) tähenduses, kuna antud kinnistut ei kasutatata käesoleval ajal elamiseks ja olmejäätmeid ei teki. Kaebuse esitaja viibib suvilas ainult suvel ja harva ning krundil olev ehitis ei võimalda seal viibimist öösiti ega ka pikemat aega järjest. Seega ei teki ka kinnistul vajadust jäätmete äraveoks. Vajadusel viib kaebaja jäätmed endaga kaasa. Kaebaja lisab, et antud asjaoludest on ka Kohila Vallavalitsus teadlik. Jäätmevaldajana on kaebaja jäätmeveoga liitunud elukohajärgses jäätmeveo piirkonnas, kus on nõuetekohane jäätmete käitlemine tagatud. Seetõttu ei saa lugeda kinnistut kaebuse esitaja elukohaks või ajutiseks elukohaks, millest tulenevalt ei saa kohaldada tema suhtes
Sellel põhjusel esitas kaebaja avalduse Kohila Vallavalitsusele palvega jätta kaebaja välja jäätmeveo teenuste kasutajate hulgast. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on tema suhtes vastu võetud formaalselt. Otsuse vastuvõtmisel ei arvestanud Kohila Vallavalitsus haldusmenetluse seaduses (HMS) olevaid sätteid, kus halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). HMS § 6 näeb ette, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetlevas asja olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebaja soovib, et teda vabastatakse jäätmeveost seniks, kuni ta ei kasuta kinnistut elamiseks. Vastavalt
lg-tele 4 ja 5 võib kaebaja seda üks kord aastas kirjalikult taotleda ja Kohila Vallavalitsusel on võimalik kaebaja poolt esitatud faktilisi asjaolusid kontrollida. Kaebaja palub rahuldada esitatud kaebus ning mõista vastustajalt välja menetluskulud. Vastustaja Kohila Vallavalitsuse vastulause ja taotlus Kohila Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Vastavalt
§-dele 9 ja 10 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. Vastavalt eeltoodud sätetele saab kaebajat lugeda jäätmevaldajaks
tähenduses.
lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt
lg-tele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Vastavalt
lg-le 2 ei oma tähendust, kas isik kasutab suvilat oma elukohana või mitte, vaid ta loetakse jäätmevaldajaks juba suvila omamise tõttu. Jäätmevaldaja loetakse
lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.
lg 4 sätestab, et vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas omavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Kohila Vallavalitsus leiab, et
lg 4 annab omavalitsusele õiguse jäätmevaldaja vabastamiseks teatud perioodiks korraldatud jäätmeveost, kuid sätte sõnastusest ei saa järelduda, et omavalitsusel oleks selline kohustus, isegi kui jäätmevaldaja käitleb oma jäätmeid ise. Kaebaja taotleb praktiliselt alalist vabastust korraldatud jäätmeveoga liitumisest, mis seaduse alusel ei ole võimalik. Kaebaja liikuv eluviis ainuüksi selleks alust ei anna. Kaebaja taotluse rahuldamine on võimalik mingiks konkreetseks perioodiks (n talveperiood), mida Kohila Vallavalitsus on ka teinud. Kuna jäätmemahuti hankimine väikeste jäätmekoguste puhul võib 2 olla jäätmevaldajal ülemäära koormav, siis vastavalt Kohila valla jäätmehoolduseeskirjale on lubatud kasutada väiksemate jäätmekoguste korral kuni 80 liitriseid jäätmekotte. Samuti on võimalik kasutada naaberkinnistu omanikega ühist konteinerit. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Vastavalt §-dele 9 ja 10 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. Vastavalt eeltoodud sätetele saab kaebajat lugeda jäätmevaldajaks
tähenduses, tulenevalt tema kinnisasja omaniku staatusest.
lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt § 66 lg-tele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. § 67 lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 68 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Kohila vallas reguleerib korraldatud jäätmeveoga ja jäätmehooldusega seonduvat lisaks Kohila Vallavolikogu 18.12.2007 määrusega nr 75 kinnitatud Kohila valla „Jäätmehoolduseeskiri“ (Eeskiri, kättesaadav Kohila valla kodulehelt internetis). Vastavalt
lg-le 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Eelmärgitud säte ütleb, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Eelnimetatud regulatsiooni sisu aitab selgitada
seletuskiri, mis ütleb järgmist: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e. jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. /…/ Jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige "saastaja maksab" põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veo- kui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid). Eelistatavalt peab teenustasu olenema otseselt käideldavate jäätmete kogusest ja liigist.“ Eeskirja § 9 lg 1 kohaselt toimub valla territooriumil korraldatud jäätmevedu. Lg 4 p 1 kohaselt loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks Aespa aiandusühistute (kus asub kaebuse esitaja kinnistu) jäätmevaldajad. Eeltoodud sätetest ja neile seletuskirja poolt antud selgitustest saab kohus järeldada, et seaduse eesmärgiks oligi teha korraldatud jäätmeveoga liitumine 3 kohustuslikuks tiheasutusaladel otse seadusest tulenevalt. Seejuures pidi aga teenuse eest makstav tasu olema diferentseeritud sõltuvalt jäätmete kogusest ja liigist. Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda § 69 lg 4 alusel, mis sätestab, et valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Eelnevast nähtuvalt peab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esinema järgmised eeldused: mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, avaldus peab olema esitatud mingiks kindlaks ajavahemikuks ning avaldaja peab korraldama oma jäätmekäitlust ise. Kaebaja esitas avalduse korraldatud jäätmeveoga mitteliitnuks lugemiseks järgmistel põhjendustel: avaldaja elab suvilas ainult suvel ning nimetatud kinnistul tekib harva jäätmeid. Vajadusel viib avaldaja jäätmed ise ära (kaebaja 16.03.2009 avaldus tl 18). Kohtu hinnangul on vastustaja jätnud kaebaja taotluse põhjendatult suveperioodi osas rahuldamata, kuna kaebaja probleem jäätmete äraveol ei ole lahendatav korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ela kaebaja alaliselt nimetatud suvilas, kuid kasutab seda ometi suveperioodil. Suvilas alaliselt mitte-elamine ei ole aluseks korraldatud jäätmeveoga mitte liitumiseks.
lg 4 kohaldamiseks ei anna alust pelgalt see, et inimene ei ela kogu aeg selles samas kohas. Kaebaja taotleb praktiliselt alalist vabastust korraldatud jäätmeveoga liitumisest, mis seaduse alusel ei ole võimalik. Kaebaja liikuv eluviis ainuüksi selleks alust ei anna. Kaebaja avalduse rahuldamine oli võimalik mingiks konkreetseks perioodiks, kui kaebaja suvilat ei kasuta. Seda silmas pidades ongi ta Kose valla poolt vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest perioodil 01.09.2009 – 30.04.2009. Ka oma avalduses ei ole kaebaja väitnud, et ta suveperioodil suvilat üldse ei kasuta või et seal jäätmeid üldse ei teki. Seaduse mõte ongi olnud vabastada isikud korraldatud jäätmeveost n kui inimene elab mingi konkreetse aja aastast välismaal või suvilaomanikud talveperioodil jne. Seda on Kose vald kaebajale võimaldanud. Nii on vastustaja õigesti kohaldanud seadust ja jätnud kaebaja avalduse suveperioodi osas rahuldamata. Kui kaebajal tekib suveperioodil suvilas vähe jäätmeid, saab ta kasutada erinevaid variante oma kulude kokkuhoiuks: taotleda Eeskirja § 9 lg 7 alusel vallalt ettenähtust harvemat jäätmete äravedu (st, et jäätmeid ei veeta ära 1 kord kuus, nagu Eeskirja § 9 lg 8 ette näeb, vaid harvem, vastavalt vajadusele); kasutada kuni 80 l jäätmekotti või sõlmida mitme naabriga (või terve aiandusühistu peale) konteineri ühiskasutusleping. Kohila vald on vastavad juhtnöörid andnud kaebajale ka kaevatud korralduse kaaskirjas. Kõike eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu jäävad ka kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda. Maret Altnurme Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.