KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 25.08.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1493 Haldusasi A. E. kaebus Harju Maakohtu 30.03.2009 määrusega tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõudes. Resolutsioon
- Tagastada kaebus A. E. HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.
- Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale A. E.le. Edasikaebamise kord Määrusele on A. E. õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8; § 471).
- 08.07.2009 esitas A. E. Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu 30.03.2009 otsusega talle tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt on kohtunik Bogdanova kohtuotsuse põhjendustes kirjutanud, et kaebuse esitaja näol on tegemist staažika kroonilise narkomaaniga. Kaebuse esitaja väidete kohaselt ei ole ta elus kordagi narkootikume proovinud ega oma narkootikumidest isegi ettekujutust, samuti ei tarvita ta alates
- aastast alkoholi ja ei suitseta. Sellise koletu solvamise ja ilge süüdistuse näol tekkinud moraalse kahju eest nõuab kaebuse esitaja hüvitist 20 000 krooni.
- Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud asjaolud on tõendatud ning põhjendab kaebuse esitaja kaebeõiguse puudumist ning kaebuse tagastamist alljärgnevalt.
- Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise näol on tegemist kahju hüvitamise erijuhuga, mis on reguleeritud riigivastutuse seadusega (RVastS), täpsemalt RVastS § 15 lõikega
- Viidatud sätte kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Antud juhul puuduvad kohtul tõendeid selle kohta, et kohtunik Tatjana Bogdanova oleks kriminaalasja nr 1-09-2997 menetlemisel või 30.03.2009 kohtulahendi koostamisel kuritegu toime pannud. 1
- Isegi juhul, kui kohtunik T. Bogdanova oleks kohtumenetluse käigus kuriteo toime pannud, mis oleks vastavat tõendust leidnud, ei saaks kaebuse esitaja kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks taotlusega halduskohtu poole pöörduda, vaid taotlus tuleks lähtuvalt RVastS § 17 lõikest 1 esitada Justiitsministeeriumile. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks vastava taotlusega Justiitsministeeriumi poole pöördunud ning Justiitsministeeriumist oma taotlusele vastuse saanud.
- Selgitavalt märgib kohus, et juhul kui kaebuse esitaja 30.03.2009 kohtumääruse nr 1-09-2997 aluseks võetud tõendite hindamise ja sellest tulenevalt kohtumääruse põhjendustega ei nõustunud, tulnuks tal edasikaebamise korras määruse peale määruskaebus esitada. Kohtule nähtuvalt kaebuse esitaja kohtumäärusele määruskaebust esitanud ei ole ning maakohtu 30.03.2009 määrus nr 1-09-2997 on käesolevaks hetkeks jõustunud. Kui kaebuse esitaja leiab, et antud asjas esineb vähemalt üks KrMS §-s 366 sätestatud teistmise alustest, on kaebuse esitajal võimalik Riigikohtule advokaadi vahendusel selleks ettenähtud tähtaja jooksul teistmisavaldus esitada. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et kaebuse tekstist ja taotlusest nähtuvalt on käesoleval juhul kaebeõigus HKMS § 3 lõikest 2 tulenevalt välistatud, kuivõrd antud vaidluse lahendamiseks on seadusega ette nähtud teistsugune menetluskord.
- Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel. Aili Maasik Kohtunik 2