2-05-22890/5

(4)hügieenitarbed jm keskmiselt 1 500 krooni kuus; vitamiinid ja muud ravimid noore organismi kasvuvajadusteks 500 krooni kuus. Kokku 5 000 krooni kuus. Arvestades perekonnaseaduse § 60 sätteid peab iga lapsevanem kandma kulusid, mis moodustavad poole kulude üldsummast, s.o. 2 500 krooni kuus. Oma kohustust täidab hageja nõuetekohaselt, kuna laps on söödetud, tal on rõivad ja jalanõud, kuid osa kulusid pole hageja võimeline kandma, millega seoses laps on jäänud ilma võimalusest saada kasvuvitamiine, ning mitte alati pole tal võimalust soetada soovitud raamatud või videokassetti. Hageja leiab, et kostja materiaalne olukord lubab oma last ülal pidada 2 500 krooni ulatuses kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks hageja kasuks 2 500 krooni ulatuse igakuiselt. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastus hagile Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista, sest ta pole oma isadust hageja lapse suhtes tunnistanud. Alates 2004.a. on ta hagejale saatnud raha 260 Poola zlotti ainult seetõttu, et hageja teda telefoni teel tülitas. Kohtuistung Varssavi kesklinna rajoonikohus kui Poola pädev kohus on Viru Maakohtu palvel ära kuulanud kostja R K

1. aprillil 2007.a. Kohtuistungil kostja hagi ei tunnista, sest ei ole kunagi last enda omaks tunnistanud. Kostja töötab ettevõttes Izomar ja teenib 1 668 zlotti puhtalt kätte. Kostjal on 27 aastane poeg, kes elab koos kostjaga ja keda kostja peab aitama. Kostja ja tema naise kogu ühisvara koosneb kortermajas asuvast korterist pindalaga 63 ruutmeetrit, korteriüür on 600 zlotti. Kostja on pidevalt arsti järelevalve all ning ta võtab hüpertooniaravimeid,mille peale kulub iga kuu 200 zlotti. Tööle sõitmiseks kulub 300 zlotti, telefoni eest maksab kostja 50 zlotti kuus. Hagejaga oli kostja sugulises vahekorras, kuid enne Poolasse sõitu kostja ei kuulnud, et hageja rase oleks. Hageja teatas kostjale telefoni teel, et on kostjast rase, kuid kostja leiab et see pole võimalik. Kostja pole kindel et laps on 100 % tema laps. Hageja kohtuistungil Viru Maakohtus
2. märtsil 2008.a. jäi oma hagi juurde. Hageja selgitas, et perekonnaseisuametis lapse isa kohta andmeid esitas ta koos kostjaga. Hageja leiab, et kostja töötasust on kostja võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 2 500 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et poolte kooselust on sündinud tütar J M xxx. J M sünnitunnistusel nr CL 0280935 (tl 3) on märgitud J isana kostja R A K. Kostja pole kohtule esitanud tõendeid, et tema pole lapse J M isa. Vaidlust ei ole, et kostja pole vanema kannet J sünniaktis seaduses sätestatud korras vaidlustanud. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2

(4)Riigikohus on tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Kui kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem, arvestades kas tema muutunud varalist seisundit või lapse vajaduste suurenemist, mida väljendab ka elatise seadusega sätestatud miinimummäära muutumine, oleks pidanud maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega ning ta seda ei teinud, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud. Pooled ei vaidle, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras ega ka hageja nõutud määras, seega on hagejal õigus esitada nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt. Hageja palub välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 2 500 krooni. Kohus leiab, et hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et lapse vajadusteks ühes kuus kulub 5 000 krooni kuus. Kostja lapse vajaduste suhtes hagile vastu vaielnud ei ole. Kuigi hageja ei ole kõiki lapse ülalpidamiskulusid dokumentaalselt tõendanud, on kohtu arvates hageja arvestatud lapse ülalpidamiseks mõistlikud ja põhjendatud. Kohtu arvates ei ole kosja esitatud tõendid sellised, mille alusel saaks kohus teha järeldusi, et kostja ei ole võimeline maksma elatist hageja nõutud lapse vajdustest lähtuvas ulatuses. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et lapse ei jääks ilma elatisvahenditest. Seega ei pea kohus mõistlikuks hinnata tõendeid selliselt, et kostja kohustused on primaarsed lapse ülalpidamiskohustuste täitmise ees. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatis lapse vajadustest lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja keskmisest töötasust, mis on 1 668 zlotti, seega umbes 7 405 krooni Eesti Panga kursi alusel (tl 67-68) on kostja lapse isana võimeline lapse ülalpidamiskohustust täitma samas ulatuses nagu lapse ema s.o. 2 500 krooni suuruses summas igakuuliselt. PkS § 70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista igakuuliselt elatis 2 500 krooni alates hagi esitamisest s.o. 21.12.2005.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx. N M kasuks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 64 alusel kostjalt väljamõistmisele riigilõiv, mille tasumisest hageja elatise nõudes oli seadusjärgselt vabastatud, riigituludesse 2 100 krooni. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus hagi rahuldab, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja kantud kohtukulud 600 krooni õigusabi tasumise eest hagi esitamisel. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. 3

(4)Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega määratud suuruses koheselt. Seega tuleb kohtuotsus kuulutada viivitamatult täitmisele. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2009 otsusega, kusjuures

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a otsus osas, millega mõisteti R A K välja riigituludesse riigilõivu katteks 2100 krooni.
5. Muuta Viru Maakohtu
6. märtsi
7. a otsust väljamõistetud elatise suuruse ja poolte kohtukulude jaotuse osas. Lugeda kohtuotsusega väljamõistetuks R A K elatis N M kasuks lapse J M (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 21.12.2005 igakuuliselt 2188 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx. Poolte menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda.
8. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 1) Hagi rahuldada. 2) Välja mõista R A K elatis N M kasuks igakuuliselt lapse J M (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 21.12.2005 2188 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o kuni xxx. 3) Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. 4) Menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.“ Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus Poolte menetluskulud apellatsioonikohtus jätta nende endi kanda. 4

(4)Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 5