) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik 20.10.2008.a esitas OÜ Aktiva Finants kohtule hagi Mxxx Kxxxxxxxxxx vastu võlgnevuse 361,39 krooni, viivise 360,39 krooni ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohutul ei õnnestunud kostjale isiklikult menetlusdokumente kätte toimetada. Hageja taotlusel otsustas kohus 30.04.
mail 2009.a. Kostjat hoiatati
Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. 03.07.2009.a. esitas hageja esindaja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks
Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 22.09.2001.a. mobiilteenuste lepingu AS-iga Tele2 Eesti. Kostja jättis AS Tele2 Eesti poolt osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasumata. Hageja loovutas AS Tele2 Eesti nõude kostja vastu. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Mobiilsideteenuste lepingus on kostja ja AS Tele2 Eesti kokku leppinud viivise määras 0,15 % tasumata summalt päevas. 2 2-08-68586 VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ja lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Menetluskulude jaotus
Lähtudes
Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses; hageja menetluskuludeks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 krooni, riigilõiv menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lepingulise esindaja tasu summas 1500 krooni. Kohtu hinnangul on nimetatud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni. Nimetatud summa oli hageja esindaja tasu hagiavalduse koostamise eest.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur – hageja esindaja esindab hagejat samasugustes vaidlustes juba mõnda aega ning kohtu menetluses on mitmeid sama hageja poolt esitatud samalaadilisi hagisid, mis on koostatud sama esindaja poolt. Hageja nõue on üsna tavapärane ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka võlanõude suurust, mis on vaid 721.78 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 1500 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 1000 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.