← Eesti

2-07-39717/3

Obsah (5)§ 48§ 217§ 23§ 2§ 32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 11.jaanuar 2008.a Paide Tsiviilasja number 2-07-39717 Tsiviilasi M.P’i kaebus Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Heimo

) § 2 lg 1 p 9 alusel täitmisele pöörata 04.05.2007.a otsus väärteoasjas nr 2510.05.001596 rahatrahvi summas 7975 krooni osas; - 21.06.2007.a algatas kohtutäitur täiteasja nr 037/2007/791; - 26.06.2006.a esitas M.P kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, taotledes täiteasja nr 037/2007/791 menetluse lõpetamist

§ 48

p 7 alusel; - 24.07.2007.a tühistas kohtutäitur täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 037/2007/791. Täitemenetluse lõpetamise taotluse jättis kohtutäitur rahuldamata põhjusel, et puudusid asjaolud, mis välistanuks Lääne Politseiprefektuuri täitmisavalduse alusel täitemenetluse alustamise M.P’i suhtes; - 06.08.2007.a sai M.P kätte kohtutäituri 24.07.2007.a vastuse (otsuse) koos sellele lisatud dokumentidega (24.07.2007.a täitmisteade täiteasjas nr 039/2007/911, 24.07.2007.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, Lääne Politseiprefektuuri ja Riigikohtu otsuste koopiad ning Lääne Politseiprefektuuri 25.06.2007.a kiri täitmisavalduses märgitud väärteoasja kuupäeva täpsustamiseks); - 15.08.2007.a esitas M.P kaebuse, milles vaidlustas kohtutäituri poolt 24.07.2007.a täitemenetluse algatamise ja taotles täiteasja nr 039/2007/911 lõpetamist; - 12.09.2007.a vastuses (otsusega) jättis kohtutäitur H.Vilpuu M.P 15.08.2007.a kaebuse rahuldamata. Tsiviilasi nr 2-07-39717 Kaebaja on seisukohal, et kohtutäituri 12.09.2007.a vastus (otsus) on motiveerimata, st ei vasta

§ 217lg 4 nõuetele.

Kohtuvälise menetleja ja maakohtu otsused Riigikohtu otsusega ei jõustunud. Täitmisavaldusele ei ole lisatud Järva Maakohtu kohtuotsust. Täitmisele võetud trahvisumma ei ole õige, kuna M.P on tasunud M.P’i rahatrahvi osamakseid Pärnu Maakohtu trahviarvele alljärgnevalt: 27.04.2006.a 875 krooni, 10.05.2006.a 875 krooni ja 26.06.2006.a 875 krooni, kokku 2625 kroon. Seega oli M.P’i rahatrahvi võlgnevus mitte 7975 krooni, vaid 7875 krooni. Kuna kohtutäituri tasu on seatud sõltuvusse sundtäitmisele pööratavast rahatrahvi summast, siis saanuks maksimaalne summa, millise alusel kohtutäituri tasu arvestada, olla 7875 krooni. Kohtutäituril ei olnud õiguslikku alust lähtuda kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemisel rahatrahvi summast 7975 krooni. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur on seisukohal, et Riigikohtu otsuse jõustumisega jõustuvad ka kõik eelnevad otsused. Seega ei ole ta täitmisele pööranud jõustumata täitedokumenti. M.P’i karistati rahatrahviga. Pärnu Maakohus oma otsusega muutis Lääne Politseiprefektuuri otsust osaliselt ja seega ei ole määratud karistusotsus tühine. Riigikohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt, andes võlgnikule võimaluse tasuda trahv osadena. Eeltoodust tulenevalt on Riigikohtu otsusega jõustunud kõik alama astme otsused osas, mis jäeti tühistamata.

§ 23sätestab, et täitemenetlus alustatakse sissenõudja avalduse alusel.

Kohtutäituri poolt on võlgnikule kättetoimetatud täitmisteade koos täitedokumendiga. Kohtuväline menetleja oli õigustatud oma otsust täitmisele pöörama, kuna see oli esmane lahend. Esimese astme kohus menetles selle otsuse peale esitatud kaebust. SISSENÕUDJA SEISUKOHT Lääne Politseiprefektuur on seisukohal, et kaebaja on sattunud eksitusse lahendite jõustumist puudutavate VTMS sätete tõlgendamisel. Osundades VTMS §-dele 199 lg 1 ja 2, 201 lg 1 ja 202 lg 3 järeldab sissenõudja, et otsustamaks lahendi jõustumise üle omab tähtsust, kas eksisteerib veel võimalus konkreetset lahendit vaidlustada ning kas kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Riigikohtu lahend mõjutab kohtuvälise menetleja tehtud lahendi sisu ning jõustumist, mistõttu ei saa nõustuda kaebaja väitega, nagu puudutaks jõustumine üksnes Riigikohtu lahendit ennast. Kohtuvälise menetleja arvates muutis Riigikohus käesolevas asjas tehtud otsust trahvisumma osas, st vähendas seda ja määras ositi tasumise. Muus osas jättis Riigikohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Seega on täiturile õigesti esitatud täitmiseks nii kohtuvälise menetleja otsus kui riigikohtu otsus. Ekslikult on täitmisavaldusel jäänud märkimata

§ 2lg 1 4.punkt, kuid see ei oma antud juhul määravat tähtsust. Ts

MS § 2 annab täitedokumentide loetelu, milliseid kohtutäitur täita tohib. Sellese loetellu kuuluvad nii kohtuvälise menetleja lahend kui ka kohtuotsus. Lisaks – täitmisavalduses ei ole kohustuslik viidata

§ 2loetelule.

Lääne Politseiprefektuuri täitmisavaldus sisaldas kõiki

§ 32lg-s 2 sätestatud kohustuslikke rekvisiite.

Riigikohus määras M.P 10 500 krooni rahatrahvi. Sissenõudjale teadaolevalt on M.P poolt tasutud kolm osamakset kogusummas 2625 (3x875) krooni. Seega on võlgnevuse jääk 7875 (10 500 – 2625) krooni. Täitmisavalduses on ekslikult märgitud vastavalt 2525 ja 7975 krooni. Tegemist on eksimusega arvutuses, millise oleks võlgnik saanud ise lahendada, esitades täiturile kviitungid tasutud osamaksete kohta ning kohtutäitur oleks nende alusel korrigeerinud nii nõude suurust kui tasumisele kuuluvat täituritasu. Kuigi kohtutäituri 12.09.2007.a otsus on lakooniline, ei saa see asjaolu olla põhjuseks kaebuse rahuldamisele. Vastusest nähtub, et täitur kontrollis kaebuse väiteid ja tegi omad järeldused. Sissenõudja on seisukohal, et kuna täitemenetluse alustamise tingimused on täidetud, puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks

§ 48p 7 alusel.

M.P’i kaebus tuleb jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT

  1. Kohus, tutvunud nii kaebuse motiivide kui asjast puudutatud isikute seisukohtade ning uurinud esitatud tõendeid leiab, et kaebuse motiivid ei anna alust kaebuse rahuldamiseks, st täiteasja nr 039/2007/911 menetluse lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku § 48 p 7 alusel.
  2. Kaebuse põhjenduste kohaselt 1) ei olnud kohtutäituril õigust alustada kaebaja suhtes täitemenetlust Lääne Politseiprefektuuri täitmisavalduse alusel, kuna sellega täitmisele pööratud Lääne Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas 2510.05.001596 ei ole jõustunud, 2) õige ei ole sundtäitmisele võetud rahatrahvi suurus ning 3) õige ei ole ka kaebajalt nõutava kohtutäituri tasu suurus. Tsiviilasi nr 2-07-39717
  3. Kuna ükski menetlusosaline ei vaidlustatud kaebuses esitatud faktilisi asjaolusid, loeb kohus need tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks. 2

(4)
  1. Järgnevalt analüüsib kohus M.P’i suhtes tehtud otsuste jõustumise küsimust. 4.
  2. Vaidlust ei ole selles, et 21.07.2005.a otsusega väärteoasjas nr 2510.05.001596 karistas Lääne Politseiprefektuur M.P’i liiklusseaduse (LS) § 741 lg 1 ja 7419 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 12 600 krooni. Järva Maakohus oma 21.10.2005.a otsusega tühistas kohtuvälise menetleja eelmärgitud otsuse osaliselt karistuse osas selliselt, et jättes muutmata karistuse liigi (rahatrahv), vähendas määratud rahatrahvi suurust, st mõistis karistuseks rahatrahvi 10 500 krooni. Riigikohus oma 03.04.2006.a otsusega nr 3-1-1-2-06 tühistas Järva Maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahatrahv ositi täitmiseks määramata ja määras rahatrahvi 175 trahviühikut (10 500 krooni) ositi tasumiseks 12 kuu jooksul võrdsetes osades so 875 krooni kuus. 4.
  3. Tulenevalt VTMS §-st 177 jõustus Riigikohtu lahend selle allkirjastamise päeval, st 03.04.2006.a. Riigikohtu otsuse jõustumisel jõustusid ka kõik samas asjas tehtud alamad otsused osas, millises kõrgema astme menetleja neid ei tühistanud. Seega jõustus 03.04.2006.a Lääne Politseiprefektuuri 21.07.2005.a otsus väärteoasjas nr 2510.05.001596 M.P süüdimõistmises LS § 741 lg 1 ja 7419 järgi ning talle määratud karistuse liigi (rahatrahv) osas ning Järva Maakohtu otsus mõistetud karistuse suuruse osas, st 175 trahviühikut (10 500 krooni). Riigikohtu otsusega määrati vaid, et kohtuvälise menetleja määratud karistus (rahatrahv) maakohtu otsusega mõistetud ulatuses (175 trahviühikut, st 10 500 krooni) kuulub tasumisele ositi kaheteistkümne kuu jooksul võrdsetes osades, so 875 krooni kuus. Seega on Lääne Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas 2510.05.001596 täitedokument

§ 2

lg 1 p 9 mõttes, mida Lääne Politseiprefektuur oli õigustatud VTMS § 202 lg 1 kohaselt täitmisele pöörama. Lääne Politseiprefektuuri otsusega paralleelselt on täitedokumentideks Järva Maakohtu ja Riigikohtu otsused osas, millega nad alama astme otsuseid muutsid. 5. Kas kohtutäitur oli õigustatud täitemenetlust alustama? 5.1.

§ 23

lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitatakse täitmisavaldus kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse 1) kohtutäituri nimi, 2) nii sissenõudja kui võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja sidevahendite numbrid, juriidilise isiku puhul registrikood, selle puudumise korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, asukoht ja sidevahendite numbrid, 3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus ning 4) võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta.

§ 23lg 4 kohaselt täitmisavaldusele lisatakse täitedokument.

Lääne Politseiprefektuuri 21.06.2007.a täitmisavalduses nr 1/50117 on märgitud nii kohtutäituri nimi kui sissenõudja ja võlgniku kohustuslikud andmed. Täitmisavaldusele oli lisatud nii väärteoasja nr 2510.05.001596 otsus kui Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-2-06, st täitedokumendid

§ 2lg 1 p-de 4 ja 9 mõttes.

22.06.2007.a esitati kohtutäiturile ka esialgselt täiteavaldusele lisamata Järva Maakohtu 21.10.2005.a jõustunud kohtuotsus. Eeltoodust ilmneb, et 24.07.2007.a, st ajal, mil kohtutäitur täiteasja nr 039/2007/911 algatas, oli talle esitatud nii VTMS § 23 lg 2 sätestatud nõuetele vastav täitmisavaldus kui ka kõik vajalikud täitedokumendid, st et täidetud olid

§ 23lg 1 sätestatud õiguslikud eeldused täitemenetluse alustamiseks.

Esitatud materjalidest ei ilmne, et 24.07.2007.a oleks esinenud õiguslikke aluseid täitemenetluse alustamisest keeldumiseks. Sellises olukorras oli kohtutäituril kohustus alustada täitemenetlust. 6. Kas kohtutäituri 12.09.2007.a vastus (otsus) vastab

§ 217lg 5 nõuetele?

6.1.

§ 217

lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Õige on, et kohtutäituri 12.09.2007.a „Vastus kaebusele“ on lühike ja lakooniline ning vormiliste puudustega. Samas on kohtutäitur selles vastuses siiski võtnud seisukoha M.P kaebuses esitatud taotluse suhtes ning esitanud omapoolsed seisukohad oma otsustuse põhjendamiseks. 6.2. Asjaolust, et kohtutäitur vormistas oma otsuse vastusena ning motiveeris oma otsustust tagasihoidlikult, ei tulenenud kaebajale kahjulikke tagajärgi - kaebaja käsitas kohtutäituri 12.09.2007.a vastust kohtutäituri otsusena

§ 217

mõttes ning kuna ta selles väljendatud seisukohtadega ei nõustunud, esitas kaebuse kohtusse. Kohus võttis tema kaebuse menetlusse. Seega on kaebaja, olenemata puudujääkidest otsuse vormistamisel, saanud Tsiviilasi nr 2-07-39717 reaalselt kasutada oma kaebeõigust TsMS § 218 mõttes. Puudujäägid otsuse vormistamisel ei anna aga alust kaebaja nõude rahuldamiseks, st täitemenetluse lõpetamiseks kaebuses 3

(4)viidatud alusel.
  1. Kas kohtutäitur on täimisele pööranud õige trahvisumma? 7.
  2. Jõustunud täitedokumentide kohaselt on kaebajale mõistetud rahatrahvi suurus 10 500 krooni. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud rahatrahvist oli enne täitemenetluse alustamist tasutud kokku 2625 (3 x 875) krooni. Seega on rahatrahvi võlgnevus 7875 krooni. Täitmisavalduses on märgitud rahatrahvi tasutud osa suuruseks aga 2525 krooni ja tasumata rahatrahvi suuruseks 7975 krooni. Täitemenetluse on kohtutäitur alustanud samuti 7975 krooni nõudes. Eeltuvastatud asjaolud kinnitavad, et kohtutäitäitur on tõepoolest alustanud täitemenetlust ettenähtust 100 krooni võrra suurema trahvisumma sissenõudmiseks. Samas ei anna see asjaolu alust täitemenetluse lõpetamiseks

§ 48

p 7 alusel, kuna täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt võtab kohtutäitur täitedokumendi menetlusse esitatud kujul, st selles sisalduvaid andmeid sisuliselt hindamata. Kui kaebaja avastas, et tema suhtes on alustatud täitemenetlus ettenähtust suurema trahvisumma sissenõudes, oli tal võimalus tekkinud eksimus kohtuväliselt lahendada kas maksedokumentide esitamisega kohtutäiturile, mille tulemusena saanuks kohtutäitur täitmisele kuuluvat nõuet korrigeerida või siis kaebuse esitamisega kohtutäiturile. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks püüdnud kohtuväliselt kõrvaldada eksimust täitmisele võetud trahvinõude suuruses. Kaebaja on küll vaidlustanud kohtuväliselt kohtutäituri tegevuse täitemenetluse alustamisel, kuid seda mitte eksimuse tõttu nõude suuruses.

  1. Kohtutäituri tasu vaidlustamine 8.
  2. 24.07.2007.a „Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus“ kohaselt nõuab kohtutäitur kaebajalt 118 krooni täitemenetluse alustamise tasu ja 2266 krooni kohtutäituri põhitasu. Otsuses on kohtutäitur selgitanud, et kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kaebuse kohaselt sai M.P osundatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kätte 06.08.2007.a. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta. Kaebaja esitas 26.09.2007.a kaebuse kohtutäitur H.Vilpuu 12.09.2007.a vastusele (otsusele), vaidlustades selles täiteasja nr 039/2007/911 algatamise. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vaidlustas kaebaja esmakordselt kohtutäituri tasu õiguslikkuse alles 01.10.2007.a käesolevas kohtuasjas esitatud kaebuse täienduses. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja ei ole 24.07.2007.a „Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega“ väljamõistetud kohtutäituri tasu seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, on ta kaotanud õiguse tugineda käesolevas vaidluses kohtutäituri tasu ebaõigsuse asjaolule. 8.
  3. Samas peab kohus õigluse huvides juhtima kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et osundatud otsuses on kohtutäitur eksinud põhitasu suuruses ja seda kaebaja kahjuks. Nimelt on osundatud otsuses märgitud, et kohtutäituri põhitasu on 2266 krooni. Arvestades, et kohtutäituri seaduse § 2512 lg 1 kohaselt on kohtutäituri põhitasu määr sissenõutavalt trahvisummalt (st sissenõude summalt 7001 – 8000 krooni) 1920 krooni, millele lisandub 18% käibemaksu, st 345.60 krooni, siis on põhitasu suurus 2265.60 krooni. Seega on osundatud otsuses märgitud põhitasu 40 sendi võrra ettenähtust suurem. See eksimus tuleb kohtutäituril kõrvaldada.
  4. M.P esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri tegevuse peale eesmärgiga, et kohus lõpetaks tema suhtes algatatud täitemenetluse, st teeks lahendi kaebaja huvides. Menetlust kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks võib algatada üksnes kaebaja avalduse (kaebuse) alusel. Käesolevas asjas jättis kohus kaebaja kaebuse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ning TsMS § 172 lg-te 1 ja 5 alusel jagab kohus menetluskulud täies ulatuses kaebaja kanda. Sirje Lahesoo Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.