Obsah (4)
§ 1§ 29§ 31§ 23KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11. juunil 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Kohtuasja number 2-08-
§ 1
lg 2 mõistes, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. II Menetluse käik Viru Maakohus algatas
- mail 2008 aastal kohtumäärusega OÜ Amber Rain pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi, keda kohustas välja selgitama võlgniku vara ja kohustused ning esitama kohtule sellekohase aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne OÜ Amber Rain (edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses kohus kohustas ajutist pankrotihaldurit esitama täiendavaid andmeid võlgniku maksevõime kohta. Pankrotiasja menetlemise käigus on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:
- Maksejõuetuse tekkimine Osaühing on registreeritud registris 24.01.2000.a. ning võlgniku peamiseks tegevusalaks oli väärismetallist ja kividest juveelitoodete komisjonimüük. Võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud 09.04.2008.a. seisuga tasumata maksusummad ja neilt arvestatud intressid kokku summas 243 311 krooni. Maksuhaldur asus esmalt võlgniku maksuvõlga sisse nõudma täitemenetluse kaudu arestides 15.08.2005.a. võlgniku arveldusarved krediidiasutustes. Alates 18.11.2005.a. võlgnik maksuvõlga tasunud ei ole. 19.02.2008.a. saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse nõudega tasuda võlgnevus summas 239 226 krooni. Kuivõrd võlgnik ei tasunud nõutud ajaks maksuvõlgnevust esitas võlausaldaja kohtusse pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Juhatuse liikme L. Kornõševa poolt on ajutisele haldurile esitatud võlgniku 2003.a, 2004.a, 2005.a ja 2006.a majandusaasta aruanded. Juhatuse liige on kinnitanud, et võlgnikul puudub juba aastaid igasugune tegevus ning vara. 3
(6)Võlgniku 2006.a. majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks väärismetallist ja kividest juveelitoodete komisjonimüük. 2006.a jooksul äriühingul tegevus puudus ning töötajaid äriühingus ei olnud. Võlgniku 2005.a ja 2004.a majandusaasta aruande kohaselt puudus võlgnikul tegevus ja töötajad ka 2005.a ja 2004.a kestel. Võlgniku 2003.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 2003.a 7 töötajat ning tööjõu kulu moodustas kokku 147 968 krooni. Võlgniku 2003.a aruandeaasta kahjum oli -125 573 krooni.
- Võlgniku varad 2.1 Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt olid võlgnikul 31.12.2006.a. seisuga järgmised varad: 1) raha ja pangakontod 25,00 krooni 2) muud lühiajalised nõuded 975 776,00 krooni Muud lühiajalised nõuded on juhatuse liikme sõnul nõue eraisiku vastu, kes varastas võlgnikult kaupa. Suvel 2007.a. mõisteti isik kriminaalkorras süüdi ning määrati talle karistus 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Kuivõrd isik viibib vangis ning tal puudub igasugune vara, siis ei ole õnnestunud ka võlgniku nõuet sisse nõuda. Juhatuse liikme sõnul puuduvad võlgnikul käesoleva seisuga igasugused varad. 2.2 Ajutine pankrotihaldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab arvelduskontot nr xxx Hansapank AS-is, mille saldo 16.05.2008.a seisuga on 0,26 krooni. Viimased tehingud arvelduskontol toimusid 2004.a. 2.3 Kinnistusregistri andmebaasi andmetel võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. 2.
- Riikliku ehitisregistri andmebaasis võlgniku omandeid registreeritud ei ole. 2.5 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. 2.6 Ühisliisingu AS, Hansa Liising Eesti AS, Nordea Finance Estonia AS, Sampo Liising AS ja ALG Liising AS andmetel ei ole võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid. Ajutine pankrotihaldur ei ole võlgnikul vara olemasolu tuvastanud.
- Võlgniku kohustused (võlad) 3.1 Võlgniku esindaja poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 31.12.2006.a. seisuga ainsaks kohustuseks maksuvõlgnevus summas 106 960,00 krooni. 3.2 Maksu ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse andmetel on võlgnikul 19.05.2008.a. seisuga võlgnevus summas 246 577 krooni, millest 136 139 krooni on põhivõlgnevus ja 110 438 krooni intressid. Võlgnevus koosneb tulumaksu, käibemaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete võlgnevustest ja intressidest. Seega on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 246 577 krooni. 4
(6)4. Arvamus pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad varad olemasolevate kohustuste tasumiseks. Samuti puudub võlgnikul juba aastaid igasugune majandustegevus. Juhatuse liige on esitanud haldurile 2003, 2004, 2005 ja 2006 aastate majandusaasta aruanded, kuid nimetatud aruannetes toodud bilansside põhjal ei ole võimalik koostada finantsanalüüsi, mis kajastaks kõiki näitajaid õigesti. Koostatav finantsanalüüs oleks ilmselt valede tulemustega. Nimelt on kõikidel vaadeldud aastatel võlgniku peamiseks varaks nõue summas 975 776,00 krooni. Samas on nimetatud nõude sissenõutavus olnud juba aastaid väga küsitav, seega peaks nimetatud nõue olema kantud ebatõenäoliselt laekuvate arvete alla. Juhul kui antud nõue oleks kantud ebatõenäoliselt laekuvaks, oleks võlgniku omakapital muutunud negatiivseks ning ka finantsanalüüsi tulemused vastaksid tegelikule olukorrale. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et antud juhul ei ole juhatuse liige täitnud äriseadustikus olevat nõuet pankrotiavalduse viivitamatu esitamise osas. Juhatuse liige oleks pidanud esitama võlgniku pankrotiavalduse juba siis, kui selgus, et peamiseks varaks olevaid nõudeid ei õnnestu sisse nõuda. Võlgniku majandusaasta aruandest on näha, et ajavahemikul 2004 kuni 2006 on võlgniku peamiseks varaks olnud eelnimetatud nõue ning ainsaks kohustuseks on olnud maksuvõlgnevus. Pankrotiavalduse esitamata jätmine on karistusseadustiku 385¹ järgi karistatav tegu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Arvestades asjaolu, et võlgniku tegevus lõppes 2003.a., millest on käesolevaks hetkeks möödas 5 aastat, siis isegi juhul kui võlgnik oleks teinud tehinguid, mida on pankrotiseaduse alusel võimalik tagasi võita, oleks käesolevaks hetkeks nimetatud tehingute osas tagasivõitmise hagide esitamise tähtaeg aegunud. Arvestades eeltoodut ning juhindudes
§ 29lg 1 palub ajutine pankrotihaldur: 1.
lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtuistung 26.05.2008 Kohtuistungil selgitas ajutine pankrotihaldur, et ta sai vahetult enne kohtuistungi algust võlgnikult informatsiooni kohtuotsuse kohta, millega on välja mõistetud võlgniku kasuks summa üle 2 miljonit krooni ja hetkel on raske anda hinnangut kohtuotsuse täitmise osas. Nimetatud kohtuotsust kohtutäiturile täitmiseks esitatud ei ole. Ajutine pankrotihaldur on jõudnud arvamusele, et ennatlik on rääkida pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisest, kui pole välja selgitatud selle kohtuotsuse, mille alusel välja mõisteti 2 miljonit krooni, sissenõudmise võimalust. Võlausaldaja esindaja toetas ajutise panrotihalduri seisukoha. Ajutine pankrotihaldur selgitas võlgniku esindajale, et ta peab õigeaegselt täitma oma kohustusi ning palus võlgnikul korralikult koostada vara ja võlgade nimikirja ja bilansi.Võlgniku esindaja teatas, et võlgnikul puudub vara. 5
(6)III Kohtu seisukoht Vastavalt
§ 1
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 1
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule on esitatud otsuse nr 1-06-5418 koopia, millega on välja mõistetud võlgniku kasuks summa üle 2 miljonit krooni, kuid võlgnik ei ole veel kohtutäituri poole pöördunud kohtuotsuse täitmiseks. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega selle kohta, et antud hetkel on raske anda hinnangut kohtuotsuse täitmise osas. Kohtus on leidnud tuvastamist, et käesoleval ajal võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud võlausaldaja avaldusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja ütlustega. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu.
§ 31
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud OÜ Amber Rain pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Martin Krupp. Kohus leiab, et Martin Krupp on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu ja võlausaldajate usaldus.
§ 23
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud arvestuse, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 18 tunni eest 18 000 krooni (arvestusega 1 tund = 1 000 krooni) ja vajalike kulutuste katteks 1 960,60 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerikusele ja mahule, tuleb ajutise halduri tasuks määrata 18 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 960,60 krooni, kokku 19 960,60 krooni. Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 2, lg 3, 23, 31 lg 1, lg 5, TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. Fred Fisker Kohtunik 6
(6)