MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 03. september 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1861 Haldusasi T.P.'a kaebus munitsipaaleluruumi üürilepingu nr

§ 11lõike 4 alusel.

2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale ( volitatud esindaja kaudu). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 11lg 8).

Edasikaebamise kord

1. T.P. esitas
2. augustil
3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Nõmme Linnaosa Valitsuse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt sõlmis Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) kaebuse esitajaga
4. mail
5. a munitsipaaleluruumi üürilepingu nr 804 tähtajaga kuni
6. aprill
7. a. Nõmme Linnaosa Valitsus teavitas
8. jaanuaril
9. a kaebuse esitajat, et Nõmme Linnaosa Valitsus ei pikenda üürilepingut ja loeb selle lõppenuks alates
10. aprillist
11. a. Linnavara valitseja selgitas, et üürileandja ei soovi lepingu objekti edaspidi üürile anda tingituna asjaolust, et kaebuse esitaja vastavat eluruumi ei kasuta ja eraldiasuvate munitsipaaleluruumide ülalpidamine on Tallinna linnale kulukas ja seetõttu eluruumi enam üürile munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel ei anta. Kaebuse esitaja pöördus
12. veebruaril
13. a taotlusega üürilepingu pikendamiseks Nõmme Linnaosa Valitsuse poole. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt jättis haldusorgan taotluse rahuldamata
14. veebruaril
15. a. Kaebuse esitaja leiab, et haldusakt on õigusvastane, kuivõrd vastavalt Tallinna Linnavolikogu
16. oktoobri
17. a määrusega nr 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra“ (edaspidi Eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise kord) punktile 37 on munitsipaaleluruumi üürilepingu pikendamise otsustamiseks pädev haldusorgan Tallinna Linnavalitsus, Nõmme Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni ettepanekul. Kaebuse esitaja väitel pole Tallinna Linnavalitsuses vaidlustatava haldustoimingu arutelu kuni käesoleva ajani toimunud, kuigi õiguskantsler on antud küsimuses pöördunud oma kirjaga Tallinna Linnavalitsuse poole. Kaebuse esitaja taotleb tuvastada munitsipaaleluruumi üürilepingu nr 804/30.05.2003 lõpetamise õigusvastasus.
18. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 punkti 2 alusel kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud

§-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

1. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks üürilepingu lõpetamine. Kohus selgitab, et üürilepingutega seonduvat reguleerib Võlaõigusseadus (VÕS), mistõttu üürileandja ja üürniku vahelised suhted on eraõiguslikud. Isikute vahelise õigussuhte liigitamisel eraõiguslikuks või avalik-õiguslikuks on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Sarnast seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu oma
2. detsembri 2001.a määruses nr 3-3-1-8-01: „/.../avaliku võimu kandja võib astuda või sattuda avalike ülesannete täitmisel või ülesande täitmiseks vajalike vahendite tagamisel suhetesse, mis on sarnased eraisikute vaheliste suhetega. Kui avaliku võimu kandaja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks.“ Kuigi linna vara kasutusse andmine hõlmab ka avaliku õiguse alusel tehtud otsuseid, ei tähenda see, et lõpptulemusena sõlmitud üürilepinguga muutuksid ka lepingupoolte vahelised suhted avalik-õiguslikuks. Ka Riigikohus on seda rõhutanud eelviidatud määruses, märkides, et „poolte vahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik“. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. 4.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Tulenevalt VÕS § 326 lõikest 2 võib eluruumi üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Sama sätte teise lause kohaselt, kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lõikele 1 lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. 5. Tulenevalt

§ 84

lg 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale.

§ 5

lg 1 tulenevalt juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumist tõendav dokument, mistõttu on kaebuse esitajal õigus kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates taotleda riigilõivu tagastamist, esitades kohtule sellekohase taotluse. Riigilõivuseaduse § 12 lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama sama seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 29. detsembri 2006. a määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Lea Kuuse kohtunik 2