) sätestatud nõuetele.
lg 2 p 1 ja lg 3 alusel tuleb hagilt tasuda riigilõivu, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Esitatud hagis palub hageja kohtul kohustada kostjat hageja arvelduskontole üle kandma kostja kontol oleva ja hagejale kuuluva rahasumma 44 500 krooni ja lisaks kostjalt välja mõista 10 411 krooni. Seega on hageja kohustatud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tasuma hagihinnalt 54 911 krooni lõivu summas 8500 krooni.
lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 1 p-de 1 ja 3 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue ja tõendid, millised kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid (nõuet), viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Antud juhul tuleb hagejal hagis täpsustada hagi hinda ja esitada selle kohta konkreetne üks taotlus hagiavalduse resolutiivosas. Hageja täpsemalt esitama hagiavalduse esimesel lehel punktides 1-7 toodud nõuete tekkimise alused- millal täpsemalt iga summa kulutati, miks ei tohtinud kostja seda tehya, millised dokumendid kinnitavad nende kulude tegemist j.n.e. Hagiavalduse punktide II-V sisu ei puutu asjasse ja tuleb need selguse huvides välja jätta.
lg 1 p 4 ja lg 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ning kas ta soovib menetluses kasutada tõlgi abi.
lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses ei ole pädeva isiku allkirja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 2 järgi saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige. Antud juhul peab hagile pädeva isikuna alla kirjutama Kohila Tööstuse 8 Korteriühistu juhatuse liige. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.