Obsah (9)

§ 660§ 661§ 187§ 429§ 428§ 432§ 173§ 1741§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-09-21366; P.K. versus U.K.; hagi abielu lahutamiseks ja el

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustus

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus. Muud otsustused
2. Seoses menetlus lõpetamisega: 2.1 jaotada menetluskulud ja jätta need hageja kanda; 2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte. Selgitused
3. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist pooled ei taotle. Kohtu põhjendused Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (

§ 429lg 3).

Arvestades kostja kohtule esitatud avaldust menetluse lõpetamise avalduse suhtes, puudub vajadus kostja täiendavaks teavitamiseks hagist loobumisest.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429lg 1).

Arvestades menetluse asjaolusid on põhjendatud hagist loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (

§ 1741lg 1).

Menetlusosalised vastavaid taotlusi ei esitanud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei ole vaja otsustada, sest vastavad taotlused puuduvad. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 2