KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 02.märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1750 Haldusasi Tallinna Linnavalitsuse kaebus Harju maavanema k

§ 12lg 3).

2.Kaebajal on õigus esitada taotlus riigilõivu, 80 krooni tagastamiseks riigilõivu võtnud asutusele. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. 3.Saata määruse ärakiri kaebaja esindajale Madis Eichler`ile (e-post: madis.eichler@tallinnlv.ee) ja vastustaja esindajale Priit Kiigemägi`le (e-post: priit.kiigemagi@mv.harju.ee). RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. KOHUS LEIAB: 1. 04.09.2008 esitas Tallinna Linnavalitsus halduskohtule kaebuse Harju maavanema kohustamiseks läbi vaatama Tallinna Linnavalitsuse poolt Harju maavanemale 10.01.2003 esitatud taotlust Tallinnas, Gaasi tn 1 asuva maa-ala munitsipaalomandisse andmiseks. Halduskohtu 29.09.2008 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus leidis määruses, et kuna tegemist on kohustamiskaebusega, siis ei ole selle esitamisel järgitud

§9lõikes 2 kehtestatud kaebetähtaega.

Kohus leidis, et kaebajale oli juba 2003.a. märtsis, kui ülalnimetatud taotlus Harju Maavalitsuse 27.03.2003 kirjaga Tallinna Linnavalitsusele tagastati teada, et taotlust ei rahuldata.

1. 09.10.2008 vastas kaebaja 29.09.2008 kohtumäärusele. Kaebaja leiab, et ta on kohustamiskaebuse esitanud tähtaegselt ja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ta pidi juba 2003.a. märtsis teadma, et Gaasi tn 1 maa munitsipaalomandisse taotlust ei rahuldata. Kaebaja on seisukohal, et Harju Maavalitsuse 27.03.2003 kiri nr 3.2-1.3/575 ei ole käsitatav otsusena linna taotluse suhtes ja et viidatud kirjas teatas maavalitsus üksnes, et riik on huvitatud vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmisest. Kuna sisu- ja vorminõuetele vastavat haldusakti linnavalitsuse taotluse lahendamise suhtes ei antud, pöördus TMA 26.05.2008 Harju maavanema poole taotlusega viia Gaasi tn 1 asuva maaüksuse munitsipaalomandisse andmise menetlus lõpule. Vastuseks TMA 26.05.2008 kirjale teatas maavalitsus oma 3.07.2008 kirjaga nr 3.2-3/179, et Gaasi tn 1 maa munitsipaalomandisse andmise taotlus ja toimik tagastatakse, kuna maareform selle maaüksuse osas on lõppenud, Gaasi tn 1 on maakatastris registreeritud 2.12.2003 ja riigivara registris 18.12.
2. Kaebaja sai maavalitsuse kirja kätte 5.08.2008 ning sai alles sellest teada oma õiguste rikkumisest, s.o. asjaolust, et maa munitsipaliseerimise taotlust ei kavatsetagi lahendada. Samas märgib kaebaja, et juhul, kui kohus siiski leiab, et kaebuse esitamisel on rikutud tähtaega, siis palub kaebaja tähtaja ennistada. Linnavalitsus on seisukohal, et vastustaja on oma käitumisega (taotluse lahendamata jätmisega) viinud kaebaja tahtlikult eksitusse, tekitades ettekujutuse, et viivitusest hoolimata munitsipaliseerimise taotlust siiski menetletakse.
3. Halduskohtu 21.01.2009 määrusega võeti Tallinna Linnavalitsuse kaebus menetlusse ja alustati eelmenetlust. 13.02.2009 esitas vastustaja kohtule taotluse asja menetluse peatamiseks ja seisukoha kaebuse esitamise tähtaegsusele. Vastustaja märgib, et talle teadaolevalt on Tallinna Linnavalitsus esitanud halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu Keskkonnaministeeriumi kohustamise kaudu Gaasi tn 1 maa riigi omandisse jätmise haldusmenetluse uuendamiseks (haldusasi nr 3-08-1950). Vastustaja märgib, et haldusasja nr 3-08-1950 lõpptulemus võib suuresti mõjutada käesoleva asja menetluse käiku ja lõpptulemust. Kui teises vaidluses kohus leiab, et maa riigi omandisse jätmise haldusmenetlus tuleb siiski uuendada ja maa loetakse reformimata riigimaaks, siis uuendab maavanem ka maa munitsipaliseerimise menetluse. Vastupidisel juhul langeb aga tõenäoliselt ära käesoleva vaidluse alus. Maavanem ei nõustu kaebaja väitega, et kaebaja sai keskkonnaministri 19.06.2003 käskkirjast nr 456, millega otsustati jätta riigi maareservina riigi omandisse Gaasi tn 1 asuv maaüksus, teada alles 27.05.
4. Nimetatud käskkiri avaldati 13.10.2003 Ametlikes Teadaannetes maa riigi omandisse jätmise teadete all. Lisaks on vaidlusaluse maaüksuse kinnistamisteade olnud Avalikes Teadaannetes 2.02.2004 ja kordusteade 13.02.
5. Samuti andis kaebaja vastuseks Keskkonnaministeeriumi 24.03.2003 taotlusele nr 6-4/1352 Gaasi tn maa riigi omandisse jätmiseks 17.04.2003 korralduse nr 950-k, millega ei nõustunud vaidlusaluse maa riigi omandisse jätmisega riigi maareservi. Seega pidi kaebaja peale korralduse nr 950-k esitamist olema valmis selleks, et vaidlusaluse maaüksuse kohta võidakse vastu võtta maa riigi omandisse jätmise otsuseid ning maa jäetakse riigi omandisse. Lisaks eeltoodule on kohaliku omavalitsuse esindaja 27.05.2003 alla kirjutanud Gaasi tn 1 piiriprotokollile.
6. Kohus leiab, et kaebus Harju maavanema kohustamiseks läbi vaatama Gaasi tn 1 asuva maaala munitsipaalomandisse andmise taotlust on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad. Kaebusest nähtuvalt edastas Tallinna Maa-amet (TMA) 10.01.2003 kirjaga nr 4-11-/03/203 Harju maavanemale taotluse Gaasi tn 1 maa, suurusega 4249 m2 munitsipaalomandisse andmiseks (tl 10). Vaidlust ei ole selles, et Harju maavanema 27.03.2003 kirjaga nr 3.2-1.3/575 teatati TMA-le Gaasi tn 1 asuva maaüksuse munitsipaalomandisse andmise taotluse (koos toimikuga) tagastamisest põhjusel, et riik on huvitatud selle maa riigi omandisse jätmisest (tl 8). Sellele kirjale oli lisatud Keskkonnaministeeriumi 17.03.2003 kirja nr 1-1/1070 koopia, milles teatati maavanemale, et Gaasi tn 1 maaüksus ei kuulu MRS §28 lõike 1 p 7 alusel munitsipaalomandisse andmisele, kuna riik on huvitatud selle maa riigi omandisse jätmisest (tl 9). Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud oma 11.12.2008 määruses haldusasjas nr 3-08-1062, et Tallinna linn oli munitsipaalomandisse taotletava Gaasi tn 1 maaüksuse riigi omandisse jätmisest ja selle õiguslikuks aluseks olevast keskkonnaministri 19.06.2003 korraldusest nr 456 teadlik juba 2003.a. lõpus ja mis ringkonnakohtu väidetel on tõendatud sellega, et katastriüksuse moodustamise toimiku koopia Gaasi tn 1 maaüksuse riigi omandisse jätmiseks asub alates 16.02.2004 Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti maa-arhiivis ning sisaldab katastriüksuse plaani märkega, et katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on keskkonnaministri 19.06.2003 käskkiri nr
7. Samuti viitab ringkonnakohus sellele, et alates 01.01.2004 oli maamaksuga maksustamise objektiks Gaasi tn 1 asuv riigimaa pindalaga 4249 m
8. Samuti on vastustaja poolt kohtule esitatud linnaametniku poolt 27.05.2003 allkirjastatud piiriprotokoll Gaasi tn 1 katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta. 5.

§ 9

lg 2 kohaselt kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus eeldab, et Tallinna Maa-ametis töötavate ametnike näol on tegemist erialaspetsialistidega, kes peavad oskama hinnata maa munitsipaalomandisse andmise ja maa riigi omandisse jätmise menetluses tehtavaid toiminguid ja nendest tulenevaid tagajärgi. Harju maavanema 27.03.2003 kiri nr 3.2-1.3/575 ja koos sellega maa-ametile tagastatud munitsipaalomandisse andmise taotlus ja toimik võimaldab üheselt järeldada, et maavanem on keeldunud Gaasi nt 1 maa munitsipaalomandisse andmisest. Sellest pidi linnavalitsus üheselt järeldama, et munitsipaalomandisse andmise menetlus ei jätku ja kui see oli tema õigusi rikkuv, siis tulnuks see ka hiljemalt aprillis 2003 vaidlustada. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kaebaja ei ole 5 aasta jooksul 2003.a. alates kordagi tundnud huvi selle kohta, millises staadiumis on maa munitsipaalomandisse andmise taotluse lahendamine ning millisel põhjusel tagastati taotlus koos toimikuga. Sellisele viivitusele puudub mõistlik põhjendus. Kaebaja õigustab 2008.a. kohustamiskaebuse esitamist sellega, et tema taotluse suhtes ei ole maavanem otsust langetanud ja taotluse lahendamata jätmisega viinud kaebaja tahtlikult eksitusse, tekitades temas ettekujutuse, et viivitusest hoolimata tema taotlust siiski menetletakse. Kohus leiab, et kaebaja viidatud väide ei anna alust lugeda kaebust tähtaegselt esitatuks või et see on ületatud mõjuval põhjusel. 2003.a. kehtinud Maa munitsipaalomandisse andmise korra p 19 alap 1 nähtub, et maavanem teeb nõuetekohaselt vormistatud taotluse alusel otsuse, st. annab haldusakti maa munitsipaalomandisse andmise kohta ja p-s 21 on sätestatud andmed, mis peavad kajastuma maa munitsipaalomandisse andmise otsuses. Korrast ei nähtu aga, et maa munitsipaalomandisse andmise menetlus, sh maa munitsipaalomandisse andmisest keeldumine peab igal juhul lõppema haldusakti andmisega. Käesoleval juhul koostas Harju Maavalitsus 27.03.2003 kirja nr 3.2-1.3/575, millega tagastas Gaasi tn 1 maa munitsipaliseerimise taotluse põhjendusega, et riik on huvitatud selle maa riigi omandisse jätmisest. Seega lõppes maa munitsipaliseerimise menetlus maavanema 27.03.2003 toiminguga ning kaebajal oli õigus see vaidlustada kohtus 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest. 6. 30-päevane kaebetähtaeg on ette nähtud õiguskindluse kaitseks. Õiguskindluse põhimõtet tuleb arvestada ka kaebetähtaja ennistamisel. Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus. Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (

§ 12lg 3).

Mõjuva põhjusena tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Käesolevas asjas kaebaja poolt selliseid tähtaja ennistamist võimaldavaid mõjuvaid põhjusi esitatud pole. Asja materjalide põhjal puudub alus väita, et Harju maavanem oleks kaebajat eksitanud või tegutsenud vastuolus hea halduse põhimõtetega. Harju Maavalitsuse 27.03.2003 kiri, millega tagastati kaebajale Gaasi tn 1 maa munitsipaalomandisse taotlus koos toimikuga, ei võimalda kuidagi järeldada, et kaebaja taotlust jätkuvalt menetletakse. Kui isegi eeldada, et kaebaja kujutas ette, et tema munitsipaliseerimise taotlust siiski menetletakse, ei ole kaebaja ise 5 aasta jooksul alates 2003.a. tundnud kordagi huvi, millises seisus on Gaasi tn 1 maa munitsipaalomandisse andmise menetlus või kuidas on lahenenud riigi omandisse jätmise menetlus või mis põhjusel tema taotlus ja toimik tagastati. Esimese kirjaliku päringu esitamine vastustajale alles 26.05.2008, s.o. 5 aastat peale Harju Maavalitsuse 27.03.2003 kirja saamist, on ebamõistlikult pikk ja mitte millegagi põhjendatud. Eeltoodut arvestades tuleb käesoleva asja menetlus

§12lg 3 alusel lõpetada.

7.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. 8. Kuna asja menetlus lõpetatakse

§12

lg 3 alusel, siis puudub vajadus lahendada vastustaja poolt esitatud taotlust menetluse peatamiseks. Marion Vakker Kohtunik