Kagu Piirivalvepiirkonna kirjaga 30.05.2008 nr 3.1.-7/877-2 vastati Andres Tolmovile, et hüvitust ei maksta, kuna vastav nõue on aegunud. Vastuse kohaselt hakkas hüvitise nõude esitamise ühekuuline tähtaeg kulgema palga maksmise päevast s.o 10.02.2008 arvates, 1 taotlus oli piirivalveasutusele esitatud 10.04.2008, seega kaks kuud õiguste rikkumisest teadasaamisest hiljem . 20.06.2008 esitas Andres Tolmov esindaja Pille Toomi kaudu pretensiooni Kagu Piirivalvepiirkonnale, milles leidis, et nõue ei ole aegunud ja palus kanda hiljemalt 10.07.08 koos juunikuu palgaga oma arveldusarvele senini saamata
Kagu Piirivalvepiirkond jättis 15.07.2008 kirjaga nr 3.1-7/877-4 pretensiooni läbi vaatamata, kuna HMS § 11 mõttes ei ole Pille Toom menetlusosaline ja HMS § 13 mõttes Andres Tolmovi esindaja. 26.08.2008 esitas Andres Tolmov kaebuse halduskohtule. Kaebuse esitaja ja vastustaja olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused Andres Tolmov taotleb oma kaebuses, et kohus kohustaks vastustajat välja maksma kaebuse esitajale
alusel hüvitis ühe kuu ametipalga ulatuses tulenevalt teise paikkonda asuvale ametikohale nimetamisest. Seoses Mõisaküla piiripunkti kaotamisega viidi Andres Tolmov üle Kagu piirivalvepiirkonna 28.12.2007.a. ülema käskkirjaga nr. 1228P teenistusse Mehikoorma kordoni vanempiirivalvuri ametikohale alates 01.01.2008.a. Nimetatud käskkirja kaebuse esitajale ei tutvustatud ega ühte eksemplari talle üle ei antud. Andres Tolmov nimetati teise paikkonda ametisse, seega tuli talle maksta
A.Tolmov pöördus avaldusega piirivalvepiirkonna ülema poole, kuid sai sealt oma taotlusele eitava vastuse, kuna nõue olevat aegunud ja hüvitust makstavat vaid elukohavahetusel. Avaliku teenistuse seaduse § 41 kohaselt makstakse riigiametniku nimetamisel teises paikkonnas asuvale ametikohale hüvitusena ühe kuu ametipalk. Nimetatud sättes ei ole hüvituse maksmist sõltuvusse seatud elukohavahetusega. Kuna Andres Tolmov viidi üle Mõisaküla piirivalvekordonist Viljandimaalt Mehikoorma piirvalvekordonisse Tartumaale s.t. teise paikkonda, pidi vastustaja maksma ka
A.Tolmov ei nõustu vastustaja seisukohaga, et ta oleks pidanud hiljemalt palga maksmise päevast (10.02.2008) arvates kuu aja jooksul pöörduma kohtusse, et saada hüvitust.
1 sätestatud ühekuuline kaebetähtaeg hakkaks kulgema siis, kui ametnik esitab halduskohtule kaebuse teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. Kaebuse esitaja üleviimise käskkiri oli seaduslik, seega polnud seda vaja vaidlustada. Ka ei näe seadus ette, et
Teise paikkonda üleviimisel oleks pidanud vastustaja maksma üleviidavale ametnikule
Kuna seda tehtud ei ole, siis on vastustaja viivituses. Viivituse korral ei hakkagi ükski tähtaeg kulgema ja niikaua kui isikul materiaalõigusest tulenevalt nõudeõigus toimingule, on seda võimalik ka protsessuaalselt realiseerida. Vastustaja ei ole tutvustanud ega saatnud kaebuse esitajale 28.12.2007.a. käskkirja nr. 1228 P tema üleviimise kohta Mehikoorma piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. Kaebajale ei ole teada ka täpne tema ametipalga suurus, kuna talle vastavat dokumenti väljastatud ei ole. 2 Vastustaja vastuväited Kagu Piirivalvepiirkond kaebust ei tunnista. Kagu Kagu Piirivalvepiirkond on seisukohal, et juhindudes
lõikest 1 oli kaebuse esitajal teenistusalastes küsimuses antud käskkirjade, korralduste, otsuste ning sooritatud toimingute peale õigus esitada kaebus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Antud kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, mistõttu kuulub menetlus antud asjas lõpetamisele HKMS § 12 lõike 3 alusel. Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1228P alusel viidi A. Tolmov alates 01.01.2008 üle Mõisaküla piirivalvekordonist Mehikoorma piirivalvekordoni vanempiirivalvuri ametikohale. Nimetatud käskkirja kohaselt oli A. Tolmov üle viidud teises paikkonnas asuvale ametikohale. Käskkirjas puudus märge hüvituse maksmise ja selle suuruse kohta piirivalveametnikule
Vastavalt Kagu Piirivalvepiirkonna sisekorraeeskirja p-le 4.2 (Kagu Piirivalvepiirkonna 31.10.2006 sisekorraeeskirja kinnitamine" käskkiri nr 118) toimub Kagu Piirivalvepiirkonnas palga maksmine üks kord kuus, iga kuu 10. kuupäevaks. Hüvituse mittemaksmisest pidi A. Tolmov teada saama, kui temale hiljemalt 10.02.2008a. laekunud jaanuarikuu palgaga koos ei makstud kõnealust hüvitust. Vabariigi Valitsuse 9.01.1996a. määrus nr 5 (edaspidi Määrus) kehtestab
alusel teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetatud ametnikule hüvituse määramise korra. Määruse p. 3 järgi on ühekordse hüvituse maksmise aluseks riigiametniku ametisse nimetamise käskkiri (korraldus). Seega tulenes määruse p-st 3, et teisele ametikohale üleviimise käskkirjas tuli märkida muuhulgas kogu teave makstava hüvituse kohta. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007a. käskkiri nr 1228P ei sisalda teavet selle kohta, et A. Tolmovile makstakse hüvitust seoses teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega. Nimetatud käskkirja ei ole A. Tolmovile tutvustatud. Kinnituse selle kohta, et A. Tolmovile hüvitust
alusel ei maksta, sai ta hiljemalt 10.02.2008, mil tema arveldusarvele laekus ainult jaanuarikuu palk. Kagu Piirivalvepiirkonna sisekorraeeskirjades ettenähtud iga kuu 10. kuupäevaks ei tehta ametnikele ainult palgaga seotud väljamakseid, vaid kõik eelmise kuuga seonduvad väljamaksed, välja arvatud ametniku tähtpäevadega seotud preemiad ja lõpparved. Seega, kui Kagu Piirivalvepiirkond oleks võtnud endale kohustuse hüvituse väljamaksmiseks, oleks alates 01.01.2008 teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamise eest ettenähtud hüvituse väljamaksmine toimunud jaanuarikuu palga maksmise päeval, s.o. hiljemalt 10.02.2008a. Seega oleks pidanud A. Tolmovile hiljemalt 10.02.2008 olema selgeks saanud, et hüvituse väljamaksmist seoses üleviimisega ei toimu. Ametnik ei olnud hoolas ega kasutanud õigeaegselt kohaseid õiguskaitse võimalusi. Määruse kohaselt on hüvituse maksmise aluseks üleviimise käskkiri. Määrusest ei tulene, et hüvituse maksmise eelduseks on ametniku enda vastavasisuline taotlus. Seega ei saa kaebaja 10.04.2008a. avaldust hüvituse väljamaksmiseks hinnata kui hüvituse väljamaksmise alusdokumenti. Sellest tulenevalt ei ole ka Kagu Piirivalvepiirkonna ülema vastus 30.05.2008a. nr 3.1.-7/877-2 A. Tolmovile hinnatav HKMS § 9 lõikes 2 ettenähtud keeldumise otsuse teatavakstegemisena, vaid kirjavahetusena A. Tolmoviga. 3 Riigikohtu halduskolleegium on oma 9.03.2004a. lahendis nr 3-3-1-11-04 rõhutanud, et palga maksmist puudutatavates küsimustes tuleb ka ametnikel endil üles näidata hoolsust, et võimalikult väikese viivitusega avastada palga ebaõigest maksmisest tulenev õiguste rikkumine ning kasutada õigeaegselt kohaseid õiguskaitse võimalusi. Sisuliselt saab eelneva riigikohtu seisukoha palgaküsimuses kanda üle ka hüvituse väljamaksmise küsimusele, s.t. ametnik peab ise näitama üles head tahet ja hoolsust ametiasutuse teavitamisel. Kui ametnik ei ole hoolas ning ei teata rikkumisest mõistliku aja jooksul peale selle avastamist, ega pöördu nõudega kohtusse, siis isiku nõue aegub. See tähendab, et isikul on võimalik esitada nõue, kuid kohustatud isik võib keelduda nõuet täitmast, väites, et see on aegunud. A. Tolmov ei näidanud üles hoolikust ega nõudnud õigeaegselt hüvituse maksmist. Eeltoodud põhjendustel on vastustaja seisukohal, et A. Tolmovi teenistusalases küsimuses 26.08.2008a. esitatud kaebus halduskohtule teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamise eest hüvituse väljamaksmise nõudes, on esitatud
Kohtu põhjendused ja otsus Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. I Kaebuse tähtaegsus Vastustaja on oma vastuses esitanud seisukoha, et Andres Tolmov on esitanud kaebuse kohtusse tähtaega rikkudes, mistõttu tuleb asjas menetlus lõpetada HKMS § 12 lg 3 alusel. Vastustaja osundab asjaolule, et tulenevalt
lõikest 1 on teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste, otsuste ning sooritatud toimingute peale õigus esitada kaebus kohtusse ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et Andres Tolmovi kaebus on esitatud tähtaegselt, jäädes kaebuse tähtaegsuse osas kohtu 15.09.2008 määruses toodud põhjenduste juurde. Antud kaebuse puhul on tegemist avaliku teenistuja kohustamiskaebusega
Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses.
lg 1 sätestab, et tööseadused laienevad ametnikele niivõrd, kuivõrd sama seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Avaliku teenistuse seaduses endas puudub palga ja hüvituse arvutamist ja maksmist puudutav üksikasjalik regulatsioon, seda ei täpsusta ka Piirivalveteenistuse seadus.
S) sätestatud korras. Tulenevalt PalS §-st 38 lahendatakse Palgaseaduse kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. PalS § 34 sätestab, et kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITVS) ettenähtud korras. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks üldjuhul neli kuud. Seejuures on ITVS § 6 lg 3 kohaselt palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Antud juhul ei ole tegemist palga mõiste alla kuuluva väljamaksega vaid eraldi hüvituse maksmise nõudega. Seetõttu lähtub kohus A.Tolmovi kaebuse tähtaegsuse hindamisel individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest, mille § 6 4 lõike 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Vastavalt ITVS § 7 lõikele 1 nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Vastustaja tunnistab, et A.Tolmovile ei ole tutvustatud Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1228P, mille alusel viidi A.Tolmov alates 01.01.2008 üle Mõisaküla piirivalvekordonist Mehikoorma piirivalvekordonisse. Kuid vastustaja on seisukohal, et A.Tolmov pidi aru saama oma õiguste rikkumisest, ehk sellest, et talle ei maksta hüvitust seoses teise paikkonda üleviimisega, hiljemalt 10.02.2008, mil tema arveldusarvele laekus ainult jaanuarikuu palk. Sellest pidi A.Tolmov aru saama, et hüvituse väljamaksmist ei toimu ja sellest ajast arvates oleks tal tulnud 1 kuu jooksul esitada kaebus halduskohtule. Õigus hüvitise saamiseks tekkis kaebajal
ja Vabariigi Valitsuse 09.01.1996 määruse nr 5 punkti 3 kohaselt ametisse nimetamise käskkirja (korralduse) alusel. ITVS § 7 lg 1 seob nõude esitamise tähtaja alguse sellega, millal töötaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vastustaja vastuse kohaselt pidi kaebaja oma õiguste rikkumisest teada saama hiljemalt 18.06.2008 kui ta sai eitava vastuse taotlusele hüvitust maksta. Tähtaeg kohtusse pöördumiseks algas seega 19.06.2008 ja lõppeb 18.10.2008. Seega on kaebus esitatud kohtule õigeaegselt. Kohus ei seosta kaebuse esitamise tähtaja arvutamist ega õiguste rikkumisest teada saamist palga maksmise päevaga (10.02.2008), kuna
ei sätesta, et hüvitis seoses riigiametniku nimetamisega teises paikkonnas asuvale ametkohale makstakse ja tuleb välja maksta esimesel palgapäeval peale teisele ametikohale üleviimist. Vabariigi Valitsuse 09.01.1996.a määruse nr 5 „Riigiametniku teises paikonnas ametikohale nimetamisel ametniku ja tema perekonnaliikmete sõidu- ja varaveokulude hüvitamise korra kinnitamine“ punkt 3 sätestab, et ühekordse hüvitise maksmise aluseks on riigiametniku ametisse nimetamise käskkiri (korraldus). Sõidu- ja varaveokulud tasutakse maksedokumentide alusel. See tähendab, et ametniku ametisse nimetamise käskkirjast tulenevalt tekib ametnikul õigus saada ühekordset hüvitist ja riigiasutusel tekib kohustus nimetatud hüvitis ametnikule maksta. Ka selles määruses ei ole sätestatud hüvitise väljamaksmise aega, pole märgitud kas hüvitus makstakse kümne päeva, ühe kuu või kolme kuu jooksul ning millisest tähtajast alates, kas üleviimisest alates või üleviimise käskkirja teatavaks tegemisest arvates. Ühekordse hüvitise väljamaksmine võib olla märgitud samas käskkirjas, kuid võib olla reguleeritud ka eraldi käskkirjaga. Ka sõidu- ja varaveokulude saamise õigus tekib nende kuludokumentide esitamise korral ehk nende alusel, kuid nende väljamaksmiseks tuleb ikkagi välja anda konkreetne käskkiri või korraldus. Antud juhul saab järeldada, et Kagu Piirivalvepiirkond, teades ise, et just teisele ametikohale nimetamise käskkirjas tuleb reguleerida ka hüvitise maksmine või mittemaksmine, kuid jättes selle tegemata, hiljem aga põhjendades hüvitise mittemaksmist nõuete aegumisega, on teadlikult püüdnud vältida hüvituse maksmist. Lisaks märgib kohus, et HKMS ei näe üldse võimalust menetlust lõpetada või jätta asi läbivaatamata nõude aegumise tõttu. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et kuna õigusaktides ei ole määratud, millise tähtaja jooksul tuleb ametnikule teise paikkonda ametisse nimetamise korral ühekordne hüvitus välja maksta, pöördus kaebuse esitaja põhjendatult 10.04.2008 ise vastustaja poole hüvituse 5 väljamaksmise taotlusega. Põhjendamatud on seejuures vastustajapoolsed etteheited kaebuse esitajale, et viimane ei ole üles näidanud head tahet ja rikkunud hoolsusnõuet ega pole vastustajat õigeaegselt teavitanud oma õiguste rikkumisest. Kui vastustaja oli teadlik hüvituse väljamaksmise kohustusest, siis tuli see ka õigeaegselt välja maksta, mitte jääma lootma taotluste võimalikele aegumistele. II Kagu Piirivalve kohustusest hüvitise väljamaksmiseks. Antud asjas on vaidlusaluseks küsimuseks
kohaldamine, s.o kas kaebuse esitajal on õigus saada teisele ametikohale nimetamise eest hüvitust ühe kuu ametipalga ulatuses ja kas sellest tulenevalt on vastustajal kohustus kaebajale nimetatud hüvitis välja maksta.
sätestab, et teises paikonnas asuvale ametikohale nimetamise korral makstakse riigiametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk uuel ametikohal, kui see on suurem riigiametniku viimasest ametipalgast. Kui ametipalk uuel ametikohal on väiksem riigiametniku viimasest ametipalgast, siis makstakse hüvitusena riigiametniku viimase ametipalga suurune summa. Lisaks hüvitatakse ametniku ja tema perekonnaliikmete sõidu- ja varaveokulud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Piirivalveteenistusseadus (PvTS), mis sätestab piirivalveteenistuse korralduse ja piirivalveametnike õigusliku seisundi, ise piirivalveametnike teise paikkonda üleviimisel hüvituse maksmist ei reguleeri. PvTS § 1 lg 2 kohaselt laieneb piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus PvTS-st tulenevate erisustega. Mõistet „teine paikkond“ ei ava ei Avaliku teenistuse seadus“ ega Piirivalveteenistusseadus. Kuid tõlgendades
tervikuna, saab järeldada, et teise paikkonda asuvale ametikohale nimetamine peaks kaasa tooma ametniku elukoha vahetuse, kuna selles on kirjas, et lisaks hüvitatakse ametniku ja tema perekonnaliikmete sõidu- ja varaveokulud. Ametniku ja tema perekonnaliikmete sõidu- ja varaveokulude hüvitamine saab toimuda ainult elukoha vahetuse tulemusena. Piirivalveteenistuse seaduse § 31 lg 1 lubab piirivalveametnikku viia teisele ametikohale ilma tema nõusolekuta ainult siis, kui see ei too kaasa elukohavahetust. Seega saab
TS § 31 lg 1 koosmõjust järeldada, et piirivalveametnik on teises paikkonnas asuvale ametikohale, mis annab aluse hüvituse saamiseks, nimetatud siis, kui see toob kaasa või on kaasa toonud ametniku elukoha vahetuse. Piirivalveteenistus on avaliku teenistuse eriliik, seega saab piirivalveametnike suhtes kohaldada Avaliku teenistuse seadusest tulenevat regulatsiooni Piirivalveteenistusseadusest tulenevate erisustega. Kohus on seisukohal, et piirivalveametniku nimetamisega teises paikkonnas asuvale ametikohale on tegemist ainult siis, kui sellest on tulenenud piirivalveametniku elukoha vahetus. Tulenevalt piirivalveteenistuse eripärast ei saa piirivalveametniku igat teisele ametikohale nimetamist lugeda automaatselt teise paikkonda ametisse nimetamiseks. Et lugeda piirivalveametnik nimetatuks ametisse teises paikkonnas asuvale ametikohale, peab see kaasa tooma elukoha vahetuse. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirjaga viidi kaebuse esitaja alates 01.01.2008 Mõisaküla piirivalvepiirkonnast üle Tartu piirivalvekordonisse. Kaebuse esitaja esindaja kirjaliku selgituse kohaselt ei ole kaebuse esitaja seoses üleviimisega elukohta vahetanud. Ta elab endiselt Viljandimaal Kolga-Jaani vallas. Seega ei toonud A.Tolmovi nimetamine teenistusse Tartu piirivalvekordonisse kaasa tema elukoha vahetust, mis on eeldus vaidlusaluse hüvituse maksmiseks. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. 6 Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud 1850 krooni. Kagu Piirivalvepiirkond menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Eda Muts kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.