolevasse linnakeskkonda. Vastustaja kinnitab, et ekspertarvamusi tellides puudus linnal ülevaade valitud ekspertide meelestatusest Viru Poja suhtes ning kolme eksperdi arvamust peeti piisavaks, selgitamaks välja Viru Poja muinsuskaitseline ja linnaehituslik aspekt. Kuna kõik eksperdid asusid kokkuvõttes samale seisukohal, puudus vajadus tellida täiendavaid arvamusi. 19. Kuivõrd Tallinna vanalinn kuulub UNESCO Maailmapärandisse, siis on vanalinna ja selle lähiümbrust hõlmavad muudatused äärmiselt olulised ka vanalinna kaitse ja säilivuse seisukohast. ICOMOSM Eesti Rahvuskomitee 12.04.2004. aasta kirjas nr 2-2 on leitud, et juurdeehituse rajamine sulgeks, eriti Gonsiori tänava suunalt, olulisi vaateid vanalinnale: detailplaneeringus ettenähtud estakaadi mahtudest Kaubamaja ja Viru Keskuse vahel ei ole kinni peetud, mistõttu on oluliselt vähenenud avatud linnaruum ning visuaalne nähtavus ida suunalt. Viru Keskuse juures juba käesolevaks ajaks tehtud ümberehitused on oluliselt muutnud linnaehituslikku olukorda ja linnaruumi võrreldes 1999. aastaga. Selliste mõjutuste laiendamine ja uute piirangute loomine linnaruumis ei vasta maailmapärandi kaitsmise põhimõtetele. Samuti rõhutab UNESCO ekspert Giorgio Piccinato oma raportis Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi ajaloolist väärtust ning toonitas, et kõik selles tehtavad ja planeeritavad muudatused peavad arvestama lõpptulemusega Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mitte piirduma pelgalt vanalinna kaitstava alaga. Eksperdi arvates sulgeks Viru Poja rajamine kirdesuunalt vaatekoridori vanalinnale. Kõiki ülalmärgitud asjaolusid on põhjalikult kaalutud ja käsitletud ka Seletuskirjas, mis on otsuse sisulise põhjendamise oluliseks osaks. Tegemist on äärmiselt oluliste mõjutustega nii linnaruumile kui ka kultuurimälestisele, mis kätkeb endas ka olulist avalikku huvi. Viimane kaalub selles olukorras oluliselt ülesse kaebaja ootused ehitise püstitamiseks 9 aastat peale planeeringu kehtestamist. Avalikkuse huvi on aktiivselt väljendunud just viimasel ajal intensiivselt toimunud ehitustegevuse käigus ning uusehitiste linnaehitusliku mõju hindamine on saavutanud oluliselt suurema aktuaalsuse võrreldes 1999. aastaga. Avalikkuse huvi on selgelt seotud eesmärgiga vältida linnaruumi arengut kahjustava tegevuse eest, samuti tagada muinsuskaitse ja. ajalooliste kultuurimälestiste säilimine kõige väärtuslikumal ja sobivamal viisil. 20. Vastustaja märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2007. a otsuse nr 3-06-1210 punkti 13 kohaselt peab kohus avalikkuse vastuseisu Viru hotelli juurdeehituse ehitamisele üldteada asjaoluks. Kuna üldteada asjaolud täiendavat tõendamist või väljaselgitamist ei vaja, ei pidanud ka linn vajalikuks tellida täiendavaid küsitlusi, uuringuid vms, selgitamaks välja DP-ga seotud avalikku huvi. Otsuse eelnõu avalikule arutelule panekul laekus Tallinna Kesklinna Valitsusele 27 kirjalikku pöördumist, mis toetasid Tallinna Linnavalitsuse algatust DP osaliseks kehtetuks tunnistamiseks. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-42-02 märkinud, et kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma 10 avalikke huve mõistlikul viisil. Avalik huvi säilitada ajalooliselt väljakujunenud miljöö ja olemasolev elukeskkond linnaruumi mõttes kaaluvad igal juhul kaalukalt ülesse üksikisiku huvi DP kehtimajäämises eesmärgiga ehitada kinnistule veel üks kõrghoone. Selline tegevus kahjustab märkimisväärselt vanalinna ajaloolist miljööd ning on korvamatu ja tagasipööramatu protsess. 21. Vastustaja märgib, et Tulenevalt võimude lahususe printsiibist ei ole kohtul õigust sekkuda kohaliku omavalitsuse pädevusse haldusotsustuse sisu osas ja kohus ei saa langetada sisulist otsust kohaliku omavalitsuse eest või tema asemel. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-54-03, mille kohaselt halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Seega võib väita, et kohus kontrollib kaalutlusotsuse puhul üksnes seda, kuidas on jõutud vastava otsuseni ja kas sellise otsuseni jõudmise viis on olnud õiguspärane ehk kohus kontrollib, kas haldusorgan on asja otsustamisel võtnud arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Kui kohus jõuab selles küsimuses jaatavale seisukohale, siis ei või ta haldusakti kui kaalutlusotsust tühistada. 22. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud planeeringu kehtetuks tunnistamise menetluse käigus on linn kogunud piisavalt teavet, millele on antud otsuse tegemisel õige tähendus ja kaal ning jõutud seeläbi õiguspärase kaalutlusotsuseni. Kõnealusel juhul ei ole soovitavat eesmärki võimalik saavutada ühelgi muul viisil kui DP osalise kehtetuks tunnistamisega. Seega on DP osaliselt kehtetuks tunnistamine kui abinõu sobiv ja vajalik, samas ka ainuvõimalik. Üksnes sel moel on õiguslikult võimalik välistada 17korruselise täiendava hoone püstitamine Viru väljak 4 kinnistule ja kaitsta seeläbi olulist avalikku huvi. Seletuskirjas on üheselt märgitud, et menetluse käigus ei ole ilmnenud ühtegi teist abinõu, mis kinnistu omanike huve vähem riivates hoiaks ära juurdeehitusega tekitatava kahju. Sama on märgitud ka keskkonnamõjude hindamise aruandes ja Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistuse kirjas. Linn on otsuse vastuvõtmisel järginud proportsionaalsuse põhimõtet. Linn ei oleks saanud asuda ehitise mahtu ühepoolselt vähendama või ehitise sihtotstarvet muutma. Kahtlemata oleks DP muutmine vastavalt otsuse tegemisel kehtestatud kaalutlustele eeldanud sedavõrd olulisi muudatusi, et selle läbiviimine DP muutmise raames ei oleks osutunud võimalikuks ja oleks tulnud algatada uus planeering. See aga eeldas kehtiva DP osalist tühistamist. Asjaolu, et linn tunnistas DP osaliselt kehtetuks, ei tähenda, et nimetatud kinnistu asuks ehituskeeluvööndis ning sellele uue DP kehtestamine oleks välistatud. Uue DP algatamise taotluse võib teha iga huvitatud isik, sealhulgas AS Hotell Viru. Sellisele võimalusel on selgelt viidatud ka Seletuskirjas. Peale seda, kui AS Uus Viru on teinud omapoolsed, otsuses esitatud seisukohti arvestavad, ettepanekud uue DP vastuvõtmiseks, saab linn asuda kaaluma uue lahenduse sobivust ja kehtestamise võimalust. 23. Konkursiga seonduvate kaebaja väidete osas nõustub vastustaja, et kõnealusel juhul on oluline rõhutada asjaolu, et konkurss korraldati 1996. aastal ning konkursitingimused määrati sellele eelnevalt. Seega on konkursist ja DP tingimuste määramisest tänaseks möödunud umbes 12 aastat. On ilmne, et DP kehtestamise ajal ei olnud võimalik igakülgselt ja ettenägevalt hinnata tulevikus asetleidvaid muutusi linnaruumi planeerimisel, õigusaktide muutmisega kaasnevaid arenguid, avaliku huvi kasvu linnehituse küsimustes jms, Seda eriti olukorras, kus meie õiguskord ja väärtushinnangud tulenesid veel suurel määral eelmise ühiskonna mõjudest. Tallinna Ringkonnakohus on 24.05.2007. a otsuses nr 3-061210 pööranud tähelepanu asjaolule, et avalik huvi linnaruumi kujundamisel võib aja jooksul muutuda, mis võib omakorda kaasa tuua vajaduse DP lahenduse muutmiseks: „Mida enam möödub aega detailplaneeringu kehtestamisest, seda enam kahaneb kinnistuomaniku õiguspärane ootus, et detailplaneeringut õnnestub muutmata kujul realiseerida. „ Lähiaastate " möödudes ei kao detailplaneeringu toime küll iseenesest, ent kinnistuomanik peab arvestama, et kui detailplaneeringut ei 11 ole asutud realiseerima paari aasta jooksul, võib kohalik omavalitsus hakata planeerimisotsust revideerima." See ringkonnakohtu seisukoht on avaldatud konkreetset Juurdeehitust puudutavas vaidluses TLPA ja AS-i Uus Viru vahel, pidades silmas konkreetse vaidluse asjaolusid ning DP-d. Linn kinnitab, et ta ei ole DP kehtestamise järgselt viimaste aastate jooksul kaebajaga Viru Poja rajamisel koostööd teinud. Vastupidi, poolte vahel on olnud kohtumenetlus vaidlusaluse planeeringuga seonduva Viru Poja ehitusloa osas. See viitab pikemat aega valitsenud erimeelsustele kehtestatud DP vastavuses tänapäevastele tingimustele ja avalikule huvile. Pigem tunnistab kaebaja ka ise, et planeering on kehtestatud äärmiselt pikka aega tagasi ja selle lähtealusel pärinevad 90-ndate aastate keskpaigast. Seega ei ole linn kuidagi süvendanud kaebaja ootusi Viru Poja ehitamise elluviimise võimalikkuse suhtes. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide õiguspärasele ootusele tuginemisest ei ole asjakohane ning ta oleks pidanud mõistma, et ligi 12 aastat tagasi määratud kriteeriumitel koostatud ja ligi 9 aastat tagasi kehtestatud DP ei pruugi olla enam ajakohane ning jääda kehtima. 24. Käesoleval juhul näeb PlanS § 27 lg 1 kohalikule omavalitsusele sõnaselgelt ette võimaluse tunnistada planeering kehtetuks, kui kohalik omavalitsus soovib selle elluviimisest loobuda. Seega viidatud PlanS sätte alusel DP kehtetuks tunnistamisel puudub isiku usalduse arvestamise eeldus ja kohustus. Linn on otsuse tegemisel kaalunud nii sellega kaasnevaid positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. DP positiivsed mõjud ei kaalu üles negatiivseid mõjusid 25. Kaebajal oli võimalik aktiivselt eelnevas haldusmenetluses osaleda, millist õigust tema poolt ka kasutati. Halduskohtumenetluses ei saa kaebaja tugineda argumentidele, mida ta pole esitanud haldusakti andmise käigus toimunud menetluses. Haldusorgan saab siiski kaaluda vaid neid asjaolusid, mis on ilmnenud haldusmenetluse käigus enne otsuse tegemist, mitte aga neid, mis esitatakse alles peale otsuse vastuvõtmist. KOHTU SEISUKOHAD Kohus uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 26. Haldusmenetluse põhimõtete kohaselt võib isik HKMS § 3 lg 1 kohaselt taotleda kohtult õiguste kaitset, kui haldusmenetluses võidakse piirata isiku subjektiivseid õigusi. Vastavalt tohib õigusi piirata HKMS § 3 lg 1 tulenevalt ainult seaduse alusel ja lg 2 kohaselt halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 54 (haldusakti õiguspärasuse eeldused) märgib, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Käesolevas vaidluses on vastustaja andnud haldusakti põhjenduse vastavuses HMS § 56 lg 1 kirjalikult. HMS § 56 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 4 (kaalutlusõigus) lg 1 kohaselt kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel; lg 2 kohustab kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaebuse esitaja leiab, et otsuse tühistamist tingivad: 1)olulised kaalutlusvead; 2) menetlusnormide rikkumine. Arvestamata jäeti kaebaja esitatud argumendid ja spetsialistide esitatud uuringud, samas ei ole põhjendatud, miks nendega ei arvestatud; otsus tugineb neile hinnangutele, milles on esitatud kriitikat. 12 27. Kohus märgib esmalt, et ehitusloa taotluse menetlust juurdeehituse ehk Viru Poja osas on arutatud kohtus ja Tallinna Ringkonnakohus 17.05.06.a. otsuses nr 3-04-247 kontrollis, miks ehitusloa taotluse menetlus, mis esitati 26.05.05.a. TLPA-le, venis. 11.04.06.a. oli AS Uus Viru poolt esitatud ametile täiendatud projekt hotelli juurdeehituse rajamiseks. Amet oli määranud projektile mitmed ekspertiisid; vaidluse all olid järgmised Tallinna Linnavalitsuse 17. mai 2006. a otsuses loetletud ekspertiisid:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.