KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 10.07.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2427 Haldusasi Haabneeme-Miiduranna Elukeskkonna MTÜ kaebus Vii

§ 11lg 31 p 5).

2. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 11lg 8, § 47¹ lg 2 ja 3).

ASJAOLUD

1. Viimsi Vallavolikogu 14.10.2008 otsusega nr 86 kehtestati Haabneeme alevikus Staadioni detailplaneering. 30.10.2008 esitas Haabneeme-Miiduranna Elukeskkonna MTÜ kohtule kaebuse otsuse nr 86 tühistamiseks ning taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korraldus (haldusasi nr 3-08-2157). 18.11.2008 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis määruses, et kaebaja on esitanud populaarkaebuse ning hindas kaebust perspektiivituks.
2. 29.10.2008 võttis Viimsi Vallavalitsus vastu korralduse nr 667, millega kohustati Ehitusametit väljastama kolmandatele isikutele ehitusluba.
3. 02.12.2008 esitas Haabneeme-Miiduranna Elukeskkonna MTÜ kohtule kaebuse korralduse nr 667 tühistamiseks. Kaebuses palub kaebaja kohtul arvestada kõiki neid põhjendusi ja motiive, mis on kaebaja poolt välja toodud Haabneeme staadioni detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamisel haldusasjas nr 3-08-
4. Kaebaja lisab, et ehitusloa väljaandmine olukorras, kus detailplaneeringu üle käib kohtuvaidlus ei ole õiguspärane ning igaühel peab olema õigus vaidlustada keskkonnale ohtliku (keskkonnamõjude hindamata jätmise tõttu) ehitise püstitamist. Kui kohus leiab, et ehitusseadus kaebeõigust ei võimalda, taotleb kaebaja põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist, kuna detailplaneeringu vaidlustamisel igaühe kaebeõiguse kasutamine muutub vastasel juhul mõttetuks. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 11 lg 3¹ p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus saaks viidatud sätte alusel kaebuse tagastada, kui vaidlustatud haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kaebaja taotleb kaebuses korralduse, millega on kohustatud ehitusametit väljastama kolmandatele isikutele ehitusluba, tühistamist. Kaebaja ei ole märkinud, kas kaevatava korralduse alusel on väljastatud ka eraldi dokumendina ehitusluba, kuid kohus ei pea põhjendatuks märgitud puuduse ja muude kaebuses esinevate puuduste (allkirja puudumine, riigilõivu mittetasumine, kaevatava haldusakti lisamata jätmine) tõttu jätta kaebust käiguta, kui on ilmne, et kaebajal puudub halduskohtusse pöördumise õigus. Kohus leiab, et kaebuse ehitusluba väljastama kohustava korralduse ja selle alusel väljastatud ehitusloa peale saab esitada üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebuses on märgitud, et kohus arvestaks detailplaneeringu vaidlustamisel haldusasjas nr 3-08-2157 esitatud motiivide ja põhjendustega ja vaataks asjad läbi ühes menetluses. Märgitud kaebus on esitatud populaarkaebusena, seega ei saa selles esitatud põhjendused eeldatavalt olla esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Samuti on tegemist erinevate haldusaktidega, mille õiguslikud ja faktilised alused on erinevad. Käesolevas asjas esitatud kaebuses väljatoodud põhjendustest nähtub, et kaebaja soovib kaevatavat haldusakti vaidlustada tuginedes igaühe kaebeõigusele ning soovib sellise õiguse tunnustamiseks algatada vajadusel ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

§ 7

lg-st 1 tuleneb, et tühistamiskaebuse võib esitada üksnes see isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, seega kaebus peab olema esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Ehitusseadus ega muu õigusakt ei anna kaebajale õigust esitada avalike huvide kaitseks kaebust ehitusluba väljastama kohustava korralduse (samuti selle alusel väljastatud ehitusloa) peale. Kui eriseadustes teistsugune regulatsioon puudub, tuleb juhinduda

§ 7

lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2004 otsus nr 3-3-1-28-04). Kaebaja menetluslik taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks on perspektiivitu, kuna populaarkaebusega avalike huvide tõhusa kaitse tagamiseks ei ole vajalik võimaldada populaarkaebuse esitamist ka ehitusloa (koos vastava omavalitsuse haldusaktiga) peale. Detailplaneeringu vaidlustamisel populaarkaebusega saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset ja vältida sellega detailplaneeringu elluviimist. Antud juhul on kohus jätnud kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks haldusasjas nr 3-08-2157 rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2009 määruses, mis on tehtud viidatud määrusele esitatud määruskaebuse lahendamise kohta märgitakse, et halduskohtu määruse tühistamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebuse eduväljavaated on vähesed ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks on ülekaalukas avalik huvi. Seega ei takista ka märgitud kohtuvaidlus detailplaneeringu realiseerimist. Ükski õigusakt ei keela kehtiva detailplaneeringu alusel ehitusloa väljastamist. Kaebeõigust ei teki sellest, et kaebaja on ehitusloa aluseks oleva detailplaneeringu kohtus vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohus on oma 23.05.2006 määruses nr 3-06-310 ja 02.12.2008 määruses nr 3-08-2133 märkinud, et PlanS § 26 lg 1 ei ole ehitusloa vaidlustamisel kaebeõigust reguleeriva sättena kohaldatav ka siis, kui sama isik on eelnevalt vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kohus tagastab kaebuse

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Kristina Maimann Kohtunik