lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue kostjalt laenusumma jäägi 14 438.69 krooni väljamõistmiseks oli põhjendatud. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi maksmise osas ei saanud kostja kui tarbijaga kokkulepet sõlmida. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et „…tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb
lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.
ÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,… TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus on seisukohal, et Aires Liising OÜ ja Karin Orro vahel sõlmitud krediidileping on tarbijakrediidileping, sest
kohaselt tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline 2 isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Füüsiline isik, kes sõlmib äriühinguga lepingu laenu saamiseks, on eelduslikult tarbija ning vastupidist tuleb tõendada poolel, kes tahab vaidlustada laenusaaja seda seisundit. Hageja nõue 2000 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt välja intressi Krediidilepingu nr 0700236 kehtivuse aja eest summas 2 954.28 krooni. Intress on lepingupoolte vahel kokku lepitud tasu laenuks antud raha kasutamise eest ning kostja oli kohustatud kokkulepet täitma. Kostja ei ole vaidlustanud intressi suurust ja arvestust.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on esitanud kaks alternatiivset viivise nõuet: krediidilepingu punktile 9.1. tugineva viivise määraga 1 % päevas ja seadusest tuleneva viivise määraga 11 % aastas. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 15.12.2008 summalt 14 438.69 krooni arvestusega 29,211 % aastas.
lg 1 viimase lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 kohaselt Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,… TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. K. Orro on alla kirjutanud krediidilepingule, mille punkt 11.4 kohaselt kohustus ta tasuma teatise saatmise eest igakordselt 100 krooni. Hageja nõue 200 krooni väljamõistmiseks kahe kirjaliku teate saatmise eest on põhjendatud. Hageja nõue ei ole tõendatud ja põhjendatud 2800 krooni ulatuses kahju sissenõudmise kulu väljamõistmiseks. Krediidilepingus puudub kokkulepe õigusabi kasutamisest tekkida võiva kahju hüvitamiseks. Hageja esindaja poolt esitatud õigusabi arve tl-l 32 sisaldab tegelikult menetluskulusid, mille teiselt poolelt väljamõistmise ja kulude põhjendatuse otsustab kohus. Kostja on 03.05.2008 tasunud hagejale 15 000 krooni.
lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,… TsÜS § 84 lg 1 1. lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohaldada ebapiisava makse tegemise korral krediidilepingu punkti 10.2, mis on tühine. Kohaldamisele kuulub seadus. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud 03.05.2008 tehtud 15 000 krooni suuruse maksega 200 krooni hageja kulutuste katteks võlasumma sissenõudmisel ning 14 438.69 krooni põhivõlga. 361.31 krooni ulatuses on tasutud ka hageja nõutav intress. Kostjalt tuleb välja mõista 2592.97 krooni laenulepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi katteks (2954.28361.31) ning 1628.70 krooni viivise katteks. Kostja võlgneb hagejale viivise võlasumma 14 438.69 krooni tasumata jätmise eest perioodil 15.12.2007 kuni 03.05.2008 arvestusega 29,211 % aastas (14438.69 krooni x 141 päeva x 0,08). 3 Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal. Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, on selle põhjuseks asjaolu, et kostja tasus võla ligi kaks kuud pärast hagi esitamist kohtusse. Seega ei olnud hageja pöördumine kohtusse põhjendamatu. Kuigi kohus ei rahulda hageja nõuet leppetrahvi osas ning osaliselt ka viivise ja kahjude hüvitamise osas, oli põhivõla, intressi ja osaliselt viivise ning kahju hüvitamise nõudes hageja hagi põhjendatud. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.