Edasikaebamise kord
nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank’is (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 23.04.2009.a. esitas Swedbank AS kohtule hagi MJ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.03.2007.a. laenulepingu (leping nr 1) summas 150 000 krooni, intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.03.2011.a. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole. Lepingu sõlmimise päeval koostati ka laenu tagastamise graafik, mille kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval summas 4124.29 krooni. Kostja jäi intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 23.05.2008.a.. Alates 15.04.2008.a. kuni 15.08.2008.a. tasus kostja intressimakseid osaliselt, olles viivituses 5 üksteisele järgneva intressimaksega. 17.04.2007.a. sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (leping nr 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev., mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxxx, võimaldades kostjale krediidilimiiti tehingute teostamiseks 10 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Intressi tasumise kuupäevaks lepiti kokku iga kuu 15.kuupäev. Kostja jäi intressimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.01.2008.a. 15.01.2008.a. – 15.07.2008.a. kostja intressimakseid ei tasunud. 21.07.2008.a. sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 08-102914KX alla. 02.09.2008.a. ütles hageja lepingu nr 1 ennetähtaegselt üles. 22.04.2009.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 118 038.43 krooni. Lisaks võlgnevustele palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudest (97 869.79 krooni) alates 23.04.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Samuti palub hageja jätta kostja kanda ka kõik menetluskulud. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, § 158 lg-ga 1. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 118 038.43 krooni ning viivis protsendina põhinõudest (97 869.79 krooni) alates 23.04.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
Vastavalt
lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 10 000 krooni, kohustades kostjat muu hulgas tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (TsSM § 177 lg 2). Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.