) §-ga 15 lg 1 pole kooskõlas ajutise ehituskeelu kehtestamine Tallinna linna haldusesisese kaalumise menetlusena mõeldud menetluse raames. Osundatud sätte alusel võib kohalik omavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. Ehituskeelu kehtestamise seaduslikkuse välistab igal juhul asjaolu, et praeguseni pole vastustaja algatanud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust. Linna poolt praegu detailplaneeringu osas läbiviidav menetlus ei vasta planeeringu kehtetuks tunnistamise menetluse tunnustele, vaid on internse haldusakti alusel väidetavalt algatatud nn „kaalumise menetlus“, mille raames soovib linn kujundada oma sisemise seisukoha selle suhtes, kas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus on linnale vajalik, hoolimata kaebaja õigustest. Linna käitumine korralduse andmisel on ühelt poolt vastuoluline, teiselt poolt vastuolus õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega. Kuid ka siis, kui detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus oleks algatatud, poleks ajutist ehituskeeldu võimalik rakendada, kui selle menetluse käigus ei koostata ühtegi planeeringut, vaid tunnistatakse kehtiv detailplaneering lihtsalt kehtetuks.
lg 1 määratleb üheselt ära aja, millal võib ajutist ehituskeeldu kehtestada, ning selleks on planeeringu koostamise aeg. Praegu pole käimas Viru väljak 4 uueks planeerimiseks detailplaneeringu koostamist, mis asendaks kehtivat detailplaneeringut. Vastustaja poolt läbiviidav menetlus ei vasta planeeringu koostamise menetlusele, sest pole algatatud nõutaval viisil linnavalitsuse korraldusega – olemas on vaid protokolliline otsus, mis ei asenda puuduvat planeeringu algatamise korraldust, kuna tegemist on asutusesisese aktiga. Samuti pole olemas lähteülesannet ja puuduvad ka muud planeeringu koostamise menetlusele omased tunnused. Vastustaja kasutab ajutise ehituskeelu kehtestamist ehitusloa menetluse halvamiseks. Meetme kasutamine ei saa olla seaduspärane, kui haldusorgan püüab selle abil muuta seaduspäraseks oma õigusvastast tegevusetust ehitusloa taotluse menetluses. Nüüd on tegevusetuse uueks õigustuseks saanud kaevatava korralduse vastuvõtmine. Ajutise ehituskeelu kehtestamine pärast pikka õigusvastast tegevusetust oleks õigusvastase olukorra ex nunc seadustamine, mis ei saa olla kooskõlas hea haldustava ning haldusmenetluse põhimõtetega. Korralduses märgitud ehituskeelu põhjendus vastustaja soovib vältida mittevajalike kulutuste tegemist kaebaja poolt - on ebaadekvaatne, kuna linnavalitsus laskis kaebajal teha kulutusi kogu ehitusloa taotlemise senise perioodi jooksul, arvestades kaebaja õiguspärase ootuse ja usaldusega, et linn menetleb ehitusloa taotlust vastavalt seadusele. Kui detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kaalumise menetlus oleks selline, nagu linn väidab selle olevat, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel linn juba ammu ei kehtestanud ajutist ehituskeeldu, säästmaks kaebajat pikast ja tulutust ehitusloa taotluse menetlusest. Linnavalitsuse käitumine on lisaks õigusvastasusele selgelt pahatahtlik, ebaseaduslik ning head haldustava rikkuv. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 15.06.2005.a. istungi protokolli nr 37 päevakorrapunktiga 52 kohustas linnavalitsus TLPA-d algatama menetlust linnavolikogu 6.05.1999.a. otsusega nr 104 kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kaalumiseks Viru hotellile kavandatud 17-korruselise juurdeehituse osas. Päevakorrapunktis 2 nähti ette viia detailplaneeringu tühistamine läbi avaliku menetlusena. TLPA 4.07.2005.a. kirjaga teavitati kaebajat linnavalitsuse otsusest ja märgiti, et kuna tegemist on avalikkusele erilist huvi pakkuva objektiga, peab TLPA otstarbekaks enne õigusakti eelnõu koostamist põhjalikult kaaluda kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kaebajal paluti hiljemalt 15.08.2005.a. esitada oma arvamus ja vastuväited. Päevakorrapunkti seletuskirjas märkis linn, et võttes arvesse, et detailplaneeringu menetlus oli avalik ning et tegemist on avalikkusele olulist huvi pakkuva objektiga, on vastavalt haldusmenetluse seaduse(HMS) §-le 46 lg 2 otstarbekas kohaldada detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisele HMS-ga sätestatud avatud menetluse põhimõtteid. Kuigi päevakorrapunkti sõnastus pole kõige õnnestunum, nähtub nii selle seletuskirjast kui ka kaebajale saadetud kirjast üheselt, et algatati detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlus, mitte eraldi menetlus selleks, et kaaluda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise algatamise vajalikkust. Selliselt on kõnealust menetlust kvalifitseerinud ka Tallinna Ringkonnakohus 24.05.2007.a. otsuses. Linnavalitsuse 17.05.2006.a. istungi protokolli nr 28 päevakorrapunktiga 61 otsustati jätkata detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust. Tallinna Kultuuriväärtuste Ametit kohustati tellima muinsuskaitsealast ekspertiisi Viru hotelli juurdeehitusega kaasnevate mõjude hindamiseks muinsuskaitselisest aspektist, arvestades Tallinna vanalinna kuulumist UNESCO maailmapärandi nimekirja ning UNESCO eksperdi Giorgio Piccinato aruandes väljendatud seisukohti. Tallinna Keskkonnaametit kohustati kaaluma Viru hotellile kavandatud 17-korruselise juurdeehituse realiseerimisega kaasnevate keskkonnamõjude hindamise algatamise vajadust ning linnavalitsusele vastavat ee1nõu esitama. TLPA-d kohustati tellima linnaehituslikku ekspertarvamust „Viru poja“ linnaehitusliku sobivuse ja avaliku ruumi mõjutuste hindamiseks, juriidilist analüüsi Viru väljaku detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega kaasnevate võimalike rahaliste nõuete hindamiseks ning ehitusseaduse(EhS) § 21 kohast ekspertiisi „Viru poja“ ehitusprojektile. Nii TLPA 6.06. 2006.a. kui ka linnavalitsuse 7.09.2006.a. kirjadega teavitati kaebajat linnavalitsuse kavatsusest jätkata Viru väljaku detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlust ning soovist asuda kaebajaga läbi rääkima planeeringu kehtetuks tunnistamise tingimuste osas. Tallinna Ringkonnakohus asus 24.05.2007.a. otsuses seisukohale, et ajutine ehituskeeld on võimalik kehtestada ka
„Planeeringu koostamiseks“
lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka varasema planeeringu muutmise ja kehtetuks tunnistamise kava. Vajadus tagada olemasoleva faktilise olukorra säilitamine on võrdväärselt aktuaalne nii varasema planeeringu asendamisel uuega kui ka varasema planeeringu kehtetuks tunnistamisel uut planeeringut kehtestamata. Ringkonnakohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjust, miks seadusandja tegelik tahe oleks pidanud ajutise ehituskeeluga seoses olema suunatud planeeringu asendamise ja kehtetuks tunnistamise eristamisele. Ajutise ehituskeelu seadmine planeeringu kehtetuks tunnistamise kaalumisel lahendab konflikti arendaja õiguste ja avaliku huvi vahel selgelt ning kontrollitavalt ning väldib lisakulutuste tegemist ehitusloa menetluses. Samuti annab ajutine ehituskeeld planeeringu revideerimiseks selge ajalise raami. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlusele tuleb rakendada planeerimismenetluse kõiki etappe. Arvestada tuleb planeeringu kehtetuks tunnistamise menetluse eripära võrreldes planeeringu koostamise menetlusega. Kuivõrd planeeringu koostamise korral on tegemist status quo'd muutva, üldjuhul kinnistu omanikku soosiva ning suure tõenäosusega avalikke ja naabrite huve piirava lahendusega, siis on oluline avalikkuse informeerimine ja huvitatud isikutega koostöö tegemine. Planeeringu kehtetuks tunnistamise korral on aga eesmärgiks säilitada olemasolev status quo, kusjuures isikuks, kelle huve piiratakse, on kinnistu omanik. Seega on primaarne kinnistu omaniku kaasamine menetlusse võimalikult varajases staadiumis. Nagu vaidlustatud korralduse seletuskirjas sedastatud, loeb vastustaja alusetuks kaebaja väite, et linn on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust käsitlenud internse menetlusena ning sellisena seda ka kinnistu omanikule näidanud. TPLA teavitas kaebajat Viru väljaku detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest juba 4.07.2005.a. kirjaga. Seega pole tegemist haldusesisese, vaid avatud menetlusega, kuhu on algusest peale olnud kaasatud ka kaebaja. Ajutise ehituskeelu seadmise vajadus tulenes asjaolust, et kogutud tõendite kohaselt võis eeldada, et detailplaneeringu lahendus võib planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel muutuda. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus on praegu pooleli, mistõttu pole selge ka selle lõpptulemus. Õiglase ja igakülgselt kaalutletud otsustuse tegemiseks oli vaja säilitada faktiline olukord, kusjuures ajutise ehituskeelu kehtestamine võimaldab menetluse ajaks lahendada arendaja õiguste ja huvide ning avaliku huvi vahelise konflikti. Samuti võimaldab see vältida pooltel mittevajalike kulutuste tegemist ning tulevikus sellest tuleneda võivaid kahjunõudeid. KOHTU PÕHJENDUSED Ekslik on kaebaja arvamus, et ajutise ehituskeelu rakendamine detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kaalumise menetluse ajal on õigusevastane. Kohtule jääb üldse arusaamatuks kaebaja poolt selle menetluse jagamine detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kaalumise menetluseks ja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluseks, kus esimesele peaks justkui kindlasti järgnema teine menetlus. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus pole mõeldav ilma kõikide poolt- ja vastuargumentide igakülgse kaalumiseta, mis ongi selle menetluse tähtsaim osa. Seega on tegemist üheainsa menetlusega ning pole oluline, kas nimetada seda kehtetuks tunnistamise menetluseks või kehtetuks tunnistamise kaalumise menetluseks, kuigi
§-st 27 lähtudes oleks korrektne nimetada kõnealust menetlust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluseks. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2007.a otsuses väljendatud seisukohaga, et ajutist ehituskeeldu võib kehtestada ka
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluses. Osundatud sätte kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
lg 1 sätestab, et kohalik omavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist pole võimalik käsitada millegi muuna kui varem kehtestatud detailplaneeringu muutmisena, mis tähendab, et sellisele menetlusele kohaldub
Kui varem kehtestatud detailplaneeringu ühe osa kehtetuks tunnistamine ei tingi kehtima jääva osa juures mingeid muutusi, pole vaja selle menetluse läbiviimiseks algatada uue planeeringu koostamist. Alusetu on kaebaja väide, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust polegi algatatud. Hoolimata linnavalitsuse seisukohast haldusasjas nr 3-1031/2005, et protokollilise otsuse puhul on tegemist internse õigusaktiga asutusesiseses asjaajamises, on vastustaja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatanud linnavalitsuse 15.06.2005.a. istungi protokolli nr 37 päevakorrapunktiga nr 52. See pole vastuolus Tallinna linna ehitusmäärusega, mis näeb ette, et kehtetuks tunnistamise menetlus algatatakse korraldusega. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 7 lg 2 on valitsusel õigus üksikaktidena anda korraldusi. Sama seaduse § 31 lg 6 kohaselt kirjutavad valitsuse dokumentidele alla linnapea ja linnasekretär. Riigikohtu erikogu on haldusasjade nr 3-3-1-8-01 ja nr 3-3-1-15-01 lahendamisel asunud seisukohale, et haldusakt on iga otsustus, mis vastab halduskohtumenetluse § 4 lg 1 tunnustele, sõltumata sellest, kas ta on vormistatud kohaliku omavalitsuse organite haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides, protokollilise otsusena või tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Riigikohtu halduskolleegium on 18.06.2004.a. määruses nr 3-3-1-26-04 sedastanud, et vaidlustada saab haldusakti sisutunnustele vastavat otsustust. Osundatud päevakorrapunkt pole küll vormistatud korraldusena, kuid vastab kõikidele korralduse tunnustele - tegemist on avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud aktiga ning protokolli, milles see päevakorrapunkt sisaldub, on allkirjastanud linnapea ja linnasekretär. Eeltoodust nähtuvalt on Viru väljak 4 kinnistule ajutise ehituskeelu kehtestamine õiguspärane. Kohus nõustub kaebajaga, et linnavalitsus võinuks ajutise ehituskeelu kehtestada tunduvalt varem, kuid vastustaja viivitamine ei muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks. Kui viivitusega on põhjustatud kaebajale varalist kahju, on tal õigus nõuda linnavalitsuselt selle hüvitamist. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.