← Eesti

3-09-900/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-900 O.G.i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni

§ 26

lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata 2.

§ 92

lg 1 ja

§ 93lg 1 alusel jätta kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.O.G. esitas 01.12.2008.a. Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse Loksa Linnavalitsuse tegevuse peale. Kaebuse väitel on vastavalt Lääne-Viru maavanema 1 järelevalvele ja mitmele jõustunud kohtuotsusele tühised ajavahemikul 01.09.200619.01.2007 Rein Heina poolt kokku kutsutud Loksa linnavolikogu istungid, protokollid ja nendel istungitel vastuvõetud üksikaktid, kuna need on vastu võtnud pädevust mitteomav haldusorgan. Samas on need üksikaktid ja volikogu istungi protokollid avalikustatud Loksa linna veebilehel . Kaebuse esitaja hinnangul on seega avaldatud eksitav teave. Kaebuse esitaja taotles, et Andmekaitse Inspektsioon teeks Loksa Linnavalitsusele ettekirjutuse Loksa linna veebilehelt eksitava avaliku teabe kustutamiseks . Andmekaitse Inspektsioon jättis 30.01.2009 kirjaga nr 2.1-1/08/1251 kaebuse rahuldamata. Andmekaitse Inspektsiooni poolt kaebuse rahuldamata jätmisele esitas O.G. vaide, 20.03.2009.a. vaideotsusega jättis Andmekaitse Inspektsioon vaide rahuldamata . II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUE 2.Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb O.G. Andmekaitse Inspektsiooni 30.jaanuari 2009.a. otsuse nr 2.1-1/08/1251 ning 20.märtsi 2009.a. vaideotsuse tühistamist ja Andmekaitse Inspektsiooni kohustamist vaadata kaebuse esitaja 01.detsembri 2008.a. kaebus uuesti läbi. 3.Kaebuse väitel on väär Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht, et kui tühine haldusakt on täidetud, siis ta jääb jõusse. Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale, seega ei oma tema kehtivuse puhul tähendust, kas üksikakt on täidetud või mitte. Loksa Linnavolikogu istungite protokollid koos üksikaktidega on tühised, milline asjaolu tuleneb Lääne-Viru maavanema 13.08.2008 märgukirjast ja mitmetest kohtulahenditest. Loksa linna veebilehel on kõnealused protokollid ja üksikaktid avalikustatud kehtivatena, seega avalikustas Loksa linnavalitsus eksitava teabe. 4.Kaebuse esitaja selgitab, et tema kaebuse rahuldamata jätmisega rikkus Andmekaitse Inspektsioon kaebuse esitaja õigusi. Kohaliku omavalitsuse üksusel on keelatud veebilehel avalikustada avalikku teavet, mis on vananenud ega vasta tegelikkusele või eksitab. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Loksa Linnavalitsus on eksitava avaliku teabe avalikustamisega rikkunud kaebuse esitaja õigust saada juurdepääs avalikule teabele ja tutvuda teabega seaduses sätestatud korras. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksus eksitava informatsiooni levitamisega rikkunud põhiseaduse §-s 44 sätestatud kaebuse esitaja õigust, kuivõrd õigust informatsioonile võib rikkuda mitte ainult ebaseadusliku piirangu seadmisega, vaid ka eksitava informatsiooni levitamisega. Muu hulgas viitab sellele ka AvTS § 541 lg 1, mille kohaselt karistatakse teadvalt ebaõige avaliku teabe väljastamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5.Andmekaitse Inspektsioon peab kaebust põhjendamatuks ja palub see jätta täies ulatuses rahuldamata, sest vastustaja hinnangul ei rikuta kaebuse esitaja õigust saada avalikku teavet. Vastustaja leiab, et kui avalikustatud teave kajastab reaalselt linnavolikogus toimunud tegevust, siis teave eksitav ei ole ning kaebuse esitaja õigusi vaidlustatud otsused ei riku. 2 6.Lääne-Viru maavanem leiab märgukirjas, et Loksa Linnavolikogu poolt ajavahemikul 01.09.2006-19.01.2007 vastu võetud üksikaktid on tühised, kuid nendib, et tegemist on haldusakidega, mis on haldusväliste isikute poolt, kes ei saanud ega pidanudki teadma, et aktid on väljastanud pädevuseta organ, täidetud. Haldusakti tühisus tuleneb otseselt seadusest ja pädev organ või kohus võib tühisuse tuvastada, sealjuures tühisuse tuvastamine olemasolevaid õigussuhteid iseenesest ei muuda.Haldusakti tühisuse tuvastamiseks peab olema põhjendatud huvi. Kohus on haldusasjades 3-07-2086 ja 3-06-946 kaebuse esitajat puudutavate otsuste suhtes tuvastanud ka haldusakti tühisuse, kuid ei ole seda teinud teiste aktide suhtes. Ka ei ole isikud, keda nimetatud ajavahemikul vastuvõetud üksikaktid puudutasid, neid vaidlustanud ega taotlenud ende tühisuse kindlakstegemist.Loksa Linnavalitsus on veebilehel avalikustatud õigusaktide juures märkinud, millised haldusaktid on kohtu poolt tühiseks tunnistatud. Loksa Linnavalitsuse pöördumisele õiguskantsleri poole vastates asus õiguskantsler seisukohale, et ajavahemikus 01.09.2006-19.01.2007 vastu võetud määrused omavad regulatiivset toimet jõustumisest alates, samuti selgitas õiguskantsler, et pädevus- ja menetlusnõudeid rikkudes kehtestatud määrused ei muuda kehtetuks nende määruste alusel vastuvõetud haldusakte.

  1. Seega olenemata sellest, kas tegemist on tühiste haldusaktidega või mitte, siis arvestades, et need haldusaktid on reguleerinud õigussuhteid ja need on adressaatide poolt täidetud, ei ole tegemist eksitava teabega. Samuti ei ole eksitavaks teabeks volikogu protokollid, sest nad kajastavad volikogus reaalselt toimunud sündmusi. IV MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
  2. Kohtumäärusega antud tähtaja jooksul Andmekaitse Inspektsioon täiendavaid taotlusi ja dokumente ei esitanud.
  3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui jõustunud kohtuotsusega on tehtud kindlaks, et Rein Heina ei ole volikogu esimees ja sellest tulenevalt puudus temal pädevus volikogu esimehena Loksa Linnavalitsuse volikogu istungeid kokku kutsuda ning et sellised istungid ja haldusaktid on tühised, siis iga istungi või haldusakti tühisust ei pea tuvastama eraldi kohtumenetluses. Seega leiab kaebaja, et Andmekaitse Inspektsioon oleks pidanud lähtuma Tallinna Halduskohtu otsustest haldusasjades 307-2086 ja 3-06-
  4. Samuti leiab kaebuse esitaja, et asjaolu, et Loksa Linnavalitsus ei tunnista jõustunud kohtuotsuseid ja Lääne-Viru maavanema järelevalvet ei saa olla aluseks Andmekaitse Inspektsioonile selleks, et mitte täita AvTS-st tulenevaid kohustusi. Kuna Tallinna Halduskohtu kohtuotsuses haldusasjas nr 3-07-2086 on tuvastatud, et 01.09.2006 Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lg 2 p 3 toodud põhjusel tühised, oleks tulnud kaebus vähemalt osaliselt rahuldada. V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Oma seisukoha põhjenduseks tugineb kohus alljärgnevale: 3
  5. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 4 lg 1 kohaselt on demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras.Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt AvTS § 8 lg 1 tulenevalt kas teabenõude täitmisega või teabe avalikustamisega. Viimatinimetatud paragrahvi lg 2 näeb ette, et teabe avalikustamine on teabevaldaja poolt seadusega sätestatud korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama.. Teabevaldaja kohustused teabele juurdepääsu võimaldamisel on sätestatud AvTS § 9 lg-s 2 ning ning muu hulgas on nimetatud lõike punktis 8 selliseks teabevaldaja kohustuseks mitte anda teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele. AvTS § 32 lg 1 p 3 kohaselt ei või veebilehte pidav asutus avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab. Seega tegelikkusele mittevastava teabe avalikustamisel Loksa linnavalitsuse poolt võidakse kaebuse esitajat eksitada ning rikkuda tema õigust saada juurdepääs Loksa Linnavalitsuse valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
  6. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Järelikult ei saa sellisest haldusaktist tekkida kellelgi mingeid õigusi või kohustusi ning algusest peale kehtetu haldusakt ei saa olla ka õiguslikuks aluseks mingile toimingule. Eespoolnimetatud paragrahvi lõikes 2 on loetletud tühisuse alused ja viidatud sätte kohaselt on haldusakt tühine, kui:1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan;2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;4) see kohustab toime panema õigusrikkumise;5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohtupraktikas loetakse haldusakti tühiseks vaid tingimusel, et viga on ilmselge. Riigikohus on 07.03.2003.a. määruses kohtuasjas nr 3-3-1-21-03 leidnud: Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu.Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Seega tühisus tuleneb otse seadusest ja tühisus on haldusakti automaatne kehtetus oluliste puuduste korral seaduses sätestatud juhtudel. HMS § 63 lõike 4 kohaselt võib haldusakti andnud organ haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Eeltoodust tulenevalt on ekslik kaebuse esitaja seisukoht, et iga haldusakti tühisust eraldi kohtumenetluses tuvastama ei pea ning Andmekaitse Inspektsioon oleks pidanud lähtuma Tallinna Halduskohtu otsustest haldusasjades 3-07-2086 ja 3-06-
  7. Haldusasjas nr 3-06-2086 ( O.G.i kaebuses Loksa Linnavalitsuse kohustamiseks 2006.a. septembri- ja oktoobrikuu eest talle volikogu esimehe tasu summas 20 000 krooni maksmiseks) ja haldusasjas nr 3-07-496 ( O.G.i kaebuses Loksa Linnavalitsuse kohustamiseks talle 2007.a. jaanuarikuu eest volikogu esimehe tasu summas 10 000 krooni maksmiseks) on kohus kohtuotsuse põhjendavas osas tuvastanud O.G.it puudutavate haldusaktide tühisuse ning vaidlus puudub selles, et veebilehel on 4 haldusaktide juures, mille suhtes on kohtu poolt tuvastatud nende tühisus vastav märge. Ülalnimetatud kohtuotsustega ei ole kaebuse esitajat mitte puudutavate haldusaktide tühisust tuvastatud.
  8. Samas eespoolviidatud 07.03.2003.a. määruses on Riigikohus selgitanud: Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Eeltoodust järelduvalt ei ole haldusakti adressaadi poolt haldusaktist tuleneva kohustuse täitmise korral tegemist ilmselge puudusega, samuti ei ole ilmselge puudusega tegemist juhul, kui tühisuse aluse esinemine on vaieldav ning seega ei ole niisugustel juhtudel tegemist haldusakti automaatse kehtetusega. Muude puuduste korral kehtib haldusakt õigusvastasusele vaatamata seni, kuni pädev haldusorgan või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Andmekaitse Inspektsioon on kaebuse lahendamisel välja selgitanud asjas tähendust omavad asjaolud ning on muu hulgas arvestanud eespoolviidatud Riigikohtu lahendis toodud seisukohaga ja asjaoluga, et ajavahemikul 01.09.2006-10.01.2007 vastu võetud üksikaktide puhul on tegemist aktidega, mis on nende adressaatide poolt täidetud ja mis viitab sellele, et viga ei olnud kergesti äratuntav ning nende aktide täitmist ei ole vaidlustatud. Sealjuures ei ole Andmekaitse Inspektsioon jätnud tähelepanuta Lääne-Viru maavanema märgukirjas avaldatud seisukohti. Ka maavanem on leidnud, et Loksa Linnavolikogu poolt ajavahemikul 01.09.2006-19.01.2007 vastu võetud üksikaktid on tühised, kuid nendib, et tegemist on haldusaktidega, mis on haldusväliste isikute poolt, kes ei saanud ega pidanudki teadma, et aktid on väljastanud pädevuseta organ, täidetud. Ka on Andmekaitse Inspektsioon tuvastanud, et üksikaktidega ettenähtud toimingud on sooritatud ja neid akte vaidlustatud ei ole. Samuti on kaebuse lahendamisel selgitatud, et linnavolikogu ei ole nende üksikaktide tühisust tuvastanud ega nende tagasitäitmist nõudnud. Eeltoodust tulenevalt on Andmekaitse Inspektsioon põhjendatult leidnud, et kõnealused haldusaktid on õigussuhteid reguleerinud, need on täidetud adressaatide poolt ning seetõttu eksitava teabega tegemist ei ole ja kaebuse esitaja õigusi sellise teabe avaldamisega ei rikuta.
  9. Lisaks eespooltoodud õiguslikule regulatsioonile ei saa tähelepanuta jätta Vabariigi Valitsuse seaduse § 85, mis sätestab maavanema järelevalvepädevuse kohalike omavalitsuste tegevuse üle ning näeb lõikes 4 ette, et kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras protestiga halduskohtusse. Seega asjaolu, et vastavalt maavanema järelevalvele on kõnealused üksikaktid tühised, ei tähenda nende automaatset tühisust ning kõnealuseid üksikakte ei ole tühistatud. Andmekaitse Inspektsioon on piisavalt põhjendanud, miks ta ei saa lähtuda Lääne-Viru maavanema 13.08.2008 märgukirjast nr 2.1-1/
  10. 5 Asjas on tuvastatud, et Loksa Linnavolikogu ja Loksa Linnavalitsus peavad LääneViru maavanema ülalmärgitud järelevalvet seadusevastaseks ning kõnealusele märgukirjale ei reageeritud ega vastatud põhjendusel, et Lääne-Viru maavanema kui mittepädeva haldusorgani poolt antud haldusakt on tühine. Tallinna Halduskohtu kohtuasjas nr 3-09-51 (Lääne-Viru maavanema protest Loksa Linnavolikogu 04.11.2008.a. otsuse nr 60 tühistamiseks ) on kohtuvaidluse keskseks ja vaieldavaks küsimuseks, kas Lääne-Viru maavanemal oli pädevus tegutseda Harjumaal, teostada järelevalvet Harju maakonnas asuvate kohaliku omavalitsuse organite üksikaktide seaduslikkuse üle ning vaidlustada üht nimetatud õigusakti halduskohtus. Loksa Linnavolikogu väitel tal see pädevus puudus, kuna regionaalministril endal ei olnud seaduslikku alust Lääne-Viru maavanemale vastavat volitust anda. Viidatud haldusasjas jõustunud kohtuotsust ei ole. 15.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 51 reguleerib istungi ja koosoleku protokolli koostamist ning näeb lõikes 5 ette, et protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Andmekaitse Inspektsioon on põhjendatult leidnud, et vaidlusalused protokollid, mis kajastavad koosolekutel toimunut ei ole eksitavad, sealjuures ei ole eksitav protokollide sisu, mille alusel on võimalik tuvastada, kelle poolt kõnealusel ajavahemikul vaidlusalused aktid, mis käesolevaks ajaks on täidetud, vastu võeti või mis alusel haldusaktide adressaadid mingid toimingud sooritasid või kohustused täitsid . 16.Kohtule esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsuse tühistamist ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamist teha kaebuse esitaja vaide osas uus vaideotsus. Kohus selgitas oma
  11. mai
  12. a määruses, et nn isoleeritud kaebuse esitamist vaideotsuse peale piirab Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 2 punkt
  13. Kuivõrd kaebuses ega kaebuse täienduses ei olnud kaebuse esitaja välja toonud põhjendusi, kuidas vaideotsus vaideesemest sõltumatult tema subjektiivseid õigusi rikub, siis tõlgendas kohus kaebust selliselt, et kaebuse esitaja soovib tühistada Andmekaitse Inspektsiooni
  14. jaanuari
  15. a otsuse nr 2.11/08/1251 ning koos sellega ka Andmekaitse Inspektsiooni
  16. märtsi
  17. a vaideotsuse ning lisaks kohustada Andmekaitse Inspektsiooni uuesti läbi vaatama kaebuse esitaja
  18. detsembri
  19. a kaebuse. Viidatud kohtumääruses juhtis kohus kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kui kaebuse esitaja kohtupoolse kaebuse tõlgendusega ei nõustu, tuleb tal sellest viivitamatult kohut teavitada. Kaebuse esitaja kaebuse tõlgendusega mittenõustumisest kohut teavitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et Andmekaitse Inspektsiooni
  20. jaanuari
  21. a otsus nr 2.1-1/08/1251 on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi ei riku, ei kuulu rahuldamisele ka vaideotsuse tühistamise nõue. 17.Kuna täitmata on kohustamiskaebuse rahuldamise üks eeldusi, milleks on haldusakti õigusvastasus, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue. VI MENETLUSKULUD 6 18.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna Andmekaitse Inspektsioon ei ole esitanud taotlust kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmiseks, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.