KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2009 kell 15.00, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-19760 Tsiviilasi TOÜav

) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 30

lõikes 2 nimetatud summat.

§ 29

lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama Eesti Töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

§ 30

lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta

§ 29

lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 130

lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. TOÜ seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 19.05.2008 Harju Maakohtule avalduse TOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning see olukord ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara väärtuses 499 881 krooni, kuid sellest 499 691.82 krooni moodustavad nõuded, võlgnikul on kassas raha 131 krooni, kinnisvara puudub, ehitisi kui vallasasju võlgnikule ei kuulu, käesoleval hetkel sõidukeid võlgniku nimele registreeritud ei ole, samuti ei ole võlgniku nimele avatud väärtpaberikontot. Kohustusi on võlgnikul kokku 666 716.88 krooni, s.h võlad hankijatele summas 307 001.48 krooni, võlad töötajatele summas 94 412 krooni, maksuvõlad summas 249 849 krooni ning kohustus AS H ees summas 15 454.40 krooni. Viimased maksed on võlgnik teinud mai ja juuni

1. a eest. Võlgnik on alates
2. a kuni
3. a tegutsenud kahjumiga. Võlgniku
4. a majandustegevuse tulemuseks on olnud kasum, kuid see on tulenenud asjaolust, et võlgniku osanik ja juhatuse liige A M on loobunud laenulepingutest tulenevatest nõuetest võlgniku vastu summas 1 001 766 krooni. 08.06.2008 seisuga bilansi kohaselt on võlgniku
5. a majandustegevuse tulemuseks olnud kahjum 268 045 krooni. Võlgniku omakapital ei ole alates
6. a vastanud äriseadustiku nõuetele, seisuga 31.12.2006 on võlgniku omakapital olnud – 1 105 593 krooni.
7. a on võlgniku omakapital vastanud äriseadustiku nõuetele. Seisuga 08.06.2008 on võlgniku omakapital – 207 660 krooni (tl 78, 79). Võlgniku peamiseks tegevusalaks on olnud 3 2-08-19760 rendilepingu alusel saadud XXX asuva hoone allüürile andmine. Kuna Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt on hoone kasutamist reguleerinud lepingud lõpetatud, ei ole võlgniku tegevuse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamine ei ole võimalik, enamuse töötajatega on töölepingud lõpetatud, võlgnikul kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele, võlgniku majandustegevuse tulemuseks on aastaid olnud kahjum, siis sellest tulenevalt puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja hinnates asjas kogutud tõendeid – ajutise pankrotihalduri aruanne, järelepärimiste vastused registritest, krediidiasutustest ja võlgnikult, võlgniku 2003-2008 majandusaastate aruannete koond, bilanss seisuga 08.06.2008 – leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara väärtuses 499 881 krooni, millest 499 691.82 krooni moodustavad nõuded erinevate isikute vastu. Võlgnikul on nõuded OÜT ja OÜ V.L. vastu, mis on tekkinud
8. aastast. Nõuded A U , I K ja OÜF vastu on tekkinud
9. aastast. Nõuded A U , MTÜ, OÜA ja OÜC vastu on tekkinud 2008.aaastal. Eelnimetatud nõuded on tekkinud rendimaksete võlgnevusest. Toodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud hoolsuskohustust, mis seisneb selle, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole piisavalt abinõusid kasutusele võtnud, et saada informatsiooni võlgnike maksevõime kohta, samuti ei ole võlgniku juhatuse liikmed tarvitusele võtnud abinõusid, et sisse nõuda võlgnikelt võlgnetavad summad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku vara koosneb ebaproportsionaalselt suures ulatuses nõuetest, mis on tekkinud juhatuse liikmete hoolsuskohustuse rikkumise tõttu ja mille arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ning võlgnikul puudub muu arvestatav vara, siis tuleb võlgniku juhatuse liikmete tegevusetust käsitleda raske juhtimisveana. Võlgnik kasutas rendilepingu alusel hoonet asukohaga XXX Tallinnas. Võlgnik ja rendileandja Tallinna Kesklinna Valitsus sõlmisid 31.10.2002 rendilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt võlgnikule ei hüvitata parendusi. Rendilepingu muudatus jõustus 01.11.
10. Eelneva rendilepingu redaktsioon ei reguleerinud parenduste hüvitamist. Sellel ajal kehtinud rendiseaduse § 12 kohaselt kuulusid rendileandja loal tehtud parendused hüvitamisele. Puuduvad andmed selle kohta, kas rentniku ja allrentnike poolt tehtud parendused olid kooskõlastatud rendileandjaga. Kui rendileandjaga olid kooskõlastatud parendustööd, siis on võlgnikul nõue hoone omaniku vastu kuni 01.11.2002 tehtud parenduste hüvitamiseks summas 4 801 815 krooni. Arvestada tuleb asjaoluga, et parenduste nõue võib olla aegunud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas võlgnik kooskõlastas rendileandjaga hoones tehtud parendused. Juhul, kui võlgnik ei kooskõlastanud parendusi rendileandjaga, siis on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud hoolsuskohustust, sest seetõttu ei ole võimalik nõuda rendileandjalt parenduste hüvitamist. Samuti leiab kohus, et ka juhul, kui võlgnik kooskõlastas parenduste tegemise hoones, on tegemist võlgniku juhatuse liikmete hoolsuskohustuse rikkumisega, kuna tehtud parenduste maksumust ei ole rendileandjalt sisse nõutud. Kohus leiab, et kuna parenduste maksumus kokku on 4 801 815 krooni ning võlgnik vajas nimetatud summat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea, olenemata asjaolust, kas hoolsuskohustuse rikkumine toimus läbi parenduste tegemise kooskõlastamata jätmise või kooskõlastatud parenduste eest hüvitise sissenõudmata jätmise. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 50 000 krooni. Nimetatud summat kohtu deposiiti laekunud ei ole. Kohus leiab, et kuna TOÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja 4 2-08-19760 võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb TOÜ pankrotimenetlus lõpetada

§ 29

lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata Merike Varusk Kohtunik 5