2-09-45875 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-45875 Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J.V.i hagi A.M.i vastu täisealisele lapsele elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: J.V. (IK xxx) Kostja: A.M. (IK xxx) RESOLUTSIOON
- Keelduda J.V.i hagiavalduse menetlusse võtmisest.
- Tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Hageja esitas
- septembril 2009 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palus pikendada elatise maksmist A.V.ile ning välja mõista kostjalt pool õppeaasta 2008/2009 esimese kursuse õppemaksust summas 6250 krooni ja pool 2009/2010 õppeaasta õppemaksust summas 6500 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagi on esitatud täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse on esitanud lapse A.V.i ema J.V.. Lapse sünnitunnistuse kohaselt on A.V. sündinud
- oktoobril 1991, s.o A.V. on hagi esitamise ajaks saanud täisealiseks. A.V. õpib Ahtme Gümnaasiumis 12 klassis ja Majanduse ja Juhtimise Instituudis Ecomen. 1
(2)2-09-45875 Perekonnaseaduse (PKS) 60 lg 2 kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PKS § 63 lg 1, elatise PKS § -s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes PKS § -s 61 sätestatust. Seega on õigus esitada hagi täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks täisealiseks saanud lapsel endal, mitte tema vanemal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagejal puudub õigus esitada hagi elatise väljamõistmiseks oma täisealisele lapsele, kes jätkab peale täisealiseks saamist õpinguid gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Et elatist võib nõuda täisealine laps ise, ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Teise nõudena palub hageja välja mõista kostjalt pool õppeaasta 2008/2009 esimese kursuse õppemaksust summas 6250 krooni ja pool 2009/2010 õppeaasta õppemaksust summas 6500 krooni. Hagiavalduses märgib hageja nõude aluseks asjaolu, et ta hageja sooviks on anda oma täisealisele lapsele A.V.ile hea haridus, kuid hageja sissetulekuteks sellest ei piisa. Sellest tulenevalt soovib hageja välja mõista kostjalt kui A.V.i isalt pool täisealise lapse õpikuludest. Kohus on seisukohal, et seadusest tulenevalt ei ole lapse vanemal kohustust tasuda täisealise lapse õpikulusid. Lapse vanemal on vaid kohustus maksta elatist täisealiseks saanud lapsele, kui viimane jätkab õpinguid gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Hagiavaldusest ei selgu ka, et poolte vahel oleks leping või muu õigussuhe, millest tuleneks kostja kohustus hüvitada hagejale pool täiskasvanud lapse õpikuludest. Seega ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Helgi Vinni Kohtunik 2
(2)