Obsah (7)

§ 432§ 660§ 661§ 431§ 428§ 430§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi ese nr 2-09-17883 M.K. versus M.M. elatise suurendamis

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Lõpetada hagis ja tsiviilasja menetluskulude menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 kostja kohustub alates
2. aasta maikuust toetama hagejat igakuuliselt elatisega kahe tütre S M’i (sünd xx.xx.xxxx) ja P M’i (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamist kuni laste täisealiseks saamiseni kokku 4 600 krooniga (s. o ühe lapse kohta 2 300 krooni) kuus, kuid mitte vähemaga kui perekonnaseaduses sätestatud elatise alammääraga, kandes elatise üle hageja arveldusarvele 1107060120 Swedbankis, hiljemalt iga kuu 20-l kuupäeval; 1.2 kostja kohustub
3. aasta mai- ja juunikuu maksmata elatise vahe summas 3 200 krooni tasuma hagejale tagantjärgi kahes osas; esimese osa summas 1 600 krooni kohustub kostja kandma hageja arveldusarvele hiljemalt
4. juulil 2009.a ja teise osa summas 1 600 krooni
5. augustil 2009; 1.3 kui kostja rikub elatise ja elatise vahe tagantjärgi maksmise kohustust, siis on ta kohustatud hagejale tasuma viivitusintressi 0,5% päevas võlguolevalt summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest ja seda kuni kõigi võlguolevate summade laekumiseni hageja arveldusarvele; 1.4 kostja kanda jääb pool hageja poolt kantud õigusabi kuludest, s.o 1 770 krooni, mille hüvitamist on hageja kinnitanud kokkuleppe allkirjastamisel. Täiendavad otsustused
6. Seoses menetluse lõpetamisega saata määruse koopia hagejale ja kostjale. Selgitused kohtumäärusele
7. Selgitada: 3.1 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

); 3.2

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.3

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hageja ja kostja on sõlminud asjas kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks. Kompromissi tingimusteks on: 1) kostja kohustub alates 2009.aasta maikuust toetama hagejat igakuuliselt kahe tütre: S M (sünd xx.xx.xxxx) ja P M (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamisel kuni laste täisealiseks saamiseni kokku 4 600 krooniga (s.t ühe lapse kohta 2 300 krooniga) kuus, kuid mitte vähemaga kui perekonnaseaduses sätestatud elatise alammääraga, kandes elatise üle hageja arveldusarvele 1107060120 Swedbankis ja seda hiljemalt iga kuu 20.-ks kuupäevaks; 2) kostja kohustub
2. aasta mai- ja juunikuu maksmata elatise vahe summas 3 200 krooni tasuma hagejale tagantjärgi kahes osas. Esimese osa summas 1 600 krooni kohustub kostja kandma hageja arveldusarvele hiljemalt 20.juuliks 2009.a ja teise osa summas 1 600 krooni 20.augustiks 2009; 3) juhul kui kostja rikub elatise ja elatise vahe tagantjärgi maksmise kohustust, siis on ta kohustatud hagejale tasuma viivitusintressi 0,5% päevas võlguolevalt summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest ja seda kuni kõigi võlguolevate summade laekumiseni hageja arveldusarvele; 4) kostja kanda jääb pool hageja poolt kantud õigusabi kuludest, s.o 1 770 krooni. Hageja kinnitab käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, et kostja on talle hüvitanud pool õigusabi kuludest summas 1 770 krooni; 5) kokkulepe allub selles sätestatud kohustuste mittetäitmise korral kohesele sundtäitmisele; 6) pooled kinnitavad, et peale kokkuleppe sõlmimist ja kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist ei oma nad teineteise suhtes mingisuguseid nõudeid ega pretensioone, mis tuleneksid kokkuleppega reguleeritavatest õigussuhetest. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.
3. Kohtu põhjendused 2.
4. Seaduslikud alused menetlemisel Kohus lõpetab menetluse määrusega (

§ 431lg 1).

2.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena tsiviilasja menetluse lõpetamine.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Arvestades menetluse asjaolusid ning hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, on põhjendatud kompromiss vastu võtta ja menetlus lõpetada. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastualus

§ 430lgs 3 sätestatuga.

Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430

lg 5) 2 Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Toomas Lillsaar Kohtunik 3