) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse OÜ A hagis EA vastu 12597.30 krooni võla väljamõistmiseks. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja esindaja esitas kohtule 20. märtsil 2009.a. avalduse hagist loobumiseks, milles palus ühtlasi tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on 27.12.2007.a. tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni ning hagi esitamisel on hageja tasunud 18.11.2008.a. riigilõivu 450 krooni. Summad on tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072123). Vastavalt
lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 5 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. 28.10.2008.a. Harju Maakohtu määrusega jäeti OÜ Aavaldus maksekäsu kiirmenetluses EA vastu 12597.30 krooni nõudes rahuldamata, seega ei ole tegemist maksekäsu kiirmenetluse üleminekuga hagimenetluseks ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei ole arvestatud hagimenetluse hulka. Sellest tulenevalt ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust pool tagastamisele. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada hagimenetluses tasutud pool riigilõivust ehk 225 krooni. Tulenevalt
´ lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.