3-09-1773/2

3-09-1773 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1773 Haldusasi V. T. avaldus pensionikindlustusstaaži tuvastamiseks RESOLUTSIOON
3. Tagastada V. T. avaldus HkMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.
4. Sekretäril saata määrus avalduse esitajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
5. V. T. esitas
6. augustil
7. a Tallinna Halduskohtule avalduse tööstaaži tuvastamiseks ajavahemikul 2003-2007 restoranis kokana töötades.
8. Tulenevalt Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõikest 2 jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni
9. aasta 31.detsembrini ning pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates
10. aasta
11. jaanuarist. Seega käesoleval juhul on esitatud taotlus pensionikindlustusstaaži tuvastamiseks.
12. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
13. jaanuari
14. a määruse nr 7 „Pensionistaaži arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 10 lõikele 1 tehakse „Riikliku pensionikindlustuse registri“ andmete põhjal kindlaks pensionikindlustatu eelmisel kalendriaastal omandatud pensionikindlustusstaaž ja kogu pensionikindlustusstaaž üks kord aastas ja teatatakse need pensionikindlustatule iga aasta
15. juuliks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tehakse pensioni taotlemisel pensionitaotleja pensionikindlustusstaaž kindlaks Korra §-s 6 nimetatud andmete ja dokumentide alusel pensioni määramisele eelneva päeva seisuga. RPKS § 51 lõike 2 kohaselt on registri vastutav töötleja Sotsiaalkindlustusamet.
16. Nimetatud Korras ega ka RPKS-s ei ole ettenähtud võimalust pöörduda pensionikindlustusstaaži tuvastamiseks avaldusega kohtu poole. Kohtu poole saab avaldusega 1 pöörduda ainult pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks, st perioodi kuni
17. aasta 31.detsember töötamise fakti tuvastamiseks, vastavalt Vabariigi Valitsuse
18. jaanuari
19. a määruses nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ sätestatud korras.
20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 31 punkti 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema asjaolud on tõendatud. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus avalduse selle esitajale, kuivõrd avalduse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
21. Avaldaja soovib ühtlasi ka oma tööraamatut kätte saada. Töölepingust tulenevaid suhteid reguleerib Töölepingu seadus (TLS). Vastavalt TLS §-le 133 käesoleva seaduse jõustumise ajal tööandja käes olnud tööraamat antakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu ja teenistussuhte lõppemisel. TLS § 114 sätestab, et töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse TLS-s ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kohus selgitab, et kuivõrd avaldaja ja tööandja vaheline suhe on eraõiguslik, siis halduskohtu pädevusse selliste vaidluste lahendamine ei kuulu. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lõikele 1 lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus.
22. Vastavalt HkMS § 84 lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul ei ole avalduselt riigilõivu tasutud, mistõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. Isegi juhul, kui riigilõiv oleks avalduselt tasutud, ei kuuluks see avalduse esitajale tagastamisele, kuivõrd avaldus tagastatakse selle esitajale kaebeõiguse puudumisel. Lea Kuuse kohtunik 2