← Eesti

3-06-2432/75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 16.07.2009, Tallinn Haldusasja number 3-06-2432 Haldusasi T.K kaebus Kaitsej

§ 31lg 4).

Samaks ajaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta suulist menetlust, võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebuse esitaja T.K osales 09.07.2006 Elion Estonian Cup (EEC) osavõistluse Elva rattamaratonil, kus ta kukkumise tagajärjel sai raske kehavigastuse, mille tagajärjel viibis 09.07.- 22.09.2006 töövõimetuslehel. 26.07.2006 Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem esitas Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsioonile teatise T.K-ga juhtunud raske tööõnnetuse kohta. 31.08.2006 Kaitsejõudude Peastaabi (KJPS) personaliosakonna ülem edastas Tööinspektsioonile kirja nr Med-11.1-5.1/10351, milles palus annulleerida 26.07.2006 väljastatud tööandja teatise Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei vanemstaabiohvitser T.ga 09.07.2006 toimunud tööõnnetuse kohta, kirjale lisati akt õnnetusjuhtumi kohta, milles on asutud seisukohale, et T.K-ga 09.07.2006 toimunud õnnetusjuhtum ei ole tööõnnetus. Käesoleva akti koostas Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna juriidilise teenistuse nõuniku kohusetäitja Ursula Tropp. Aktis leitakse, et T.K-ga 09.07.2006 aset leidnud õnnetusjuhtumi asjaolude uurimise käigus kogutud materjalide alusel on selgunud, et tööandja ei ole lähetanud T.K-d osalema puhkepäeval toimunud Elion Estonian Cup 2006 Elva rattamaratonil ega maksnud talle lisatasu puhkepäeval töötamise (teenistusülesande täitmise) eest, samuti ei korraldanud nimetatud võistlust T.K tööandja, seega ei saa T.K osalemist Elion Estonian Cup 2006 Elva rattamaratonil Kaitsejõudude Peastaabi võistkonna koosseisus käsitleda tööandja huvides tegutsemisena. T.K esitas 05.10.2006 vaide Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülema kolonelleitnant Vahur Väljamäe 31.08.2006 kirjaga tööinspektsioonile edastatud taotlusele annulleerida Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülema poolt 26.07.2006 väljastatud tööandja teatis Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei vanemstaabiohvitser T.K-ga 09.07.2006 toimunud tööõnnetuse kohta. Kaitsejõudude Peastaabi 13.11.2006 vaideotsusega nr Med-11.1-5.1/10356 jäeti T.K vaie rahuldamata. T.K vaidlustas Tallinna Halduskohtus Kaitsejõudude Peastaabi toimingud- õnnetusjuhtumi kohta 31.08.2006 koostatud akti, 13.11.2006 vaideotsuse nr Med-11.1-5.1/10356 ning Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile 31.08.2006 esitatud taotluse nr Med-11.-5.1/

  1. Tallinna Halduskohtu 19.03.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-2432 jäeti T.K kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.11.2007 otsusega Tallinna Halduskohtu 19.03.2007 otsuse muutmata. Riigikohtu halduskolleegium oma 13.11.2008 otsusega asjas nr 3-3-1-26-08 rahuldas T.K kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistades Tallinna Halduskohtu 19.03.2006 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2007 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata T.K nõuded tunnistada õigusvastaseks Kaitsejõudude Peastaabi 31.08.2006 õnnetusjuhtumi kohta koostatud akt ning tühistada Kaitsejõudude Peastaabi 13.11.2006 vaideotsus. Haldusasi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Ülalviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsuses nr 3-3-1-26-08 märgitakse:„/…/Tööandja huvides tegutsemise määratlemisel ei saa kitsalt lähtuda teenistusülesannete täitmise faktist. Õnnetusjuhtumi kohta koostatud akti andmise hetkel kehtinud TTOS § 22 lg 1 sõnastusest nähtub, et tööõnnetuseks saab kvalifitseerida ka muul tööandja huvides tegutsemise ajal toimunud õnnetusjuhtumit. Tegemist on erialusega ning see 2 ei pruugi olla otseselt seotud teenistusülesannete täitmise faktiga. Koosmõjus KVTS § 164 lgs 9 määratletud tingimustega tuleb tööõnnetuse uurimisel hinnata, kas on täidetud TTOS § lgs 1 toodud tööõnnetuse legaaldefinitsiooni tingimused/…/“. Kohus peab käesoleval asjas, juhindudes RK otsuses nr 3-3-1-26-08 antud suunistest, tuvastama, kas tegemist oli õnnetusjuhtumi või tööõnnetusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja
  2. juulil 2006 Elion Estonian Cup (edaspidi nimetatud EEC) osavõistluse Elva rattamaratonil kukkumise tagajärjel sai raske kehavigastuse, mille tagajärjel viibis ta
  3. juulist kuni
  4. septembrini 2006 töövõimetuslehel. Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem esitas
  5. juulil 2006 Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsioonile teatise T.Kga juhtunud raske tööõnnetuse kohta. Kaitsejõudude Peastaabi (edaspidi nimetatud KJPS) personaliosakonna (edaspidi nimetatud J1) ülem saatis
  6. augustil 2006 Tööinspektsioonile kirja nr MED-11.1-5.1/10351, milles palus
  7. juulil 2006 esitatud teatise annulleerida. Kirjale lisati õnnetusjuhtumi uurimise akt, milles leiti, et õnnetusjuhtum ei ole käsitatav tööõnnetusena.
  8. augustil 2006 esitatud vaide jättis Kaitsejõudude Peastaap
  9. novembri 2006 vaideotsusega nr MED-11.1-5.1/10356 rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, vastustaja asus ebaõigesti seisukohale, et tegemist ei olnud tööõnnetusega. Sellega kaotas kaebaja õiguse Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 54 lg 1 p 6 ja Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 164 lg 4 alusel tööõnnetuse korral makstavale hüvitisele ja toetusele. Sellest tulenevalt on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada nii eeltoodud KJPS-i toimingu kui akti tühisus. Kaebaja jääb kõigi seni öeldud seisukohtade juurde ning soovib rõhutada järgnevaid asjaolusid: EEC võistlussarjas osalemiseks moodustati 2005 kaitseväelaste ettepanekul kuid KJPS J1 spordi- ja kehakultuurigrupi (edaspidi nimetatud kehakultuurigrupp) initsiatiivil KJPS võistkond. Selleks esitas
  10. mail 2005 kehakultuurigrupi ülema ülesannetes olnud kapten R. Eensalu omal initsiatiivil KJPS J1 ülemale A. Kiviseljale KJPS võistkonna moodustamiseks vastavasisulise taotluse. Nimetatud taotluse kohaselt pidas kehakultuurigrupp vajalikuks KJPS võistkonna moodustamist ning põhjendas oma seiskohta EEC võistlussarja suure populaarsega, millel KJPS-i võistkonna osalemine aitab positiivselt reklaamida kaitseväge ja stimuleeriks teisi kaitseväelasi aktiivselt sportima. Ants Kiviselg rahuldas R. Eensalu taotluse ning andis korralduse tasuda KJPS võistkonna registreerimistasu ja tagada transport. Seejuures kohustati võistkonda osalema EEC-l KJPS nimel ja vastava sümboolikaga. Sarnaselt
  11. aastaga tasus vastustaja
  12. aastal EEC-l osalemiseks registreerimistasu ning korraldas transpordi tingimusel, et võistkond võistleb KJPS nimel ja kannab viimase ostetud ja sümboolikat kandvat võistlusriietust. Seda kinnitab ka kehakultuurigrupi ülem kapten H. Märks oma
  13. augustil 2006 ettekandes KJPS J1 ülemale V. Väljamäele. Ettekande kohaselt moodustati
  14. aastal EEC-l osalemiseks KJPS võistkond, mis jätkas samas võistlussarjast osalemist ka
  15. Samuti kinnitab H. Märks, et eelnimetatud võistkond osales
  16. juulil 2006 Elva rattamaratonil, kus kaebaja esindas KJPS võistkonda. Tallinna Halduskohtu
  17. märtsi 2007 otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-06-2432 on kohtu seisukohalt õige kaebaja väide, et kehakultuurigrupi ülema ülesannetes oleva R. Eensalu poolt 2005 esitatud ettekande ja personaliosakonna ülema kolonel A. Kiviselja kirjaliku resolutsiooni alusel anti sisuliselt spordi- ja kehakultuurigrupile nii luba kui käsk tagada
  18. aastal võistkonna registreerimistasu tasumine ning transport võistlustele. Kui 3 ettekanne ja resolutsioon oleksid käinud ka 2006 Elva rattamaratonil osalemise kohta, siis võiks asuda seisukohale, et kaebajaga juhtunud õnnetus võis olla tööõnnetus. Eeltoodud kohtu seisukohale vastupidiselt tõendab H. Märksi
  19. augusti 2006 ettekanne, et KJPS võistkonnale kehtisid sarnaselt
  20. aastaga ka
  21. aastal EEC võistlussarjas osalemiseks samad tingimused. Vastustaja ostis
  22. aastal KJPS võistkonnale EEC võistlussarjas osalemiseks spetsiaalselt ühtse võistlusriietuse, mille KJPS kuludega trükiti kirje „Kaitsejõudude Peastaap“. Lisaks anti võistlusriietusele kinnitamiseks „Eesti Kaitseväe“ kirja ja logoga embleem. Samuti tasus vastustaja KJPS võistkonna registreerimistasu ja tagas tasuta transpordi koostöös Tagalapataljoni dispetšerteenistusega. Eeltoodud kulutuste kandmist
  23. ja
  24. aastal on vastustaja põhjendanud lihtsalt oma teenistujate soodustamisena. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1 ja 4 kohaselt on tööandja kohustatud tasuma tulumaksu erisoodustustel, muuhulgas sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Vastustaja on oma
  25. juuni 2009 kirjas kinnitanud halduskohtule, KJPS ei ole tasunud TuMS § 48 kohaselt tulumaksu
  26. aastal ostetud ja ka 2006 KJPS võistkonna poolt kasutatud ühtselt võistlusriietuse ning sinna juurde lisatud sümboolika kuludelt. Samuti ei ole vastustaja tasunud tulumaksu
  27. aasta EEC registreerimistasult ega transpordi kuludelt. Seega tõendavad eelnimetatud väidetavad soodustuselt tulumaksu tasumata jätmine, et vastustaja ise on pidanud
  28. aastal kaebaja osalemist EEC võistlussarjas tema teenistusülesandeks, vastasel juhul oleks vastustaja tasunud tulumaksuseadusega ettenähtud tulumaksu kaebajale väidetavalt tehtud soodustustelt. Kaitseväes kehtivatest õigusaktidest ei tulene, et kõik spordivõistlused, millest kaitseväelased osa võtavad, peavad olema kajastatud kaitseväe spordiürituste kalenderplaanis. Sellest tulenevalt ei oma kaebaja seisukohalt asjas tähtsust kas EEC võistlus kuulub kaitseväe spordiürituste kalendrisse või mitte, sest kaitseväe kehalise kasvatuse eeskirja (edaspidi nimetatud eeskiri) punkti 4.3.
  29. kohaselt võivad kaitseväelased osaleda ka õppustel või üritustel, sh spordiüritustel, mis on korraldatud kaitseväe väliselt. Kaitseväeväliste ürituste ja õppustega seoses on väeosa/asutuse ülemad kohustatud järgima kohustuslikku asjaajamiskorda ja sellega kaasnevaid toiminguid, milledele tuginedes on võimalik kinnitada või välistada kaitseväe vastutust seoses kaitseväelase osalemisega nendel üritustel. Kuna vastustaja ei pidanud seoses KJPS võistkonna saatmisega EEC võistlustele vajalikuks vormistada enda vastutust välistavat dokumentatsiooni, siis tõendab ka see asjaolu, et vastustaja pidas kaebaja osalemist EEC võistlustel tema teenistusega seotuks. Seega kaebaja osales EEC võistlustel tööandja huvides ja loal töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 22 lg 1 mõttes. Kaebaja osalemine Elva Rattamaratonil oli kooskõlastatud kaebaja vahetu ülema KJPS-i sõjaväepolitsei osakonna ülema E. Kikasega. Eelnev kooskõlastus oli vajalik, sest kaebaja täitis
  30. juulil 2006 valveuurija kohustusi. Samuti kasutati E. Kikase loal võistluste transpordiks Tagalapataljonile kuuluvat ja sõjaväepolitsei osakonna kasutuses olevat sõidukit. Nimetatud sõiduki kasutamiseks oli Tagalapataljoni poolt vormistatud Kaebajale sõiduki kasutamiseks volitus. Vastustaja on oma
  31. juuni 2009 kirjas halduskohtule asunud seisukohale, et kui valveuurija soovis valvekorra ajal osaleda spordivõistlustel, siis pidi ta KJPS sõjaväepolitsei ja uurimisosakonna ülema
  32. septembri 2001 käskkirjaga kinnitatud „Valveuurija tööjuhendi“ punkti 5.4.
  33. kohaselt informeerima osakonna ülema ülemat soovist katkestada võistluste ajaks valve. Rattavõistlustel distantsi sõites ei saa valveuurija täita ülesandeid, sest sellega rikutakse nimetatud tööjuhendi punkti 5.2., mille kohaselt peab valveuurija olema pidevalt valmis väljasõiduks. Seega ei saa kaitsevägi kinnitada, et KJPS võistkond kasutas
  34. juulil 2009 EEC Elva Rattamaratonil osalemiseks Tagalapataljonile kuuluvat ning KJPS sõjaväepolitsei- ja uurimisosakonna kasutuses olevaid sõidukeid. Sõjaväepolitsei ülema E. Kikase loal kaitseväe sõiduki kasutamine ja osalemine Elva Rattamaratonil oli kooskõlas eelnimetatud valveuurija tööjuhendiga. Kui see oleks olnud vastuolus, siis ei oleks 4 sõjaväepolitsei ülem andnud kaebajale luba osaleda võistlusel ega võimaldanud ka KJPS võistkonnal kasutada kaitseväe transporti. Vastustajapoolne põhjendus, et kaitseväe sõiduki kasutamist ei saa kinnitada seoses valveuurija tööjuhendi regulatsiooniga on ilmselgelt eksitav. Kaebaja seiskohalt on vastustaja sisuliselt keeldunud halduskohtu poolt taotletud informatsiooni edastamisest ning püüab tagantjärgi ekslikult luua muljet, et kaebaja on osalenud
  35. juulil 2006 Elva Rattamaratonil kooskõlastamatult oma ülema E. Kikasega ning samuti toimus kaitseväe transpordi kasutamine ebaseaduslikult. Vastustaja on kohtule esitanud tõendiks sõjaväepolitsei osakonna juuli 2006 tööajatabeli, millest selgub, et kaebaja on
  36. juulil 2006 teenistusest vaba. Kohtumenetluse käigus on selgunud ja vastustaja on möönnud, et kaebaja täitis eelnimetatud kuupäeval valveuurija kohustusi. Samuti on vastustaja esitanud kohtule Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile
  37. oktoobril 2006 esitatud tõendi nr J8-8.2-1.1/14153, mille kohaselt vastustaja on püüdnud tõendada, et kaebajale ei ole
  38. juuli 2006 eest makstud tasu puhkepäeval töötamise eest. Antud tõend on eksitav, kuna kaebaja täitis nimetatud kuupäeval teenistusülesandeid, mille eest maksti talle töötasu täiendavate teenistusülesannete (valveuurija) eest. Seega on vastustaja teadlikult eksitanud kohut ning varjanud kohtu eest tegelikke asjaolusid. Kaebajal puudus
  39. juulil 2006 võistlusteks osalemiseks lähetus, kuna tööandja poolt järjepidevalt märgiti, et selleks puudub raha. Samuti oli
  40. ja
  41. aastal sõjaväepolitsei ülema E. Kikase seisukoht, et sellistel ühepäevastel üritustel osalemiseks ei ole otstarbekas kulutada riigi raha, seetõttu ei olnud ta nõus andma oma heakskiitu ühepäevalistele lähetustaotlustele. Seega tegelikult puudus kaebajal võimalus esitada taotlust lähetuse saamiseks. Tunnistajate H. Märksi ja A. Kiviselja
  42. aprilli 2009 ütluste kohaselt vormistatakse reeglina nn rahvaspordiüritustel osalemiseks teenistujatele, kelle eest kaitsevägi on tasunud osalustasu, käskkirjaga lähetus. Seega oli ka kaebajal
  43. juulil 2006 õigus lähetusele. Isegi kui kaebajal jäi taotlus esitamata, siis sellega ei lõpe kaebaja õigus lähetusele. Kaebaja seisukohalt sarnaneb käesolev vaidlus Riigikohtu halduskolleegiumi
  44. mai 2006 otsuses asjas nr 3-3-1-30-06 punktis 13 käsitletud asjaoludega. Ka KJPS kehakultuuri eest vastutavad isikud A. Kiviselg ja H. Märks olid teadlikud KJPS võistkonna osalemisest EEC-l. Viimatinimetatud ülematel oli kohustus oma vastutusalas teostada järelevalvet ning juhendada alluvaid, et KJPS võistkonna EEC-l osalemine saaks nõuetekohaselt vormistatud. Kaitseväe sisemäärustiku punkti 36.
  45. kohaselt on ülem kohustatud alluvate eksimuse korral neid juhendama ja suunama ning tegema seda taktitundeliselt. KJPS ei osalenud
  46. aastal vaid Elva rattamaratonil. Alates võistkonna komplekteerimisest EEC osavõistluste tarvis ei ole alates
  47. aastast keegi ülematest juhtinud KJPS võistkonna liikmete tähelepanu asjaolule, et kaitseväe poolt tasutud osamaksuga spordiüritustel tuleb vormistada lähetus. Samuti ei teostanud KJPS kehakultuuri eest vastutavad H. Märks ja A. Kiviselg ühtegi järelkontrolli. Lisaks eeltoodud vastustaja vastuolulistele ja eksitavatele tõenditele on oluline märkida, et vastustaja poolt 31.08.2006 kirjaga nr MED- 11.1-5.1/10356 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile esitatud akt õnnetusjuhtumi kohta on koostatud kolme dokumendi alusel: -T.K seletuskiri
  48. juuli 2006; - kehakultuurigrupi ülema H. Märksi ettekanne
  49. august 2006; -KJPS juriidilise teenistuse
  50. juuli 2006 seisukoht asetleidnud õnnetuse käsitlusest tööõnnetusena. Nende kolme dokumendi põhjal ei saanud vastustaja kuidagi langetada otsust, et tegemist ei olnud tööõnnetusega. Kaebaja tööaja, töötasu ja lähetuse kohta hakkas vastustaja tõendeid koguma alles pärast 31.08.2006, s.o pärast Tööinspektsioonile tööõnnetuse kohta annulleerimisteatise saatmist. Hilisemalt kogutud tõenditega püüab vastustaja puudulikult läbi viidud tööõnnetuse menetluse vigasid varjata aga mitte tegelikke asjaolusid tuvastada. Kuna tunnistaja H. Märksi poolt kohtus antud ütluste kohaselt ei teostanud tema tööõnnetuse uurimist ning sama kinnitas ka tunnistaja U. Tropp, siis on jätkuvalt selgusetu kas ja kes 5 teostas kaebajaga juhtunud tööõnnetuse uurimist. Samuti juhib kaebaja tähelepanu sellele, et vastustaja on tegelike asjaolude varjamiseks võltsinud dokumente, keeldunud kohtule informatsiooni edastamisest ning ei ole käesoleva ajani suutnud kohtule esitada õigeid asjasse puutuvaid alusdokumente. Kaebaja leiab, et vastustaja kohtukulude nõue on põhjendamata ja palub see jätta rahuldamata. Senises kohtumenetluses on vastustajat esindanud kohtus viimase struktuuris olev juriidiline teenistus ja selle juristid, kelle igapäevaseks teenistusülesandeks on muuhulgas vastustaja esindamine kohtus. Vastustaja advokaadist esindaja ei ole käesolevas kohtumenetluses esitanud midagi uut, vaid on korranud vastustaja varasemate juristide seisukohti. Seega on riigiasutuse poolt sellise kulu tekitamine ja kaebajalt sissenõudmise taotlemine ebamõistlik ja põhjendamata. Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud aktide tühistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist uue akti väljaandmiseks ning menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 27738 krooni (riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud 27658 krooni kassatsioonimenetluses). VASTUSTAJA SEISUKOHAD Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 2 alusel peab Kaitsevägi korraldama tegevteenistuses olevatele kaitseväelastele sellised teenistustingimused, mis tagaksid töötervishoiu ja tööohutuse. Kuivõrd Kaitsevägi ei korraldanud rattaralli Elva etappi, siis ei saanud ta ka mõjutada rattaralli tingimusi (rääkimata “teenistustingimustest”), veelgi vähem aga tagada rattarallil osalevate isikute töötervishoidu ja tööohutust. Kaitsevägi ei saa endale võtta ka kaasvastutust rattaralli korraldajatega TTOS § 12

(3)alusel, ikka sellelsamal põhjusel: Kaitsevägi ei saanud mõjutada rattaralli läbiviimise tingimusi (mis eeldanuks näiteks lepingut rattaralli korraldajatega). Kaitsevägi ei saa vastutada ka VÕS § 1056
(1)alusel, sest Kaitsevägi ei olnud “ohu allikat valitsenud” isikuks. Kaebaja on menetluse käigus üritanud tõendada tööõnnetuse toimumist 09.07.2006 sellega, et ta olevat olnud nimetatud päeval valves, võibolla saanud selle eest isegi lisatasu, seega allub kõik, mis samal päeval temaga toimus, justkui Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. Nimetatud väide on aga ümber lükatud kaebaja enda poolt 06.03.2009 kohtuistungil välja öeldud väidetega. Nimelt kinnitas kaebaja, et “Vahetult peale võistlust kui Elvasse jõudsin, helistasin Egon Kägole õnnetusest ja ütlesin, et annan valve üle. Võistluste ajal andsin valve ajutiselt üle E. Kägole.” Seega oli katkes kaebaja jaoks Elva rattarallil igasugune võimalik teenistussuhe vastustajaga. Kaebaja meelest pidanuks vastustaja juhinduma asja uurimisel
  1. mail 2003 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 146 kehtestatud “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise korrast.” Selline lähenemine eeldab juba ette, et tegemist oli tööõnnetusega. Tavaliselt, kui õnnetus toimub töökohal (s.o tööandja valitsemisalas), eeldatakse ette, et tegemist oli tööõnnetusega ja uuritakse eelkõige süü küsimust ja süü jaotumist: kas ja kui palju oli süüdi tööandja, kui palju oli süüdi töövõtja. Käesoleval juhul toimus sündmus rattarallil, puhkepäeval, mille puhul ei saanud eeldada, et tegemist oli tööõnnetusega. Kirsipuu meelest pidanuks määruse nr 146 alusel koguma muuhulgas dokumente: koguma tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks tähtsust omavate dokumentide koopiad, sealhulgas: ettevõttes kinnitatud ohutusjuhendite, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise (sissejuhatava, esma- ning täiendjuhendamise) läbiviimist ja väljaõpet tõendavate dokumentide ja töösuhet tõendavate dokumentide koopiad ning muud tõendid tööohutuse tagamiseks kasutusele võetud töökorraldusabinõudest ja tehnikavahendite süsteemist. Vastustaja meelest ei oma nimetatud dokumendid tähtsust asja uurimisel, sest: 1) niikuinii puudub ohutustehnika juhend rattarallil osalemiseks, 2) Kaitsevägi ei pea ega saa korraldada 6 väljaõpet jalgrattasõiduks, veelgi vähem sissejuhatavat, esma- ja täiendjuhendamist rattasõidu alal, 3) Kaitsevägi ei saa ega peagi võtma kasutusele erilisi tehnikasüsteeme jalgrattasõiduks või rattaralli läbiviimiseks, 4) Kaitsevägi ei saanud määrata vastutavaid isikuid tööohutuse ja töötervishoiu garanteerimiseks rattarallil, mille korraldajaks on hoopis teised isikud. Kuivõrd kaebaja poolt viidatud määruse täitmine antud kontekstis oleks olnud argimõistuse vastane, siis teostatigi lihtsalt sündmuse asjaolude uurimist, mitte ei viidud läbi niinimetatud „teenistuslikku juurdlust“ viidatud määruse kohaselt. Sellest teeb Kirsipuu järelduse, et formaalselt on määrust nr 146 rikutud, järelikult on uurimise tulemus – et tegemist ei olnud tööõnnetusega – sisult väär. Aga tulemus ei ole sisult väär. Vastustaja jääb endiselt 22.01.2009 kirjalikus menetlusdokumendi punktis 3.4 esitatud väite juurde: isegi sellisel hüpoteetilisel juhtumil kui 09.07.2006 Elva rattarallil toimunud õnnetusjuhtumi uurimisel oleks olnud menetluslikke möödalaskmisi (mida vastustaja eitab), isegi sellisel juhul on jõutud sisuliselt õigele tulemusele: 09.07.2006 rattarallil toimunud õnnetusjuhtum ei olnud tööõnnetus. Ka kohtulik tõendite uurimine kinnitanud vastustaja versiooni 09.07.2006 sündmuse suhtes. Kohtuistungil 27.04.2009 teatas tunnistaja H. Märks muuhulgas: “Me sunnime (väeosasid, mitte peastaapi) kaks korda läbima kehalise võimekuse testi, millega määrame ära sobivuse (füüsilise võimekuse) …Elva rattaralli osas meie huvi puudus, üksnes Eesti meistrivõistlused oleksid sellised võistlused, mille puhul saab rääkida kaitseväe huvist. [...] Kunagi varem oli üks juhtum Rein Eensaluga (enne T.K juhtumit), mil ta saadeti peastaabi poolt võistlusele, tal oli probleem achilleuse kõõlusega, siis maksti hüvitist. Esimene reaktsioon oli, et nüüd on midagi sarnast. Pärast jõuti järeldusele, et ei olnud samasugune kaasus. R. Eensalu oli võtnud lähetuse, see oli vormistatud käskkirjaga.” Kohtuistungil 27.04.2009 teatas tunnistaja Väljamäe muuhulgas: “Käskkirjale peab igal juhul eelnema taotlus.” Kohtuistungil 27.04.2009 teatas tunnistaja Kiviselg muuhulgas: “Vabatahtlikku osalust [rattarallil] ei pea tingimata vormistama käskkirjaga. Need tunnid väljapool 40 tundi kaitseväge jäävad iga kaitseväelase enda otsustada. Käskkiri käib eelkõige finantside juhtimise jms kohta, ühtlasi ka selle kohta, et vabatahtlikkuse alusel osalev sõdur vabastatakse samaks ajaks muudest teenistusülesannetest (käskkiri vaikimisi eeldabki seda).” Vastustaja on korduvalt väitnud, et 09.07.2006 sündmus ei olnud töölähetus sisuliselt (sest T.K osales rattarallil eelkõige enda huvides, samuti seetõttu et Kaitsevägi ei korraldanud Elva rattarallit.) 09.07.2006 sündmus ei olnud töölähetus ka vormiliselt, sest T.K ei olnud esitanud enne rattarallile minekut taotlust juhtkonnale töölähetuse vormistamiseks ning kaitseväe juhtkond ei olnud isegi ilma selleta vormistanud vastavasisulist käskkirja. Kokkuvõtteks:
  2. juulil 2006 ei lähetatud T.K-d tööle ning rattarallil toimunud õnnetusjuhtum ei olnud tööõnnetus. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata.

§ 92

(1)järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

(1)kohaselt esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas haldusasjas on kaebaja kandnud õigusabi kulusid kokku 29550 krooni ulatuses (arve nr 903001 21 325 krooni ja arve nr 905001 8225 krooni). KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja selle täiendustega ning vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste selgitusi ja tunnistajate ütlusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgnevatel kohtu motiividel: 7 Kohus peab käesolevas kohtuvaidluses juhinduma Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsuses nr 3-3-1-26-08 antud suunistest ning tuvastama, kas tegemist oli õnnetusjuhtumi või tööõnnetusega, milles seisneb põhivaidlus. Riigikohtu eelnimetatud kohtulahendis leitakse, et „/…/Tööandja huvides tegutsemise määratlemisel ei saa kitsalt lähtuda teenistusülesannete täitmise faktist. Õnnetusjuhtumi kohta koostatud akti andmise hetkel kehtinud TTOS § 22 lg 1 sõnastusest nähtub, et tööõnnetuseks saab kvalifitseerida ka muul tööandja huvides tegutsemise ajal toimunud õnnetusjuhtumit. Tegemist on erialusega ning see ei pruugi olla otseselt seotud teenistusülesannete täitmise faktiga. Koosmõjus KVTS § 164 lg-s 9 määratletud tingimustega tuleb tööõnnetuse uurimisel hinnata, kas on täidetud TTOS § lg-s 1 toodud tööõnnetuse legaaldefinitsiooni tingimused/…/“. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 22 lg 1 alates 01.07.2003 kuni 01.03.2007 kehtinud redaktsiooni kohaselt tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Alates 01.03.2007 kehtima hakanud TTOS § 22 lg 1 redaktsiooni on täiendatud teise lausega, mille kohaselt tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Käesolevas kohtuvaidluses kohus lähtub TTOS § 22 lg 1 01.07.2003 kuni 01.03.2007 kehtinud redaktsioonist (Riigikohtu eelviidatud kohtulahend nr 3-3-1-26-08). Nimetatud redaktsioon kehtis õnnetusjuhtumi toimumise ajal (09.07.2006) ning akti väljaandmise ajal (31.08.2006), TTOS §-i 22 lg 1 täiendati (täpsustati) alles 01.03.
  1. KVTS § 164 lg 9 (red. kehtis 24.12.2004 kuni 31.12.2006) kohaselt teenistusülesannete täitmiseks käesoleva seaduse mõttes ei loeta olukordi, kus kaitseväelane: 1) on puhkusel või lubatud ülema loal välja väeosa territooriumilt; 2) on omavoliliselt lahkunud teenistuskohast; 3) on vabatahtlikult põhjustanud endale alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse joobe; 4) on toime pannud distsiplinaarkorras karistatava teo; 5) on toime pannud süüteo; 6) on toime pannud enesetapu või enesetapukatse või enesevigastuse, mis ei ole seotud haigusliku seisundiga ega ole põhjustatud teiste isikute süülisest käitumisest; 7) on hõivatud teenistusega mitteseotud tegevusega, mille ajaks ta on teenistusest vabastatud väeosa ülema käskkirja alusel. Kehtivas KVTS § 164 redaktsioonis (alates 01.01.2007) on numeratsiooni muutumisel lõike 9 asemel lõige 6 (loetletud alused on jäänud samaks). T.K suhtes ei kohaldu ükski eelloetletud alustest. Kui vaadelda TTOS §-i 22 lg 1 (red. 01.07.2003-01.03.2007) ja KVTS §-i 164 lg 9 (uue red. järgi lg 6) koostoimes, siis T.K osalemist Elion Estonian Cup 2006 Elva rattamaratonil võib tõlgendada tööandja huvides tegutsemisena ja temaga juhtunud õnnetust tööõnnetusena. Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna 03.05.2005 ettekandest nr J1-3.4-1/7278 nähtub, et KJPS sõjaväepolitsei osakonna kaitseväelase nooremleitnant Rain Leisi eestvedamisel moodustati võistkond osalemiseks maastikuratta maratonide sarjas Elion Estonian Cup, kuhu kuulub ka T.K (esindab KJPS sõjaväepolitsei osakonda). Kirjas avaldatakse arvamust, et osalemine võistkonnaga Elion Estonian Cup´l aitaks positiivselt reklaamida kaitseväge ja stimuleeriks teisi kaitseväelasi aktiivsemalt sportima. Kehakultuuri-ja spordigrupi ülema kapten Heino Märksi 11.08.2006 ettekandes nr Med-11.1-5.1/10 kinnitatakse, et Elva rattamaratonil osalemise näol oli tegemist spordivõistlustel osalemisega, kus nooremleitnant T.K esindas KJPS võistkonda. Kirjas märgitakse, et
  2. aastal pöördus kehakultuuri-ja 8 spordigrupi poole nooremleitnant Rain Leisi ettepanekuga moodustada mägirattavõistlusteks Elion Cup Kaitsejõudude Peastaabi võistkond, millega H. Märks nõustus. Võistkonnale osteti ühtne võistlusriietus ja trükiti peale kirje „Kaitsejõudude Peastaap“, lisaks anti võistlusriietele kinnitamiseks „Eesti Kaitsevägi“ kirja ja logoga embleem. Sama võistkond jätkas uuenenud koosseisus võistlemist ka
  3. aastal. Kaitseväe Peastaabi 11.06.2009 vastuses kohtunõudele nr ÜO-04-3.2/7334 kinnitatakse, et Elion Estonian Cup´i
  4. aasta sarjast osavõtuks on Kaitsejõudude Peastaabi poolt tasutud võistkonna registreerimistasu 3000 krooni, Elion Estonian Cup´i
  5. aasta sarjast osavõtuks on Kaitsejõudude Peastaap tasunud võistkonna registreerimistasu 4700 krooni. Samas asutakse kirjas seisukohale, et Elion Estonian Cup´i Elva rattamaratonist 09.07.2006 võttis T.K osa enda nimel ja tegu oli seetõttu tema enda spordiharrastusega. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Elion Estonian Cup´l osalemiseks moodustati KJPS võistkond
  6. aastal ning varustati kõige vajalikuga (KJPS poolt ostetud spordivarustus, KJPS sümboolika jms), sama võistkond (võis olla väikeste erisustega koosseisus) osales samas Elion Estonian Cup´i võistlussarjas ka
  7. aastal. Sarjas osalemiseks maksis KJPS oma võistkonna eest osalustasu 4700 krooni. Kui T.K oleks osalenud Elva rattamaratonil eraviisiliselt, siis oleks ta pidanud osavõtutasu eraisikuna enda eest ise maksma ja ennast osalejaks registreerima eraisikuna, mitte KJPS esindajana (KJPS võistkonna liikmena). Kummastav, et Kaitsejõudude Peastaap, kes tasus osavõtumaksu oma võistkonna osalemise eest Elva rattamaratonil, leiab, et see fakt ei ole oluline ja et (võistkonna liige) T.K osales rattamaratonil eraisikuna. Kaitsevägi oma eelnimetatud kirjas ei saanud kinnitada, aga samas ei lükanud ka ümber asjaolu, et T.K Elion Estonian Cup´s Elva rattamaratonil osalemiseks kasutas sõjaväepolitsei ja uurimisosakonna kasutuses olevat sõidukit. KJPS võistkond kasutas KJPS sõjaväepolitsei ülema E. Kikase loal transpordiks Tagalapataljonile kuuluvat sõidukit. Nimetatud sõiduki kasutamiseks oli Tagalapataljoni poolt vormistatud T.Kle volitus. Esmalt Kaitsejõudude Peastaap jõudis järeldusele, et tegemist on tööõnnetusega, koostades selle kohta 26.07.2006 tööandja teatise tööõnnetuse toimumisest, teatise vormistas personaliosakonna ülem A. Kiviselg ning esitas Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile. Hiljem Kaitsejõudude Peastaap muutis oma esialgset seisukohta ning edastas 31.08.2006 Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsioonile taotluse annulleerida Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülema poolt 26.07.2006 väljastatud tööandja teatis Kaitsejõudude Peastaabi sõjaväepolitsei vanemstaabiohvitser T.K-ga 09.07.2006 toimunud tööõnnetuse kohta. Kirjale oli lisatud akt õnnetusjuhtumi kohta. Tööinspektsioonile edastatud aktis õnnetusjuhtumi kohta puudub kuupäev, akti on koostanud Kaitsejõudude Peastaabi üldosakonna juriidilise teenistuse nõuniku kohusetäitja Ursula Tropp. Akti kohaselt tööandja ei ole T.Kd lähetanud osalema puhkepäeval toimunud Elion Estonian Cup 2006 Elva rattamaratonile ega maksnud temale lisatasu puhkepäeval töötamise eest, samuti ei korraldanud võistlust tööandja, seega leitakse, et T.K osalemist Elva rattamaratonil Kaitsejõudude Peastaabi võistkonna koosseisus ei saa käsitleda tööandja huvides tegutsemisena ning et T.Kga 09.07.2006 toimunud õnnetusjuhtum ei ole tööõnnetus. T.K kinnitas kohtule, et oli sellel päeval valves (valveuurija) ning temal oli suuline kokkulepe oma ülemusega, KJPS sõjaväepolitsei osakonna ülema E. Kikasega, kaebuse esitaja asendamise kohta rattamaratonil osalemise ajal. T.K ülemus ei keelanud tal valve ajal rattamaratonil osaleda, vastupidist ei ole tõendatud. KJPS sõjaväepolitsei osakonna ülema E. Kikase loal kasutas KJPS võistkond kaitseväe transporti. Kohtule ei ole esitatud tõendit selle kohta, et menetluse käigus KJPS oleks küsitlenud sõjaväepolitsei osakonna ülemat E. Kikast nende asjaolude kohta ja võtnud temalt seletuse (ettekande). Kaebaja kinnitas kohtule, et tal puudus lähetus 09.06.2006 võistlustel osalemiseks, kuna tööandja poolt järjepidevalt märgiti, et selleks puudub raha. T.K väitel jäi tal taotlus lähetuse 9 saamiseks esitamata, kuna sõjaväepolitsei ülem E. Kikas oli seisukohal, et sellistel ühepäevastel üritustel osalemiseks ei ole otstarbekas kulutada riigi raha ning ei olnud nõus andma oma heakskiitu ühepäevastele lähetustaotlustele. Kohtu arvates lähetustaotluse esitamata jätmine T.K poolt ning asjaolu, et lähetus jäi käskkirjaga vormistamata, iseenesest ei muuda T.K osalemise Elva rattamaratonil eraviisiliseks. Vaatamata lähetuskäskkirja puudumisele KJPS lubas T.Kl osaleda Elva rattamaratonil KJPS võistkonna koosseisus. KJPS ei ole pöördunud võistluste korraldaja poole KJPS võistkonna (sh selle koosseisus T.K) registreerimise tühistamiseks ning KJPS võistkonna (sh T.K) eest makstud registreerimistasu tagasi ei ole nõudnud, seega vastustaja aktsepteeris T.K osalemist KJPS võistkonnas ning tasus ka T.K osalemise eest Elva rattamaratonil KJPS võistkonna koosseisus (vastasel juhul oleks T.K eraisikuna pidanud registreerimistasu enda eest ise maksma). Kohus on seisukohal, et puudub alus käsitleda T.K võistlustel osalemist eraviisilisena. Kaebaja osales võistlustel tööandja huvides ja loal. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kaitseväes kehtivatest õigusaktidest ei tulene, et kõik spordivõistlused, millest kaitseväelased osa võtavad, peavad olema kajastatud kaitseväe spordiürituste kalenderplaanis, seega ei oma tähtsust, kas Elion Estonian Cup võistlus on kantud kaitseväe spordiürituste kalendrisse või mitte, seda enam, et kaitseväe kehalise kasvatuse eeskirja punkt 4.3.3 kohaselt võivad kaitseväelased osaleda ka õppustel või üritustel, sh spordiüritustel, mis on korraldatud kaitseväe väliselt. Samuti võivad võistlused toimuda puhkepäevadel. Käesoleval juhul kaebaja oli puhkepäeval toimunud Elva rattamaratoni ajal valves (valveuurija), seega oma teenistusülesannete täitmisel ja osales võistlustel mitte oma vabast ajast, vaid teenistuses (valves) olles, saades selleks eelnevalt oma vahetult ülemuselt suulise loa. Väeosa arst Kersti Lea poolt 21.07.2006 koostatud aktis nr 1 märgitakse, et T.K 09.07.2006 osales Elva rattamaratonil ja kukkus võistluse käigus rattalt paremale õlale. Diagnoosiks on pandud parema rangluu-õlanuki liigese luksatsioon. Kirjast nähtub, et väljastatud töövõimetuslehe nr 0079710 alusel on tegemist tööõnnetusega ja vajalik on ametkondlik juurdlus. Kohtule esitatud materjali hulgas puudub kokkuvõte teenistusliku juurdluse läbiviimise kohta (sh menetlusdokument juurdluse alustamiseks). Kohtus üle kuulatud tunnistajad ei osanud seda asjaolu selgitada. Vastustaja ei ole esitanud seda menetlusdokumenti ka täiendavalt, s.o 05.05.2009 kohtunõuet täites. Tunnistaja U. Tropp ei mäletanud, kas teenistusjuurdlus oli väeosa poolt kinnitatud. Õnnetusjuhtumi akti koostamise kuupäeva ta samuti ei mäletanud. Tunnistaja Ants Kiviselja (Kiviselg) ütluste kohaselt talle ilmselt mingi materjal esitati, kuid ise ta tõendeid ei kogunud, täpsemalt ei osanud tunnistaja selles osas midagi selgitada, ta väitis, et sellesse asja ta piisava tähelepanuga ei süvenenud. Tunnistaja Vahur Väljamäe ütluste kohaselt menetlusse olid kaasatud U. Tropp ja meedikud jt, täpsemalt ei osanud ta selle kohta midagi öelda. Tunnistaja Heino Märksi (Märks) ütluste kohaselt ta kirjalikult midagi ei vormistanud, vastas telefoni teel personaliosakonna küsimustele T.K-ga toimunu osas, Tööinspektsiooniga ta ei suhelnud ning aruteludel ta ka ei osalenud. Kaebuse esitaja väitel vastustaja poolt tööõnnetuse käsitlemisega õnnetusjuhtumina kaotas T.K õiguse Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 54 lg 1 p 6 ja KVTS § 164 lg 4 alusel makstavale hüvitisele ja toetusele, millest kaebaja väitel oli tingitud halduskohtule kaebuse esitamine. Tööõnnetusega seoses kaadrikaitseväelasel on õigus saada seaduses ettenähtud hüvitist ja toetust, õnnetusjuhtumi korral sellist kompensatsiooni seadus ette ei näe. 10 Väeosa arst Kersti Lea poolt 21.07.2006 koostatud aktis nr 1 öeldakse, et tegemist on tööõnnetusega ja vajalik on ametkondlik juurdlus. Vastustaja ei ole kohtule esitanud teenistusliku juurdluse kokkuvõtet, milles kajastuks haldusmenetluse käik tervikuna ega ole ka kinnitanud, et teenistuslikku juurdlust ei ole alustatud ega läbi viidud. Selleks, et kindlaks teha, kas tegemist on tööõnnetuse või õnnetusjuhtumiga, tuleb läbi viia teenistuslik juurdlus, mille kohta koostatakse kokkuvõte. Käesoleval juhul sellekohane menetlusdokument puudub. Kohtu hinnangul Kaitsejõudude Peastaabi poolt on menetlus läbi viidud kiirustades ja pealiskaudselt, teenistusliku juurdluse alustamise ja läbiviimise kohta andmed puuduvad. Tunnistajana vande all üle kuulatud Ursula Tropp väitis kohtus, et seisukoha kujundamisel tugines ta ka teenistusliku juurdluse kokkuvõttele, mis oli tema käsutuses, ta arvas, et selle koostas kapten H. Märks. Kohtus vande all tunnistajana üle kuulatud Heino Märks kinnitas kohtule, et tema ei viinud teenistuslikku juurdlust läbi ning ta ei osanud ka öelda, kes seda tegi. Tunnistaja H. Märks väitis, et kirjalikult ta midagi ei vormistanud. Seega eelnimetatud suulised tõendid on vastuolulised ning nende põhjal ei ole võimalik nimetatud asjaolu üheselt tuvastada. Peale selle vaidemenetluses osales ja vaideotsuse koostas sama isik, kes koostas ka akti õnnetusjuhtumi kohta (U. Tropp), mille allkirjastas kolonelleitnant V. Väljamäe. Tunnistajana vande all üle kuulatud Ursula Tropp kinnitas kohtule, et vaideotsuse koostas tema, mille allkirjastas Kaitsejõudude Peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laaneman. Kohus jätkuvalt leiab, et T.K-ga Elion Estonian Cup 2006 Elva rattamaratonil juhtunud õnnetust võib käsitleda tööõnnetusena käesolevas haldusasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates ning koostoimes TTOS § 22 lg 1 (red. 01.07.2003 kuni 01.03.2007) ja KVTS § 164 lg 9
(6)sätete tõlgendusega. Kohus leiab, et kaebuse põhjendused on piisavad kaebaja nõuete rahuldamiseks ja vaidlustatud aktide tühistamiseks. Kohus ülalöeldut kokku võttes asub seisukohale, et vaidlustatud akt õnnetusjuhtumi kohta ja vaideotsus tuleb tühistada ning vastustajal asi uuesti läbi vaadata ja teha uus akt käesoleva kohtuotsuse asjaoludele tuginedes. Riigikohtu 13.11.2008 otsuse nr 3-3-1-26-08 kohaselt Riigikohus ei lahenda käesolevas asjas menetluskulude küsimust, kuna ei tee asjas lõplikku lahendit, vaid saadab asja uueks arutamiseks halduskohtule. Seega tuleb menetluskulude taotlus lahendada halduskohtul. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja taotleb kohtukulude hüvitamist summas 27738 krooni (riigilõiv 80 krooni ja kassatsioonimenetluses õigusabi 27658 krooni), esitades tõendid kulude kandmise kohta. Kohus leiab, et kaebuse esitaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmise taotlus on põhjendatud ning kaebaja poolt menetluskulude kandmine on tõendatud. Seega tuleb Kaitsejõudude Peastaabilt välja mõista 27738 krooni T.K kasuks menetluskulude katteks. Elle Kask Kohtunik 11 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.