) § 180. Avaldaja on seisukohal, et vabastamise kohustuse olemasolu korral on kohtutäituril õigus välja tõsa nii võlgnik kui ka temaga koosolevad isikud. Nimetatud õiguse realiseerimisest kohtutäitur on keeldunud. Kohtutäituri poolt viidatud Riigikohtu 19.12.2003 määruses nr 3-2-1-151-03 on kohaldatud kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustikku. Enne 01.01.2006 sätestas täitemenetluse seadustik, et välja tõstetakse ainult täitedokumendis nimetatud isikud. Avaldaja leiab, et olemasoleva Riigikohtu praktikaga ei ole võimalik kohtutäituri seisukohta põhjendada.
Kohtutäitur ei peagi asuma kindlaks tegema, kes on võlgnikuga koosolevad isikud. Kõik, kes väidavad end võlgnikuga vagastamisele kuuluvas ruumis või kinnisasjal koos olevat, tõstetakse välja. Seda, et tõstetakse välja isikuid, kellel on õiguslik alus eluruumi kasutamiseks, tagab
Isik, kellel on iseseisev õiguslik alus kinnisasja või selle osa kasutamiseks, saab sellisel juhul esitada hagi tema suhtes täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes. Täitedokument kohustab võlngikku eluruum tagastama ja avaldajale üle andma. Kohtutäitur tõlgendab kohtuotsust selliselt, et selle eesmärk on isikute väljatõstmine eluruumist asukohaga XXX , Tallinn. Samas on täitedokumendis märgitud eluruumi tagastamine ja üleandmine. Seni, kuni ruum on avaldajale üle andmata, on kohtuotsus täitmata. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoht ka pärast väidetavat ruumi vabastamist XXX , Tallinn. Võlgnik ei ole avaldajale üle andnud ruume ega ruumide võtmeid. Avaldaja palub kohtutäituri 05.11.2008 otsuse tühistamist ja kohustada kohtutäiturit täitedokumenti täitma. 17.11.2008 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja edastas kohtutäiturile ja võlgnikule. Kohus pikendas kohtutäituri taotlusel seisukoha esitamise tähtaega kuni 12.01.2009. Kohtutäituri poolt 12.01.2009 esitatud seisukoha kohaselt on võlgnik teatanud tagastmisele kuuluva eluruumi vabastamisest. Väljatõstmise täitetoimingu päeval 01.10.2008 ilmnes, et eluruumis elavad võlgniku täisealised perekonnaliikmed: S L , OL a ja J L a. Kohal viibinud isikud S L ja OL keeldusid eluruumi vabastamast. Tagastatavas eluruumis elasid isikud kelle suhtes ei olnud võimalik väljatõstmise täittetoimingut läbi viia, kuna isikuid ei olnud märgitud täitedokumendis. Kohtutäitur on seisukohal, et kohtutäituri pädevusse ei kuulu õigusemõistmine ning seega ei saa kohtutäitur otsustada, kes on väljatõstmisele kuuluvad isikud. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Seega ei saa kohtutäitur kindlaks teha, kes on võlgnikuga koosolevad isikud. Samuti on Riigikohus seisukohal, et isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, tuleb kohtumenetlusse kaasata kostjana. Kohtutäitur tugineb Riigikohtu 16.10.2002 määrusele nr 3-2-1-119-02 ja lähtub
ja 24, millest tulenevalt eeldab täitetoimingute läbiviimine isikute suhtes täitedokumenti ja nõuet toimetada võlgnikule kätte täitmisteade, mis on täitetoimingute läbiviimise eelduseks. Seega saab kohtutäitur täitetoiminguid läbi viia täitedokumendis kindlaksmääratud isikute suhtes. Eluruumis elavate täitedokumendis märkimata isikute tõttu ei oleks eluruumi olnud võimalik sissenõudjale üle anda. Seega ei olnud kohtutäituril võimalik kohtuotsuses märgitud eluruumi sissenõudjale üle anda kohtutäiturist mitteolenevatel põhjustel. Sissenõudja võib esitada 2 2-08-76400 taotluse kohalikule omavalitsusele rahvastikuregistrisse kantud võlgniku elukoha aadressi muutmiseks tulenevalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 45 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt. Seisuga 11.01.2009 on võlgniku elukohaks rahvastikuregistri andmetel Erika 13A-110, Tallinn. Kohtutäitur palub jätta avaldaja kaebus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses. Täiteasjas nr 022/2008/6271 on täitedokumendiks
Kohtuotsuse resolutsiooni punkti 4 kohaselt on kohustatud kostjat, A L ’it tagastama ja üle andma hagejale 2, ASF üürilepingu esemeks olev eluruum asukohaga XXX , Tallinn (mis asub kinnisasjal, mille registriosa nr on XXX). Avaldaja leiab, et kohtutäitur on põhjendamatult keeldunud täitedokumendi täitmisest. Kohus leiab, et kohtutäituri 05.11.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Täitmisavalduse kohtutäiturile on esitanud ASF esindaja. Võlgnikuks on täitmisavalduses märgitud A L . Kohtutäitur on võlgniku lepingulisele esindajale täitmisteate kätte toimetanud 10.07.2008. 01.10.2008 kell 10:00 määrati võlgnikult eluruumi sundkorras äravõtmine ja võlgniku A L ’i eluruumist väljatõstmine. Kinnisasja valduse äravõtmise 01.10.2008 aktis on märgitud, et võlgnik on eluruumi vabastanud; eluruumis viibivad ja elavad kolm isikut, keda täitedokumendis märgitud ei ole. Eluruumis aadressil Tallinnas XXX elavasid A L ’i täisealised lapsed S L , OL a ja J L . Alates 30.12.2008 on võlgniku elukohaks registreeritud rahvastikuregistris XXX, Tallinn. Kohtu hinnangul on kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel lähtunud täitemenetluse seadustikus sätestatud korrast.
on täitemenetluse osalisteks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Täitetoimingute läbiviimine isikute suhtes eeldab täitedokumenti. Käesoleval juhul on täitedokumendis võlgnikuna märgitud isikuks A L .
lg 2 kohaselt kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Täitmisteatesse märgitakse muu hulgas: 1) täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg; 2) kohtutäituri õigus tähtaja möödumisel kinnisasi sundkorras ära võtta või võlgnik ja temaga koosolevad isikud välja tõsta; 3) kinnisasja sundkorras vabastamise päev; 4) võlgniku kohustused anda kinnisasi välja, muretseda ruum vara paigutamiseks, teatada ruumi asukoht kohtutäiturile ning väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel teatada sellest kohtutäiturile.
lg 3 kohaselt kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. 3 2-08-76400 Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäitur ei saa täitedokumendi täitmisel otsustada, kes on väljatõstmisele kuuluvad isikud
Kui võlgnik vabatahtlikult eluruumi ei tagasta, siis sellise täitedokumendi sundtäitmise viisiks on isiku väljatõstmine. Kohtu hinnangul peavad isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, olema kaasatud menetlusse kostja(te)na ning olema märgitud täitedokumendis. Kohtutäitur saab täitetoiminguid läbi viia täitedokumendis kindlaksmääratud isikute suhtes. Kui kohtutäitur asuks otsustama, kes eluruumist välja tõstmisel on võlgnikuga koosoleva(te)ks isiku(te)ks, rikuks kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse printsiipi. Eluruumist väljatõstmisel tuleb arvesse võtta, et tegemist on isiku eluruumiga, mistõttu ei nõustu kohus avaldaja seisukohaga, et isik, keda võlgnikuga koosoleva isikuna eluruumist välja tõstetakse, kuid kellel on õiguslik alus kinnisasja või selle osa kasutamiseks, peab õiguste kaitseks esitama hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Selline tegevus riivaks liialt isiku põhiõigusi. Kohus jääb eeltoodud seisukoha juurde, et kui isikut pole täitedokumendis märgitud, ei saa seda isikut eluruumist välja tõsta. Kohtutäitur on esitanud andmed selle kohta, et võlgnik on eluruumi vabastanud. Kohus nõustub, et kohtutäituril ei ole võimalik täitedokumendis märgitud eluruumi avaldajale üle anda kohtutäiturist mitteolenevatel põhjustel (eluruumis elavate isikute suhtes täitedokument puudub). Seega jätab kohus avaldaja kaebuse rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.