← Eesti

3-09-459/19

3-09-459 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2009, Jõhvi Haldusasja number 3-09-459 Haldusasi OÜ Ligrando kaebus Ida-Viru m

§ 21

lõigetest 5 ja 6, OEkorrast ning KOKSi § 30 lõike 1 punktist 3, korralduse nr 1691-k “Maa ostueesõigusega erastamise loa taotlemine”, mille punktides 1 ja 1.15 Narva LV nõustub OÜ Ligrando poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise ja loa taotlemise avalduste alusel maa ostueesõigusega erastamisega ning taotleb Ida-Viru maavanema luba maa ostueesõigusega erastamiseks OÜle Ligrando: “Narva linnas, Tiigi tn 4 asuvale maatükile pindalaga ligikaudu 73 502 m² ärimaana”. Ida-Viru maavanem tagastas oma

  1. veebruari 2007 kirjaga nr 1.2-25/579 “Maa ostueesõigusega erastamine” taotluse loa saamiseks maa ostueesõigusega erastamiseks OÜle Ligrando kooskõlla viimiseks kehtivate õigusaktidega. Narva LV on
  2. oktoobril 2007 väljastanud OÜle Ligrando toetuskirja nr 1.25/1878, milles avaldatakse toetust sotsiaal-rehabilitatsioonikeskuse loomise projektile Tiigi tn 4 territooriumil, kinnitatakse, et see vastab Narva Linnavolikogu
  3. septembri 2007 määrusega nr 36 kinnitatud Narva linna arengukava 2008-2010 eesmärkidele ja tegevussuundadele ning avaldatakse lootust, et projekti edukaks realiseerimiseks saab lahendatud ka maatüki erastamisega seotud küsimus.
  4. oktoobril 2007 võttis Narva LV vastu korralduse nr 1532-k “Teenindusmaa määramine Narvas, Tiigi tn 4”, milles sätestati järgmist:
  5. aastal kavandab OÜ Ligrando sotsiaalrehabilitatsioonikeskuse loomist Tiigi tn 4 territooriumil, kus asub nende kinnisvara (endine õppekeskus). Projekt näeb ette lasketiiru ehitamist, millega seoses on vaja lisamaad. Vastavalt ETMkorrale, KOKSi § 30 lõike 1 punktile 3 ja § 3 lõikele 5, HMSi § 64 lõikele 2 ja § 68 lõikele 2 ning lähtudes sotsiaal-rehabilitatsioonikeskuse loomise projektist, otsustati : 2 3-09-459 “3.
  6. Määrata endisele õppekeskusele, asukohaga Narvas, Tiigi tn 4 teenindusmaaks 59 700 m². 3.
  7. Tunnistada kehtetuks Narva Linnavalitsuse 17.03.1998.a. korraldus nr 358-k “Teenindusmaa määramine Narvas, Tiigi tn 4.”.
  8. oktoobril 2007 andis Narva LV,

§ 21

lõigetest 5 ja 6, OEkorrast ning KOKSi § 30 lõike 1 punktist 3, korralduse nr 1600-k “Maa ostueesõigusega erastamise loa taotlemine”, mille punktides 1 ja 1.1 Narva LV nõustub OÜ Ligrando poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise ja loa taotlemise avalduste alusel maa ostueesõigusega erastamisega ja taotleb Ida-Viru maavanema luba maa ostueesõigusega erastamiseks OÜle Ligrando: “Narva linnas, Tiigi tn 4 asuvale maatükile pindalaga ligikaudu 59 700 m² sotsiaalmaana”. Korralduse punktiga 2 tunnistati kehtetuks Narva LV

  1. detsembri 2006 korralduse nr 1691-k alapunkt 1.
  2. Ida-Viru maavanem tagastas oma
  3. detsembri 2007 kirjaga nr 1.2-25/579-3 “Maa ostueesõigusega erastamine” teistkordselt taotluse loa saamiseks maa ostueesõigusega erastamiseks OÜle Ligrando. Kirjas sedastati, et erastatava maa suurus tuleb määrata vastavalt ETMkorraga ning maakasutuse sihtotstarve peab olema kooskõlas OÜ Ligrando tegevusaladega.
  4. veebruaril 2008 andis Narva LV,

§ 21

lõigetest 5 ja 6, OEkorrast ning KOKSi § 30 lõike 1 punktist 3, korralduse nr 165-k “Maa ostueesõigusega erastamiseks loa taotlemine”, mille punktides 1 ja 1.1 Narva LV nõustub OÜ Ligrando poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise ja loa taotlemise avalduste alusel maa ostueesõigusega erastamisega ja taotleb Ida-Viru maavanema luba maa ostueesõigusega erastamiseks OÜle Ligrando: “Narva linnas, Tiigi tn 4 asuvale maatükile pindalaga ligikaudu 48 100 m² ärimaana”. Korralduse punktiga 3 tühistati Narva LV

  1. detsembri 2006 korralduse nr 1691-k alapunkt 1.15 ja
  2. oktoobri 2007 korraldus nr 1600-k. Ida-Viru maavanem tagastas oma
  3. märtsi 2008 kirjaga nr 1.2-25/1945 “Maa ostueesõigusega erastamine” kolmandat korda taotluse loa saamiseks maa ostueesõigusega erastamiseks OÜle Ligrando ning sedastati järjekordselt, et erastatava maa suurus tuleb määrata kooskõlas ETMkorraga. OÜ Ligrando taotleb kohtult Ida-Viru maavanema kohustamist vaadata uuesti läbi Narvas Tiigi tn 4 asuva staadioni aluse maa erastamisest keeldumine, sest maavanemal puudub seaduslik alus korraldust muutva ettepaneku tegemiseks. Maavanemal ei ole õigust keelduda Narva Linnavalitsuse taotluse rahuldamisest. Seega on maavanem kohustatud andma loa maaüksuse erastamiseks korralduses määratud ulatuses. Maavanema 13.03.2008 haldusaktis sisalduva ettepaneku järgimine linnavalitsuse poolt oleks vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega ja kahjustaks oluliselt ning põhjendamatult kaebaja huve. Vastuseks Maa-ameti väitele, teeb kaebaja viite Ametlikes Teadeannetes tehtud enampakkumisteatele 01.12.2003.a, müüakse kogu kompleksi, Tiigi 4, Narvas, mitte üksikuid hooneid. Kaebaja leiab ka, et varasemalt on korduvalt õppekompleksi teenindusmaa määratud selliselt, et teenindusmaa hõlmas muuhulgas staadioni alust maaüksust, mis viitab samuti üheselt asjaolule, et vaidlusalune staadion ning selle alune maaüksus kuulub lahutamatult ülejäänud õppekompleksi juurde. Näiteks Narva Linnavalitsuse
  4. märtsi
  5. a korralduse alusel maakorraldaja poolt
  6. märtsil
  7. a kinnitatud Ida-Virumaal Narvas Tiigi tn 4 asuva maaüksuse asukoha skeemilt tuleneb, et lepingu esemeks olevate ehitiste ja rajatiste teenindusmaa suuruseks on 4,89 ha. Samuti tuleneb nimetatud skeemilt, et lepingu esemeks olevate ehitiste ja rajatiste teenindusmaal asub muuhulgas staadion (plaanile kantud punktiirjoonena). Vaidlusaluste Narvas Tiigi tn 4 ehitiste teenindusmaa suurusele 4,89 ha on viidatud muuhulgas ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded
  8. detsembri
  9. a enampakkumisteates,
  10. märtsi
  11. a ehitiste müügilepingus,
  12. märtsi
  13. a vara üleandmise-vastuvõtmise aktis jne. Lisaks kinnitab ülaltoodud asjaolu ENSV ministrite nõukogu riikliku kutsehariduse komitee
  14. septembri
  15. a kutsekooli 3 3-09-459 pass, kus viidatakse jalgpalliväljakule (suurusega 65 m × 40 m) üheselt kui ülejäänud õppekompleksi juurde kuuluvale rajatisele. Ülalmainitust tulenevalt on Osaühing Ligrando seisukohal, et Narvas Tiigi tn 4 riigivara võõrandamisel läks ostjale üle muuhulgas muude õppekompleksi kuuluvate päraldiste omandiõigus, kusjuures nimetatud päraldiste omandiõigus läks uutele ostjatele üle ka järgnevatel vara võõrandamistel. Järelikult tuleb käesoleval hetkel vaidlusaluse Ida-Virumaal Narva linnas Tiigi tn 4 asuva staadioni (jalgpalliväljaku) omanikuks lugeda Osaühingut Ligrando, kellele kuuluvad omandiõiguse alusel ülejäänud õppekompleksi ehitised. Samuti on üheselt tuvastatud (sh AS VANT
  16. detsembri
  17. a eksperthinnanguga), et vaidlusalune staadion on tegelikult olemasolev rajatis, mille otsekasutamiseks on vaja teostada üksnes jalgpalliväljaku ja jooksuradade ülemise katte taastamistööd, kusjuures aluse olemasolevad kihid on kõlblikud nende tööde teostamiseks. Kõikides asjas kogutud dokumentides viidatakse, et Narvas Tiigi tn 4 asuvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa hõlmab muuhulgas vaidlusalust staadioni ning staadioni alust ja teenindamiseks vajalikku maad. Samuti on Osaühing Ligrando jätkuvalt seisukohal, et riigi poolt tuleb lugeda sõnamurdlikuks, kui käesoleval hetkel riigiorgan (so Ida-Viru Maavalitsus) enam ei soovi ehitiste omanikule erastada maad suuruses 4,89 ha, mis hõlmaks staadioni alust ja teenindamiseks vajalikku maad. Narva Linnavalitsus toetab jätkuvalt kaebaja seisukohti ja palub kohustamiskaebus rahuldada. Narva LV esindaja S. Solodov viitab 12.01.1965.a tehtud Narva linna TSN TK otsusele nr 15, millest nähtuvalt maa eraldati kompleksina. Ida-Viru maavanem ja kaasatud isik Maa-amet paluvad jätta kaebus rahuldamata: Kaebusele lisatud haridusministri
  18. augusti 2002 käskkirjast nr 940 “Riigivara müük”, haridus- ja teadusministri
  19. novembri 2003 käskkirjast nr 1065 “Haridus- ja teadusministri
  20. augusti 2002.a käskkirja nr 940 “Riigivara müük” muutmine” , ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
  21. detsembril 2003 avaldatud enampakkumisteatest, haridus- ja teadusministri
  22. jaanuari 2004 käskkirjast nr 13 “Avaliku suulise enampakkumise tulemuste kinnitamine ja volitatud isiku määramine”,
  23. märtsil 2004 koostatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktist ega ka eelkäsitletud ehitiste müügilepingutest ei nähtu ega tulene, et oleks toimunud Narva KÕKi ehitiste kompleksi kui tervikvara võõrandamine, vaid konkreetsete, dokumentides täpselt nimetatud hoonete võõrandamine. Seega ei saa väita, et vaidlusalune staadion kui spordirajatis oleks olnud enampakkumisel võõrandatud riigivara objektiks ja/või selle päraldiseks või müügilepingute esemeks (objektiks) ja/või selle päraldiseks.
  24. märtsi 2004 müügilepingu punktis 7.
  25. on päraldise kohta sätestatud vaid seda,: et müüja annab lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid ostjale üle hiljemalt
  26. märtsil 2004 kutseõppeasutuse õppehoone, ühiselamu, garaaži, õppetöökojad ning kanalisatsiooni ülepumpamisjaama osas ning
  27. märtsi 2004 ehitiste müügilepingu punktis 5.
  28. on päraldise kohta sätestatud vaid seda,: et müüja on kohustatud lepinguobjekti päraldiseks olevad dokumendid ostjale üle andma lepingu sõlmimise päeva jooksul. OÜ Ligrando ei ole ka Narva LVle
  29. mail 2004 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse lisaks olevas kinnituses nimetanud, et vaidlusalune staadion kui spordirajatis oleks temale kuuluvate ehitiste hulgas, mis jäävad erastatavale maale. Narva LV
  30. veebruari 2008 korraldus nr 165-k “Maa ostueesõigusega erastamiseks loa taotlemine”, mille punktides 1 ja 1.1 Narva LV nõustus OÜ Ligrando poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise ja loa taotlemise avalduste alusel maa ostueesõigusega erastamisega ja taotles Ida-Viru maavanema luba maa ostueesõigusega erastamiseks OÜle Ligrando: “Narva linnas, Tiigi tn 4 asuvale maatükile pindalaga ligikaudu 48 100 m² ärimaana” (mille Ida-Viru maavanem tagastas oma
  31. märtsi 2008 kirjaga nr 1.2-25/1945 “Maa ostueesõigusega erastamine” ning mille kohta Ida-Viru maavanem andis oma seisukohad
  32. septembri 2008 kirjas nr 1.2-25/3165-2 “Maa ostueesõigusega erastamine” ja
  33. veebruari 2009 kirjas nr 1.2-25/212-2 “Maa ostueesõigusega erastamine”, on täielikult motiveerimata, sest sellest ei nähtu põhjendused, millistele ja 4 3-09-459 millise kasutusotstarbega hoonetele, mis eesmärgil ja otstarbel ning miks üldse määratakse Narva linnas (tiheasustuses) ehitiste teenindamiseks vajalikuks maaks ca 4,81 ha maad, kui MRSi § 6 lõige 3³ ja ETMkorra punkt 4 sätestavad, ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Korraldusest nr 165-k, millega nõustuti OÜle Ligrando maa ostueesõigusega erastamisega suuruses 48 100 m² ja sihtotstarbega ärimaa, ei nähtu, millisel MRSis sätestatud õiguslikul alusel OÜle Ligrando maad ostueesõigusega erastatakse. HMSis sätestatud põhimõtete kohaselt tuleb mistahes haldusakti ja eriti kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjalikult motiveerida, et sellest nähtuks, mis olid need olulised argumendid ja põhjendused, miks oli vaja välja anda just selline haldusakt. Korralduse nr 165-k andmise õiguslike alustena on märgitud MRSi § 21 lõiked 5 ja 6, OEkord ja KOKSi § 30 lõike 1 punkt
  34. Narva linn on selliseks omavalitsusüksuseks, kus maa erastamiseks Eesti eraõigusliku juriidilise isiku poolt on vajalik maavanema luba ning enne loa andmist kuulab maavanem ära maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukoha ja luba antakse, kui maa erastamine ei ole vastuolus riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse avalike huvide või julgeolekuga. Korralduses nr 165-k ei ole peale eeltoodud viidete sõnagagi märgitud, millega OÜ Ligrando tegeleb ning milline on kohaliku omavalitsuse seisukoht ja põhjendused, miks nõustutakse äriühingule erastama Narva linnas 4,81 ha maad. Maa-amet on seisukohal, et maavanemal, kui loa andmiseks pädeval ametiisikul ei ole korraldusest nr 165-k võimalik aru saada ja mõista, mis tingib vajaduse anda luba OÜle Ligrando maa erastamiseks suuruses, mis ei vasta seaduses sätestatud kriteeriumidele ja mida pole kõige vähemalgi määral põhjendatud. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et toimiku tagastamisega oleks maavanem keeldunud loa andmisest, sest sellist keeldumist Ida-Viru maavanema kirjad ei sisalda. Maavanem tagastas Tiigi tn 4 maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja palus määrata erastatava maa suurus ja piirid vastavalt ETMkorrale. Maavanema järelevalve kohalike omavalitsuste tegevuse üle maareformi läbiviimisel toimub KOKSi § 66 lõikes 1, VVSi § 84 punktis 10 ja §s 85, MRSi §s 22² ning OEkorra punktis 23 sätestatud alustel ja korras. OEkorra punkti 23 kohaselt on maavanema kui erastamise korraldaja kohustuseks kontrollida maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Maavanem saab dokumentide ja haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel hinnata, kas kohalik omavalitsus rikkus seadust või väljus kaalutlusõiguse piirest. Kui maavanem kontrollimise käigus leiab, et seadust on rikutud või kaalutlusõiguse piirest väljutud, siis on maavanema poolt maa erastamise toimiku tagastamine kohalikule omavalitsusele põhjendatud ja toimiku tagastamine ei saa üldjuhul rikkuda maa erastamise õigustatud subjekti subjektiivseid õigusi.OÜ Ligrando on oma
  35. mai 2004 maa ostueesõigusega erastamise avalduses taotlenud maa erastamist ärimaana.
  36. septembri 2008 kirjas aga asutakse ka seisukohale, et kuivõrd varasemalt olid Tiigi tn 4 ehitised kasutusel elu- ja sotsiaalhoonetena, siis võiks lisaks ärimaa sihtotstarbele määrata sihtotstarveteks veel ka elamu- ja/või sotsiaalmaa. Maa-amet märgib, et kuivõrd OÜ Ligrando hooned on käesoleval ajal reaalselt kasutusel ärihoonetena, siis KSMkorra kohaselt saab ka nende hoonete teenindusmaa sihtotstarbeks määrata üksnes ärimaa. Asjaolu, et nimetatud hooned olid varasemalt kasutusel õppehoonetena, ei oma käesoleval ajal mingit tähtsust. Väide ja ootus, et hoonete omandamisega kaasneb ka Narva LV
  37. märtsi 1998 korralduse nr 358-k “Teenindusmaa määramine Narvas, Tiigi tn 4” punktiga 1 määratud ca 4,89 ha suuruse ehitiste teenindusmaa erastamise õigus, mis võis mõjutada ka ehitiste ostuhinda, on asjakohatu, sest käesoleva ajani on tegemist reformimata jätkuvalt riigi omandis oleva maaga ehk riigivaraga ning ehitised vallasasjadena omandanud OÜ Ligrando omab ehitiste omanikuna maa ostueesõigusega erastamise õigust MRSis sätestatud alustel ja ulatuses. Maa-ameti hinnangul ei olnud ehitiste omandajal ehitiste omandamisel mingit juriidilist alust ehitise hinna sisse arvata ka maa ulatust, kuna ehitised omandati vallasasjadena eraõiguslikult äriühingult ning 5 3-09-459 maa tuleb ehitise omanikul omandada riigilt. Seega ei saanud OÜl Ligrando tegelikult tekkida õiguspärast ootust, et ta saab Tiigi tn 4 hoonete juurde ostueesõigusega erastada just nimelt 4,89 ha maad, kuna erastamise korraldaja ei olnud teenindusmaa ulatuse määramise vastavust kehtivatele õigusaktidele veel kontrollinud ega selles osas seisukohta võtnud. Maa-ameti hinnangul ei saa millegagi põhjendada ega pidada ka õigeks, et eraõiguslikule isikule kuuluva äriotstarbelisele ehitisele saaks või tuleks teenindamiseks vajalik maa määrata sarnaselt riigi omandis oleva sotsiaalse kasutusotstarbega ehitistega ja sotsiaalmaa sihtotstarbega ning erastada see maa ostueesõigusega eraõiguslikule isikule. Ida- Viru Maavanem ja Maa-amet on samuti seisukohal, et käesolevas asjas ei oma tähtsust Narva LV
  38. oktoobri 2007 toetuskiri nr 1.25/1878, milles avaldatakse OÜle Ligrando toetust sotsiaal-rehabilitatsioonikeskuse loomise projektile Tiigi tn 4 territooriumil, kinnitatakse, et see vastab Narva linna arengukava aastateks 2008-2010 eesmärkidele ja tegevussuundadele ning avaldatakse lootust, et selle projekti kaudu saab lahendatud ka maatüki erastamisega seotud küsimus. Maa-amet märgib ja rõhutab, et maa ostueesõigusega erastamine tiheasustuses toimub olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ulatuses ja ehitiste teenindusmaa ulatus ei sõltu ehitistes tegutseva äriühingu äriplaanidest. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Halduskohus rahuldab kohustamiskaebuse, tehes ettekirjutuse asi haldusmenetluses uuesti läbi vaadata. Halduskohus märgib, et maavanema
  39. märtsi 2008 kirjas nr 1.2-25/1945 kirjas sisalduv otsustus ei ole haldusakt. See ei kujuta endast õiguslikult siduvat otsust maa erastamise ega selle tingimuste üle. Kirjas väljendub üksnes seisukoht, et linnavalitsuse korraldus on motiveerimata ning sisuliselt on tegu menetlusliku otsusega mitte jätkata menetlust kuni linnavalitsuse poolt uue otsuse tegemiseni. Selline otsustus kujutab endast menetlustoimingut. Haldusmenetlust takistava menetlustoimingu õigusvastasuse korral saab halduskohus kohustada asutust haldusmenetlust jätkama (halduskohtumenetluse seadustiku – HKMS – § 26 lg 1 p 2; riigivastutuse seaduse – RVastS – 6 lg 1). Küll aga kujutab endast siduvat eelhaldusakti ehitise teenindamiseks vajaliku maa piiride ja suuruse kindlaksmääramise otsus (Riigikohtu halduskolleegiumi
  40. septembri
  41. a määrus asjas nr 3-3-1-23-98, p 3;
  42. oktoobri
  43. a määrus asjas nr 3-3-1-32-98, p 1;
  44. juuni
  45. a määrus asjas nr 3-3-1-38-01; iseäranis
  46. novembri
  47. a otsus nr 3-3-1-78-06, p 12). See otsus on siduv ka maavanema jaoks. Ehkki erastamist korraldab maavanem (MOEK p 23), on teenindusmaa määramine kohaliku omavalitsusüksuse, mitte maavanema pädevuses (ETMK p 6). Seni, kuni eelhaldusakt teenindusmaa kindlaksmääramise kohta kehtib, peab sellest juhinduma ka maavanem (HMS § 60 lg 2). Käesoleva ajani ei ole 12.02.2008 a korraldust kehtetuks tunnistatud. Haldusakt ei muutu tühiseks motiveerimatuse tõttu (HMS § 63 lg 2). Kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt teenindusmaa määramise kohta on õigusvastane, võib ta selle suhtes teostada järelevalvet (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus – KOKS – § 66) ja teha Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 4 alusel kohalikule omavalitsusüksusele ettepaneku viia haldusakt seadusega vastavusse. Kohalikul omavalitsusüksusel on ettepaneku suhtes seisukoha võtmiseks aega 15 päeva. Kui omavalitusüksus ei vii haldusakti selle aja jooksul seadusega kooskõlla, on maavanemal õigus esitada haldusakti peale halduskohtule protest. Ehkki seadus ei sätesta otsesõnu protesti esitamise tähtaega, ei või maavanem protesti esitamisega viivitada ebamõistlikult. Arvestades kohalikule omavalitsusüksusele otsuse tegemiseks antud tähtaega, tuleb 30 päeva ületav viivitus protesti esitamisel lugeda üldjuhul ebamõistlikuks. 6 3-09-459 Käesoleval juhul teostas maavanem Narva LV
  48. veebruari 2008 korralduse nr 165-k “Maa ostueesõigusega erastamiseks loa taotlemine” (,mille punktides 1 ja 1.1 Narva LV nõustus OÜ Ligrando poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise ja loa taotlemise avalduste alusel maa ostueesõigusega erastamisega ja taotles Ida-Viru maavanema luba maa ostueesõigusega erastamiseks OÜle Ligrando : “Narva linnas, Tiigi tn 4 asuvale maatükile pindalaga ligikaudu 48 100 m² ärimaana”) suhtes järelevalvet. Käesoleva ajani ei ole maavanem korralduse peale protesti esitanud. Selle asemel on maavanem pärast erastamistoimiku saamist (juba kolmandat korda)
  49. märtsi 2008 kirjaga nr 1.225/194 toimiku tagastanud ja teinud uue ettepaneku teenindusmaa määramise korralduse muutmiseks, tuginedes sisuliselt samadele argumentidele, mis maavanem esitas varem tehtud ettepanekutes 12.02.2007 ja 27.12.2007.a. Halduskohus ei pea sellist menetlust õiguspäraseks. Arvestades, et maavanem on juba
  50. aastal teinud kahel korral ettepaneku linnavalitsuse korralduse muutmiseks ja kooskõlla viimiseks kehtivate õigusaktidega, tuli maavanemal erastamistoimiku saamisel kas kehtivast teenindusmaa määramise korraldusest juhinduda või esitada selle peale viivitamatult halduskohtule protest. Ka käesoleval hetkel ei ole protesti esitamine veel välistatud. Ehkki selle esitamisega on viivitatud, ei kehtesta seadus protesti esitamiseks tähtaega. Samas võib hilinenult esitatud protest jääda rahuldamata, kui haldusakti tühistamine rikuks õiguspärast ootust. Maavanema pikaajaline tegevusetus võib anda alust õiguspäraseks ootuseks, et erastamise eeltoimingute raames antud korraldused jäävad kehtima ja isik saab erastada korraldustega kindlaksmääratud maa (Riigikohtu halduskolleegiumi
  51. märtsi
  52. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-81-05, p 14). Samuti ei teki õiguspärast ootust, kui eelhaldusaktiga määratud teenindusmaa on ilmselgelt liiga suur (HMS § 67 lg 4 p 5). Kuna erastamistoimiku tagastamine on otsustatud õigusvastaselt, kohustab halduskohus maavanemat asja uuesti läbi vaatama. See ettekirjutus ei välista teenindusmaa määramise korralduse peale protesti esitamist. Seetõttu ei ole ettekirjutuses võimalik määrata erastamismenetluse lõpuleviimiseks tähtaega. Menetluskulude väljamõistmise taotlust ei ole kohtule esitatud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ülle Polluks kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.