Obsah (4)

§ 29§ 34§ 130§ 23

Tsiviilasi nr 2-09-31253 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. september 2009 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku teadaoleva vara väärtus ei ületa 27 779,84 krooni. Võlgnikul on raha kassas 1013,20 krooni, raha Swedbankis arestitud arveldusarvetel vastavalt 9901,74 krooni ja 51,40 krooni, laekuvaid nõudeid ostjate vastu 14 313,50 krooni ulatuses ning põhivara turuhinnaga ca 2500 krooni. Võlgniku võlgade suurus on vähemalt 535 649,66 krooni, sealhulgas lühiajalised laenud ja võlakirjad vähemalt 207 329,95 krooni, võlad hankijatele 29 827,82 krooni, võlad töövõtjatele 116 417 krooni ja maksuvõlad 182 074,89 krooni. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli äriühingu juhatuse liikmetel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Äriseadustiku § 180 lg 5¹ kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema 2 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Esitatud raamatupidamisandmetest nähtuvalt oli OÜ Contabilita omakapital muutunud negatiivseks (s.t äriühingu varad ei katnud ära äriühingu kohustusi) juba hiljemalt 01.01.2009, mil äriühingu omakapital oli -338 258,96 krooni. Äriühingu juhatus ei saanud eeldada, et samal viisil äriühingu tegevuse jätkamisel suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §-st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) makseraskused ületada. Äriühingu juhatus on pöördunud äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks kohtu poole alles

1. juunil
2. Seega on OÜ Contabilita juhatuse liige suure tõenäosusega rikkunud Äriseadustiku §-s 180 lg 51 sätestatud kohustust. Nimetatud kohustuse rikkumine vastab ka karistusseadustiku §-s 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Ajutisel halduril ei ole käesolevaks hetkeks andmeid, et äriühingu maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks süüteo tunnustega tegu. Äriühingu tegevus on olnud seotud raamatupidamis- ja auditeerimisteenuse osutamisega ning puuduvad andmed, et äriühingu rahalisi vahendeid oleks kasutatud muul otstarbel kui see nähtub esitatud dokumentidest. Eeltoodut arvestades võib maksejõuetuse põhjuseks pigem pidada kahjumlikku majandustegevust ning majanduslangusega seonduvat majanduse üleüldist jahenemist. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest mittearusaamine ja seetõttu järelduste – muutuste mittetegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Kontroll juhtimisfunktsioonina eeldab finantsarvudest arusaamist ja sellest lähtuvate muudatuste tegemist ettevõtte tegevuses. Andmete kajastamine koondandmetena võimaldab analüüsida ettevõtte tegevust, annab võimaluse kontrollida planeeritu vastavust tegelikkusele ning võimaldab vajadusel muuta tegevuskava. Mida kiiremini suudetakse ettevõtte tegevust arvandmetes kajastada, seda parema ülevaate saab juht ettevõtte olukorrast. Antud juhul on ettevõtte juhi poolt jäetud
3. a ja
4. a majandusaasta aruanded koostamata, kusjuures vastuses ajutise halduri päringule põhjendas ettevõtte tegevjuht, et majandusaasta aruanded jäeti koostamata seoses eelseisva pankrotiga. Arvestades olemasolevaid OÜ Contabilita raamatupidamise andmeid oleks äriühingu juhatuse liige pidanud märkama äriühingu negatiivset omakapitali ja varade puudumist kõikide kohustuste katteks juba hiljemalt 01.01.
5. Vaatamata sellele ei ole äriühingu juhatuse liige esitanud viivitamatult kohtule avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldus on esitatud hilinenult. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks. Võlgniku reaalse vara väärtus on 27 779,84 krooni. Seoses OÜ Contabilita pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Seega olemasolev OÜ Contabilita vara ei kata kõiki kulusid, mis kaasnevad äriühingu pankroti väljakuulutamisega. Samuti ei ole kuidagi garanteeritud, et pankroti väljakuulutamise korral õnnestub halduril pankrotivara suurendada. Võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võiks väljavaateid olla üksnes juhul, kui saab tõendada, et äriühingu juhatus on oma kohustusi süüliselt rikkunud, sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus ning juhatus on reaalselt suuteline tekitatud kahju hüvitama. Samuti peavad võlausaldajad olema nõus finantseerima vastava kohtumenetlusega seotud kulusid. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (

§ 34lg 1; § 130 lg 5).

Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et OÜ Contabilita pankrotimenetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Contabilita dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Velvo Vahti.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 3 hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 27 479 krooni, millest ajutise halduri tasu moodustab kokku 21 879 krooni (16 450 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5429 krooni, bürookulu 2400 krooni ning töötajate saamatajäänud palga ning hüvitiste taotluse esitamise kulud 3200 krooni. Ajutine haldur on teinud tööd 20 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 200 – 1000 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Sirje Taelale tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 16 450 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5429 krooni, hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 2400 krooni ja töötajate saamata jäänud palga ning hüvitiste taotluse esitamise kulud 3200 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 alusel on OÜ Contabilita juhatuse liige Velvo Vaht võtnud ajutise menetluse kulud OÜ-l Contabilita rahaliste vahendite puuduolevas ulatuses enda kanda, mistõttu tulevad ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista solidaarselt OÜ-lt Contabilita ja Velvo Vahtilt. Kohtunik 4