2-09-25342 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- augustil 2009.a, kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind 2-09-25342 N Z hagi M Š vastu lapsele elatise suurendamise nõudes 8 775 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N Z (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: M Š (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kohtuistungi kuupäev 18.08.2009.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja N Z Kostja M Š Resolutsioon
- Rahuldada N Z hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Muuta Narva Linnakohtu
- oktoobri 2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1919/02 M Š N Z (endine perkonnanimi Š (S)) kasuks poja D Š ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
- Välja mõista kostjalt M Š hageja N Z kasuks elatis lapse D Š (sünd. xxx.) ülalpidamiseks alates 01.06.2009.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni D Š täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.
- Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
- Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-25342 kannab 50 % ulatuses hageja N Z ja 50 % ulatuses kostja M Š.
- Mõista M Š hageja N Z kasuks välja hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuluna õigusabikulud summas 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1
(3)2-09-25342 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 01.06.2009.a saabus Viru Maakohtusse N Z (endine perekonnanimi Š (S)) hagi M Š vastu lapsele elatise suurendamise nõudes, milles palutakse suurendada Narva Linnakohtu
- oktoobri 2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1919/02 M Š hageja N Z kasuks lapse D Š ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ning mõista alates 01.06.2008.a kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 2 175 krooni poja ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil palub hageja elatise suuruse summat suurendada alates hagi esitamisest kohtule s.o. 01.06.2009.a. Kostja võttis hageja nõude õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatis kuulub suurendamisele alates hagi esitamisest, s.o. 01.06.2009.a PkS § 70 lg 1 alusel. Seega tuleb muuta Narva Linnakohtu
- oktoobri 2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1919/02 M Š N Z (endine perkonnanimi Š) kasuks poja D Š ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt M Š hageja N Z kasuks elatis lapse D Š ülalpidamiseks alates 01.06.2009.a igakuiselt summas 2 175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja nõuab elatise väljamõistmist summas 2 175 krooni kuus, mis on 975 krooni enam, kui 29.08.2002.a. otsusega väljamõistetud elatis 1 2000, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8 775 ((2 175-1 200)x9=8 775) krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna menetlusosalised on nõus, et menetluskulud kannavad pooled võrdselt, siis jätabki kohus 2
(3)2-09-25342 menetluskulud 50 % ulatuses võrdselt hageja ja kostja kanda. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja poole hageja kantud õigusabikuludest s.o. 590 kroonist pool 295 krooni. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3
(3)