3-09-1858/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1858 Haldusasi A.K.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks RESOLUTSIOON
3. Tagastada A.K.i kaebus HkMS § 11 lõike 31 punkti 1 alusel kaebuse esitajale.
4. Sekretäril saata kohtumäärus kaebuse esitajale koos tagastatava kaebusega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).
5. Tallinna Vangla kinnipeetav A.K. esitas
6. augustil
7. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale.
8. Tallinna Halduskohtu
9. septembri
10. a määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinenud puuduste tõttu ning määrati puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg. Puudustena märkis kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmist. Kohus selgitas, et olukorras, kus haldusorgani viivituse tõttu ei ole vaideotsust tehtud, on kaebuse esitajal õigus pöörduda halduskohtusse haldusorgani tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning väljaandmata jäetud haldusakti väljaandmiseks kohustamiseks. Nähtuvalt väljastusteatest sai kaebuse esitaja määruse kätte
11. septembril
12. a. Seega puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabus 22.septembril
13. a.
14. Vastus käiguta jätmise määrusele saabus kohtusse
15. septembril
16. a. Kaebuse esitaja selgitas, et antud küsimuses ei esitanud vaiet ainult kaebuse esitaja, mistõttu edasine kaebuste esitamine eraldi ei ole mõttekas. Kaebuse esitaja edastas kohtule samas küsimuses V. K.le edastatud vaideotsuse ja seal väljatoodu, tuues omapoolsed vastuväited vaideotsusele. 1
17. Vangistusseaduse (edaspidi (VangS) § 11 lõige 5 sätestab kohustusliku kohtueelse menetluse nõude. Viidatud sätte kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja Justiitsministeeriumile vaide küll esitanud, kuid vaideotsust selles osas tehtud veel ei ole. Seega on kohustuslik kohtueelne menetlus kaebuse esitajal läbimata, mille osas ei ole kaebuse esitaja ka vastu vaielnud.
18. Kohus selgitab, et olenemata asjaolust, kas kaebuse esitaja vaidlustatud küsimuse on vaidemenetluses tõstatanud ka mõni teine isik, kelle vaie on lahendatud, ei muuda see fakti, et kaebuse esitaja vaie on lahendamata ning seega kaebuse esitaja kohustuslikku vaidemenetlust läbinud ei ole. Eelviidatud VangS säte peab silmas, et kaebuse esitaja (mitte keegi teine samas küsimuses) oleks vaidemenetluse läbinud. Seda lähtuvalt subjektiivse õiguskaitse põhimõttest. Vastavalt HkMS § 7 lõikele 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuivõrd kohtule edastatud vaideotsuse kui haldusakti adressaadiks ei ole kaebuse esitaja, siis ei saa kõnesolev vaideotsus ka kaebuse esitaja õigusi rikkuda ega tema vabadusi piirata.
19. Lisaks on Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 kohaselt haldusorganil vaiet sisuliselt lahendades õigus vaideotsusega 1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks; 3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks; 4) jätta vaie rahuldamata. Seega võidakse vaidemenetluses kaebuse esitaja vaie rahuldada ning kaebusega kohtusse pöördumine enne vaideotsust muutuks mõttetuks ning on ennatlik. HMS § 87 lõige 2 sätestab, et halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 2) haldusakti andmiseks, mille väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud; 3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuivõrd kaebuse esitaja vaie on lahendamata, mistõttu on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, puudub kaebuse esitajal vangla tegevuse peale halduskohtusse pöördumise õigus. Oma kaebust kaebuse esitaja vastuses käiguta jätmise määrusele muutnud ei ole.
20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 31 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele.
21. HkMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse esitajal on õigus pöörduda kohtu poole, kui Justiitsministeerium on tema vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
22. Tulenevalt HkMS § 84 lg 4 punktist 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Käesoleval juhul kaebuselt riigilõivu tasutud ei ole, mistõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. 2 Lea Kuuse kohtunik 3