2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (
KOHUS LEIAB:
) § 10 nõuetele, siis 07.07.2009 kohtumäärusega halduskohus jättis kaebuse
lg 2 alusel käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus märkis, et kui Harju Maakohus leidis, et D.S.i hagi läbivaatamine ei kuulu maakohtu pädevusse, oleks pidanud ta selle tagastama kohtumäärusega selle esitajale, aga mitte edastama kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtule, kuna seadus ei näe ette võimalust pädevuse puudumise korral asja edastamist maakohtult halduskohtule, sest nõuded halduskaebusele ja maakohtule esitatavale kaebusele või hagile on erinevad ning seetõttu isik peab ise pöörduma õigesse kohtusse selleks ettenähtud korras. 4. Kohus selgitas kaebajale, et
lg 1 p 1 kohaselt tuleb kaebuses märkida: 1) menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite andmed; 2) halduskohtu nimetus; 3) taotlus vastavalt
§-le 6; 4) kaebust põhjendavad asjaolud.
lg 2 kohaselt kaebuses märgitakse: 1) asutuse või ametniku nimi, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse; 2) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; 3) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane; 4) milliseid kaebsue esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab, samuti asjaolu, millal isik sai teada vaidlustatud haldusaktist. Kohus märkis, et kohtule edastatud materjalist nähtub, et D.S. on Tallinna Vangla direktori 08.08.2008 käskkirja nr 687-d vaidlustamiseks esitanud 14.08.2008 vaide, mille osas on tehtud 10.11.2008 vaideotsus nr 11-7/10492, millega jäeti vaie rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna vaie jäeti rahuldamata, siis oli D.S.il tulenevalt
lg-st 3 30 päeva jooksul alates vaideotsuse talle teatavakstegemisest õigus esitada kaebus Tallinna Vangla direktori 08.08.2008 käskkirja nr 687-d tühistamiseks halduskohtule. Vaideotsuses oli ka sellekohane vaidlustamisviide. Seetõttu on arusaamatu hagiga maakohtusse pöördumine ja sedagi alles pool aastat hiljem. Praegu on kaebus esitatud tähtaja olulise rikkumise tunnustega. Selleks, et kohus saaks kontrollida, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, tuleb kaebajal kohtule teatada, millal ta vaideotsuse kätte sai. Juhul, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ja märkida tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus selgitas, et kohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse üksnes objektiivsete mõjuvate põhjuste esinemise korral. Samuti tõdes kohus: „Kaebusest nähtuvalt on D.S.i teine eesmärk sama käskkirjaga väidetavalt tekitatud kahju hüvitamine. Sellega seoses märgib kohus järgmist. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asja materjalidest ei ilmne, et kaebaja oleks nimetatud ettenähtud korda järginud. Kui kaebajal on olemas vangla keelduv vastus kaebaja kahju hüvitamise nõudele, siis tuleb see kohtule esitada. Samas tuleb kaebajal kaebust täiendada ja märkida, millisel õiguslikul alusel kaebaja leiab, et ta on õigustatud taotlema iga kartseris viibitud päeva eest 800 krooni ja mis on olnud hüvitise summa arvestamise aluseks. Vastasel korral kuulub kaebus selles osas
lg 31 p 1 alusel tagastamisele, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud asja eelneva kohtuvälise lahendamise korrast.“ Ühtlasi märkis kohus, et
Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 10 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu 250 krooni. RLS § 56 lg 11 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse. Kui kaebaja saab kohtule esitada taotluse mõista välja kahjutasu 6400 krooni, siis tuleb tasuda riigilõivu 320 krooni. 2 5. D.S. on väljastusteatest nähtuvalt saanud 07.07.2009 kohtumääruse kätte 09.07.2009, kuid kohtu määratud tähtajal ega kuni käesoleva ajani ei ole ta kohtule vastanud ega kaebust seadusnõuetega kooskõlla viinud. Kohus on selgitanud kaebajale, et juhul, kui D.S. soovib, et Tallinna Halduskohus hakkaks tema kaebust menetlema, siis peab kaebus vastama
nõuetele, samuti seda, et puuduste tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Antud juhul tulebki algselt Harju Maakohtule esitatud ja halduskohtule edastatud hagiavaldus selle esitajale tagastada, kuna nn kaebus on oluliste, menetlust takistavate puudustega. Hurma Kiviloo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.