Obsah (4)

§ 28§ 11§ 92§ 93

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-941 Haldusasi V.A.e kaebus Murru Vangla

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KULG

1. Murru Vangla direktori
2. märtsi 2009 käskkirjaga nr 128-dm karistati kinnipeetav V.A.t distsiplinaarkorras vangistusseaduse § 67 p 2 nõuete rikkumise eest kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt seisnes kinnipeetava distsiplinaarsüütegu selles, et
3. veebruaril 2009 kell 22:00 takistas ta loenduse ajal vanglaametnikku tööülesannete täitmisel ja häiris kaaskinnipeetavaid, loopides nende suunas lumepalle. Karistuse määramisel on käskkirja kohaselt arvestatud sellega, et kinnipeetaval oli karistamise ajal kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. KAEBUSTE ESITAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5. aprillil 2009 saabus Tallinna Halduskohtule V.A.e kaebus, milles taotles Murru Vangla direktori
6. märtsi 2009 käskkirja nr 128-dm tühistamist ning Murru Vangla tegevusega tekitatud 1 mittevaralise kahju hüvitamist.
7. juuni 2009 määrusega tagastas halduskohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas

§ 11lg 3 alusel.

1. Kaebuse esitaja leiab, et distsiplinaarkaristuse määramisel on tegemist tema vastu suunatud vandenõuga ning tegelikult ei olnud ajal, mil kaebuse esitaja lumepallidega teisi kaaskinnipeetavaid vastu loopis, loendus veel alanud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et temapoolset lumepallidega loopimist ei saa pidada kaaskinnipeetavate häirimiseks, kuna kaebuse esitajat ennast häiritakse kogu aeg ning loenduse läbiviimist kaebuse esitaja takistanud ei ole. Samuti heidab kaebuse esitaja ette seda, et rikkumise kohta ettekande teinud Kristel Mets ei olnud loenduse läbiviija, kusjuures loenduse läbiviija Ain Laas ei viibinud juhtumi ajal üldse õues. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Murru Vangla ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja distsiplinaarsüütegu on tuvastatud ning karistus määratud õiguspäraselt. Vastustaja selgitab, et
3. veebruaril 2009 keeldus kaebuse esitaja distsiplinaarmenetluse esemeks oleva teo kohta selgitusi andmast ning
4. veebruaril 2009 toimunud vestluselgi ei andnud kaebuse esitaja omapoolseid selgitusi, vaid tõstatas üksnes küsimuse, miks ei karistata esimesena lumepalle loopinud isikut, kelle nime kaebuse esitaja samas ei avaldanud. Vastustaja selgitab järgnevalt, et kaebuse esitaja kandis süüteo toimepanemise ajal karistust Murru Vangla I eluosakonna I sektsioonis, mille päevakava on kinnitatud Murru Vangla direktori
5. augusti 2008 käskkirjaga nr 104, mille kohaselt toimub õhtune loendus kell 22:00 kuni 22:
6. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väited ei lükka ümber vanglaametnike K. Metsa ettekandes ja A. Laasi ettekande lisas esitatud väiteid süüteo toimepanemise kohta ning teada pole ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda vanglaametnike ettekannete aususes.
7. Vastustaja selgitab ka, et Murru Vangla kodukorra kohaselt viivad rivistus-loendust võimalusel läbi kaks ametnikku ning kuna
8. veebruaril 2009 kell 8:10 kuni
9. veebruaril 2009 kell 08:40 olid I eluosakonna I sektsiooni valvuriteks A. Laas ja K. Mets, siis nemad loendusi läbi viisidki, mistõttu ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja väitega, et K. Mets ei olnud loenduse läbiviija. Samas viitab vastustaja VangS §-le 133 ning leiab, et isegi kui K. Mets ei oleks kõnealusel päeval olnud I eluosakonna I sektsiooni valvur, oleks ta rikkumise avastamisel siiski pidanud kohe ettekande koostama.
10. Vastustaja lükkab ümber kaebuse esitaja väite, et valvur A. Laas ei viibinud intsidendi ajal õues ning kinnitab oma vastuväidet viitega A. Laasi ettekandele.
11. Viimaks leiab vastustaja, et isegi kui kaaskinnipeeavad kaebuse esitajat mingil moel häirivad, ei õigusta see kaebuse esitaja käitumist ning tema suhtes toime pandud rikkumistest tuleks kaebuse esitajal teavitada vanglaametnikku. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus, kaalunud poolte väiteid ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et V.A.e kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Vaidlustatud käskkirja aluseks oleva teo toimepanemine on tuvastatud, tegu on kvalifitseeritav distsiplinaarsüüteona ning määratud karistuse proportsionaalne süüteo raskusega.
13. Vaidlustatud käskkirjas on õigesti tuvastatud, et
14. veebruaril 2009 kell 22:00 loopis V.A. kaaskinnipeetavate suunas lumepalle. Seda asjaolu kinnitavad valvur Kristel Metsa ettekanne, milles märgitakse, et V.A. ei allunud valvuri poolt eelnevalt antud korraldusele lumepallidega 2 mitte visata ning viskas teiste rivis seisvate kinnipeetavate suunas lumepalle. Oma ettekandes märgitu õigsust on valvur K. Mets kinnitanud ka inspektor-kontaktisikuga peetud vestluses (tl. 26). Sündmuse toimumist on valvur Kristel Mets kinnitanud ka Murru Vangla direktori asetäitjale
15. märtsil 2009 esitatud seletuskirjas (tl. 40), kus selgitab, et
16. veebruaril toimunud päevasel loendusel tegi ta kinnipeetavatele, kes viskasid teisi lumepallidega ja kelle hulgas oli ka V.A., hoiatuse, ent samal õhtul läbi viidud loenduse ajal viskas V.A. lumepalli teiste kinnipeetavate suunas. Samas kinnitab K. Mets, et ei näinud, et mõni teine kinnipeetav oleks õhtuse loenduse ajal V.A.t lumepalliga visanud. Samuti kinnitab sündmust valvur Ain Laasi poolt inspektorkontaktisikuga peetud vestluses antud kinnitus, et ta nägi välisukse juures olles, kuidas kinnipeetav V.A. loopis lumepalliga teiste kinnipeetavate suunas (tl. 25) ning Murru Vangla direktori asetäitjale
17. märtsil 2009 esitatud seletuskiri (tl. 40 pöördel). Kaaskinnipeetavate suunas lumepalli viskamist möönab ka kaebuse esitaja ise, märkides kaebuses, et ajal, mil tema lumepalliga teisi vastu loopis, ei olnud loendus veel alanud (kaebuse lk 1). Kohutu hinnangul ei ole alust kahelda vanglaametnike K. Metsa ettekandes ning K. Metsa ja A. Laasi seletuskirjades esitatud väidete õigsuses. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ning ka kohtule ei ole teada ühtki asjaolu, mis annaks alust arvata, et vanglaametnikud on esitanud ettekannetes ja seletuskirjades valeväiteid. Kaebuse esitaja väide, et tegemist on tema vastu suunatud vandenõuga, on põhjendamatu ega ole tõsiseltvõetav.
18. Kaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele, et juba
19. veebruari päevase loenduse ajal tegi vanglaametnik kinnipeetavatele märkuse, keelates neil üksteise suunas lumepallide viskamise ning samas möönab kaebuse esitaja kaebuses, et õhtul viskas ta siiski teisi kinnipeetavaid lumepalliga. Seejuures leiab kaebuse esitaja esiteks, et viskamise ajal ei olnud loendus veel alanud ning teiseks, et tema loopis teisi kinnipeetavaid vastu, mis tähendab, et teised kinnipeetavad viskasid enne teda. Kaebuse esitaja väite, et sündmuse toimumise ajal ei olnud loendus veel alanud, lükkavad ümber vanglaametnike vastupidised väited. Arusaadavalt väljusid kinnipeetavad sel päeval veidi enne kl 22:00 eluosakonnast lokaalaeda loenduse läbiviimise eesmärgil ning kuivõrd Murru Vangla direktori
20. augusti 2008 käskkirjaga nr 104 (tl. 29) kinnitatud Murru Vangla I eluosakonna I sektsiooni kinnipeetavate päevakava kohaselt toimub kl 22:00 kuni 22:15 õhtune loendus, siis on ilmne, et lokaalaias kl 22:00 ajal toimunud mistahes sündmused tuleb lugeda toimunuks loenduse ajal.
21. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu (teiste kinnipeetavate suunas lumepalli viskamine) kvalifitseerub distsiplinaarsüüteona. VangS § 63 lg 1 kohaselt on kinnipeetava distsiplinaarsüüteoks vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. VangS § 67 p 2 kohaselt on kinnipeetaval kohustus mitte takistada vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirida teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Kohus nõustub vastustajaga, et loenduse ajal teiste kinnipeetavate suunas lumepalli viskamine takistab loenduse läbiviimist ning seega vanglaametniku kohustuse täitmist ning ilmselgelt häirib teisi kinnipeetavaid. See, kas mingi tegevus teisi on teisi kinnipeetavaid häiriva iseloomuga või mitte, on hinnangu küsimus, ent sellise hinnangu andmine on võimalik teo objektiivsete tunnuste alusel ning selleks ei ole vajalik näiteks teiste kinnipeetavate arvamuse ärakuulamine või selgitamine, kas teatud tegu teisi kinnipeetavaid emotsionaalselt või füüsiliselt tegelikult häiris. Range distsipliin ning nii õigusaktidest tulenevate kui ka nende alusel antud vanglaametnike seaduslike korralduste mööndusteta täitmine on vangistuse olemuslik tunnus. Kaebuse esitaja ei saa õigustada vanglaametnike tegevust takistavat või teisi kinnipeetavaid häirivat tegevust sellega, et teised kinnipeetavad on varem kaebuse esitajat häirivalt käitunud. Vastustaja märgib õigesti, et kui teised kinnipeetavad panevad toime distsipliinirikkumisi nii, et vanglaametnikud seda tähele ei pane, on kaebuse esitajal võimalik vanglaametnikke neist rikkumistest teavitada ning sellele järgneb ka vanglas vastav menetlus. Kinnipeetaval ei ole õigust teiste kinnipeetavate poolt talle tekitatud ebameeldivustele reageerimiseks moel, mis ei ole kooskõlas kinnipeetava kohustustega. 3
22. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et tema ei alustanud õhtuse loenduse ajal lumepallidega loopimist või et teised kinnipeetavad samuti lumepalle loopisid, siis need väited on paljasõnalised ja tõendamata. Vanglaametnike eelviidatud ettekannetest ei nähtu, et teised kinnipeetavad lumepalle visanud oleks, samuti ei ole kaebuse esitaja ei vaidemeneltuses ega ka kohtumenetluses viidanud ühelegi konkreetsele kinnipeetavale, kes oleks kõnealuse õhtuse loenduse ajal kas tema suunas või muidu lumepalle visanud. Samas ei ole vaidlust selles, et sama päeva päevase loenduse ajal viskasid teineteist lumepallidega mitmed kinnipeetavad, mistõttu tegi valvur neile suulise märkuse, keelates sellise tegevuse, ent vaatamata sellele viskas V.A. sama päeva õhtuse loenduse ajal jälle teiste kinnipeetavate suunas lumepalli. Eeltoodust nähtuvalt, on vaidlustatud käskkirjas kaebuse esitaja distsiplinaarsüütegu õigesti tuvastatud.
23. Kohus ei pea asjassepuutuvaks kaebuse esitaja väidet, et sündmuse kohta ettekande koostanud valvur Kristel Mets ei olnud loenduse läbiviijaks. Vaidlust ei ole selles, et K. Mets on Murru Vangla valvur ning oli vaidlusalusel ajal määratud valvesse I eluosakonna I sektsiooni, samuti pole vaidlust selles, et K. Mets viibis vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal, st.
24. veebruaril kell 22:00 lokaalaias. Vastustaja viitab põhjendatult VangS §-le 133, mille kohaselt on mistahes vanglaametnik kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Niisiis oli valvur K. Metsal igal juhul kohustus distsipliinirikkumine registreerida ning vastav ettekanne koostada.
25. Kaebuse esitaja väide, et valvur A. Laas ei viibinud sündmuse toimumise ajal sootuks õues, ei ole usaldusväärne. Valvur Ain Laas on nii vestluses inspktor-kontaktisikuga kui ka esitatud kirjalikus seletuskirjas kinnitanud, et nägi sündmust pealt, seletuskirja kohaselt viibis ta välisukse juures. Seega on põhimõtteliselt võimalik, et kaebuse esitaja mingil põhjusel valvur A. Laasi kohalolekut ei märganud, et ei ole alust kahelda selles, et A. Laas kohal viibis. Ilma ole teada ühtegi asjaolu, mis annaks alust uskuda, et valvur A. Laas võinuks kinnitada selliste sündmuste toimumist, mida ta tegelikult pealt ei näinud.
26. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud määratud karistuse proportsionaalsust süüteo raskuse suhtes. Kohus leiab, et süüteo eest määratud kolme ööpäevane arest ei ole ebaproportsionaalne karistus, arvestades, et kaebuse esitaja on varasemast kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. 16.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohus teinud otsuse kaebuse esitaja kahjuks.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning seega tuleb jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4