KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2009; Tallinn Haldusasja number 3-09-1600 Haldusasi I.G (avaldaja) kaebus seonduvalt väärteomene

§ 11lg 4); RESOLUTSIOON 2.

Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8).

1. I.G esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses tema poolt kasutatud sõiduauto Peugeot xxx xxx teisaldamisega keelatud kohas parkimise järgselt ning sellele järgnenud (väidetavalt) ebaseaduslike teisalduskulude nõudmisega 23.05.
2. Kaebuse juurde oli lisatud Tallinna Transpordiameti 29.06.2009 vastus avaldaja 16.06.2009 vaidele, millest nähtus, et seoses intsidendiga oli alustatud ka väärteomenetlust ja et kaebuse esitaja oli vastava väärteomenetluse otsuse vaidlustanud.
3. Lähtuvalt eeltoodust tekib küsimus, kas antud juhul saab kaebus üldse halduskohtu pädevusse kuuluda ning halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi -

) § 11 lg 1 p-i 2 alusel tulebki kõigepealt kontrollida ja hinnata lisaks muudele võimalikele puudustele nimelt seda aspekti. Kaebuse esitaja on taotlenud oma kaebuses AS Ühisteenused töötaja L. Ivanovi poolt 23.05.2009 koostatud sõiduki vastuvõtu ja tagastamise akti tühistamist. Samas ei annaks akti tühistamine iseenesest midagi sisulist ja kaebusest nähtuvalt on avaldaja taotlenud Tallinna Transpordiametile esitatud vaides nimetatud akti kehtetuks tunnistamist ning ebaseaduslikult kasseeritud 440 krooni kontole tagasi kandmist. Eelnevast järeldub, et sisuliselt soovib avaldaja sõiduki teisaldamisega seotud kulutuste tagastamist. 3. Seoses võimaliku väärteomenetlusega edastas kohus 05.08.2009 Tallinna Transpordiametile kohtunõude ja küsis väärteomenetlusega seonduvaid materjale ning motiveeritud seisukohta kas Tallinna Transpordiameti arvates teisaldati sõiduk haldusmenetluses või väärteomenetluses. Käesolevaks ajaks on Tallinna Transpordiamet (edaspidi Transpordiamet) vastanud. Transpordiamet selgitas, et sõiduki vastuvõtu ja tagastamise akti vormistamisele L. Ivanovi poolt eelnes õiguserikkumise fikseerimine pildistamisega kell 12.24 esimese väärteomenetluse toiminguna ning Transpordiameti kontrolöri H. Sirge koostatud sõiduki ümberpaigutamise akt nr 072022, milles on fikseeritud teisaldamisega seonduvad asjaolud vastavalt liiklusseadusele ja et see akt on koostatud väärteomenetluses. Samuti juhti tähelepanu asjaolule, et Harju Maakohtus on käimas vastava väärteoasja 4-09-10345 kohtulik kontroll. 4.

§ 3

lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik - õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku paragrahvis 4 sätestatakse, milliste haldusaktide ja toimingute peale on võimalik kaebust esitada.

§ 3

lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Riigikohus on 12.11.2002 lahendis nr 3-3-4-7-02 selgitanud, et juhul kui teisaldamisakt koostati väärteomenetluse tulemusena, saab teisaldamist vaidlustada ja teisaldamisakti alusel tasutud raha tagastamist taotleda koos karistusotsuse vaidlustamisega maa- või linnakohtus. Vastav taotlus tuleb läbi vaadata väärteomenetluse seadustiku kohaselt. Maa- või linnakohus on pädev tühistama teisaldamisakti analoogiliselt karistusotsusega. Vastasel juhul tuleks õiguskaitset seoses ühe ja sama sündmusega taotleda erinevates kohtutes ning see oleks vastuolus menetlusökonoomia ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2009 määruses haldusasjas 3-08-2649 on seostatud kohtute pädevuse eristamist ka olenevalt sellest kas toimingud sooritati enne või pärast väärteomenetluse alustamist (p 11). Antud juhul nähtub Transpordiameti poolt esitatud materjalist, et sõidukit pildistati esimese väärteomenetluse toiminguna 23.05.2009 kell 12.24, parkimiskorda rikkunud sõiduki ümberpaigutamise akt koostati lähtuvalt liiklusseaduse § 202 lg-st 2 kell 12.25 ning anti selle alusel üle valvega parklasse. Kiirmenetluse otsus väärteoasjas on koostatud kell 14.05 ning sõiduki tagastamine on toimunud kell 14.

1. Seega on toimunud sõiduki teisaldamine või ümberpaigutamine väärteomenetluse raames. Kaebusest ja sellele lisatud sõiduki vastuvõtu ja tagastamise aktist võib järeldada, et sõiduki tagastamise akti märgiti (ekslikult) ühe teise sõiduki andmed, kuid samas ei saa sellest järeldada seda, et I.G-le oleks ka tegelikult väljastatud kellelegi teisele kuuluv sõiduk. Sõiduki vastuvõtu ja tagastamise aktil ei ole väärteomenetluses iseseisvat tähendust, sest sõiduki ümberpaigutamine toimus Tallinna Transpordiameti kontrolöri kui menetleja otsustuse alusel. Eeldatavalt ei saa olla tegemist ka olukorraga, kus kaebuse esitaja oleks pidanud seetõttu ettenähtust suuremaid kulutusi tegema, sest liiklusseaduse § 202 lg 7 alusel antud Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määruse nr 279 kohaselt on sõiduki (kui registrimass ei ületa 3500 kg) hoiukohta toimetamise kõige väiksemaks piirmääraks 400 krooni ja hoidmise tunnihind on samuti väikseim võimalikest. Liiklusseaduse § 202 lg-s 5 on sätestatud, et teisaldamisel või hoidmisel sõidukile tekitatud vigastuste eest vastutab sõiduki teisaldanud või seda hoidnud ettevõtja.
2. Sõiduki tagastamise aktis märgitud 440 krooni suuruste kulutuste tagastamise nõudel ei oleks ka mingisugust sisulist perspektiivi enne kui kohtuvälise menetleja tegevusele või teo õigusvastasusele ja süülisusele oleks antud hinnang väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras. Perspektiivitud nõuded tuleks aga lähtuvalt

§ 11lg 31 punktist 5 koheselt tagastada.

Tallinna Transpordiamet on seisukohal, et pretensioonide korral seoses sõiduki vastuvõtu ja tagastamisega tuleks lahendada need tsiviilõiguslikus korras, mitte aga halduskohtus. Antud juhul ei ole see küsimus olemuslik, sest kaebusest ei nähtu, et sõiduk oleks tagastatud vigastustega. Mis puutub sõiduki politseiasutusse või hoiukohta toimetamise kuludesse, siis lähtuvalt liiklusseaduse § 202 lg-st 8 vabastatakse sõiduki omanik, valdaja või juht nimetatud kulutuste hüvitamisest kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Süüteokoosseisuga seonduvat halduskohus hinnata ei saa ning seetõttu sõltub tasutud summa tagastamine maakohtu poolt tehtavast otsusest. Väärteomenetluse seadustiku § 19 lg 1 p-s 7 on sätestatud, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiminguid samas seadustikus sätestatud korras. Kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamise kord on nähtud põhiliselt ette väärteomenetluse seadustiku paragrahvides 76-79. Kõigepealt tuleb esitada vastav kaebus kohtuvälise menetleja juhile ja seejärel maakohtule. 6. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada, sest antud juhul ei ole selle lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamise korral on soovi korral võimalik taotleda ka riigilõivu tagastamist, kuid selleks tuleb määruse jõustumise järgselt esitada riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ paragrahvis 11 sätestatud nõuetele vastav taotlus koos kontonumbri ja muude sellekohaste andmetega (

§ 84lg 4 p 2).

Enno Loonurm Kohtunik