3-09-873/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-873 Otsuse kuupäev

1. august 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Toomas Soodla kaebus Palamuse Vallavolikogu
2. märtsi 2009.a otsuse nr 248 tühistamiseks
3. august 2009.a kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Toomas Soodla; Vastustaja Palamuse Vallavolikogu; Kolmas isik Carmex Invest OÜ; Kaasatud isik Jõgeva maavanem
4. Rahuldada kaebus.
5. Tühistada Palamuse Vallavolikogu
6. märtsi 2009.a otsus nr 248 ja teha Palamuse Vallavolikogu ettekirjutus uue otsuse tegemiseks.
7. Menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 01.10.
8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
9. Palamuse vallas asuva vaba põllumajandusmaa maatükiga nr 2042 piirneb Toomas Soodlale kuuluv Sääsküla veski katastriüksus (57802:003:1040) ja OÜ Carmex Invest kasutusvalduses olev Luuamäe katastriüksus ( 57802:003:0227). Maatüki nr 2042 kasutusvaldusse saamiseks esitasid avaldused OÜ Carmex Invest, FIE Kaie-Mare Masso, FIE Toomas Soodla, OÜ Kerseli ja AS Evemar. Palamuse Vallavolikogu 29.01.2009.a otsusega nr 240 määrati Palamuse valla vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate vahel kokkuleppimiseks tähtaeg. 1
10. Kuna taotlejad vallavolikogu poolt määratud tähtajaks kokkulepet ei sõlminud kinnitati Palamuse Vallavolikogu 26.03.
11. a otsusega nr 248 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamine“ vaba põllumajandusmaa maatüki number 2042 kasutusvaldusesse saajaks OÜ Carmex Invest.
12. Toomas Soodla esitas 21.04.
13. a Tartu Halduskohtule kaebuse Palamuse Vallavolikogu 26.03.
14. a otsuse nr 248 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
15. Kaebaja märgib, et kuna maatükki taotlesid enda kasutusvaldusesse mitu isikut ning nad ei leppinud omavahel kokku, kes neist saab maa enda kasutusvaldusesse, siis rakendatakse maareformiseaduse § 233 lõiget 6, mille kohaselt esitab vallavolikogu maavanemale enda eelistuse. Kaebuse esitaja leiab, et OÜ Carmex Invest eelistamine ei ole tulenevalt maareformi seaduse (MaarS) § 233 lõikest 6 õiguspärane. Õigusnormi alternatiivsest sõnastusest tuleneb kaebaja arvates, et erinevad kriteeriumid otsustamiseks on kõik iseseisvalt aluseks vallavolikogu poolt eelistava otsuse tegemiseks. Ükski alternatiividest ei oma teistest suuremat tähtsust. Seega, kui taotlejaid maa kasutusvaldusse saamiseks on mitu ning neil kõigil esinevad tunnused, mis oleksid aluseks eelistava otsuse tegemisel, peab haldusorgan tegema diskretsiooniotsuse ning põhjendama otsuse tegemisel aluseks võetud kriteeriume. Selline diskretsiooniotsuse kujunemine peab olema jälgitav. Vaidlustatav haldusakt peab seega olema diskretsiooniotsus, millest peab nähtuma, millistel alustel haldusorgan leidis, et kaebaja, kes kuulub MaarS § 233 lõikega 6 sätestatud võimalike eelistatavate isikute ringi (kaebaja näol on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga, kelle tegevusalaks on põllumajandustegevus ning kellele kuuluv kinnisasi piirneb taotletava maatükiga), ei ole vallavolikogu poolt eelistatud isikuks maatükile kasutusvalduse saamisel. Kaebaja märgib, et vaidlustatavas haldusaktis puuduvad igasugusedki viited, mille alusel haldusorgan üht taotlejat kaebajale eelistas. Haldusaktis on viidatud ainult asjaolule, et senini kasutas OÜ Carmex Invest maatükki õiguslikul alusel ning esitamata on kõik kaalutlused, millised on OÜ Carmex Invest eelised teise taotlejate, sh kaebaja ees. Vallavolikogu on kaebaja arvates jätnud tähelepanuta, et maa senine õiguslikul alusel kasutamine on ainult üks (ja võrdväärne teistega) alternatiiv eelistuse andmiseks maa kasutusvalduse seadmisel. Haldusorgan on kaebaja arvates jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et OÜ Carmex Invest kasutas senini maatükki 2042 ainult osaliselt, mitte tervikuna. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lõikele 3 peavad kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis olema märgitud kaalutlused, millest haldusorgan on otsust tehes lähtunud. Käesoleval juhul, kasutades kaalutlusõigust, pidi haldusorgan kaebaja arvates kaaluma ka seda, miks eelistada OÜ-d Carmex Invest maatükki kasutusvaldusse saamiseks esitamisel kaebajale, kuigi mõlemal isikul esinesid MaarS § 233 lõikes 6 sätestatud eelistatud isiku tunnused. Selliste kaalutluste esitamata jätmine on kaebaja arvates ilmselge kaalutlusviga ning sellest tulenevalt ei ole vaidlustatav haldusakt õiguspärane HMS § 54 mõttes ning kaebaja palub haldusakti tühistada ning kohustada Palamuse valda maa kasutusvaldusse andmise taotlus uuesti läbi vaatama. 2 Vastustaja seisukohad
16. Vastustaja vastuse kohaselt on vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Otsustuse tegemisel kasutas volikogu kaalutulusõigust ja lähtus HMS § 4 lõikes 2 sätestatust. Vallavolikogul oli eelistuse tegemisel valida kahe taotleja vahel - OÜ Carmex Invest ja FIE Toomas Soodla vahel. Otsustuse tegemisel lähtus vallavolikogu asjaolust, et OÜ Carmex Invest, on vaba põllumajandusmaa maatükk nr 2042 õiguslikul alusel osaline kasutaja, OÜ Carmex Invest tegevusaladeks on seakasvatus, ta kasutab rendilepingu alusel kasutatavat maad rohtsete söötade tootmiseks, kuna turvasmuld on ebasobiv teraviljakasvatuseks. OÜ Carmex Invest on taotletavat maad kasutanud pikka aega. Maad on ettevõte kasutanud järgides head põllumajandustava. Teinud sinna pikka aega investeeringuid, tegemist on jätkusuutliku ettevõttega. FIE Toomas Soodla on füüsilisest isikust ettevõtjana jätkusuutlik. MaarS § 233 lõike 6 kohaselt võib volikogu poolt eelistatuks olla nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka juriidiline isik. Volikogu lähtus eelistuse tegemisel seaduses antud kriteeriumist, milleks on jätkusuutlikkus ja sama maatüki õiguslikul alusel kasutamine. Asjaolu, et OÜ Carmex Invest kasutab kõnesolevast maatükist ainult osa ei ole aluseks, et välistada antud eelistuse kasutamist. Jõgeva maavanema arvamusega tutvumise järgselt nõustub vastustaja maavanema arvamusega. Kolmanda isiku seisukoht
17. Kolmas isik OÜ Carmex Invest ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. Ettevõtte puhul on tegemist jätkusuutliku ettevõttega, kelle tegevusalaks on seakasvatus. Seakasvatuses tekkiva läga käitlemiseks on väga oluline omada maad, kuhu läga laotada. Kuna igaaastased lägakogused on suured, on OÜ-le Carmex Invest oluline iga hektar põllumaad. Vähene põllumaa omamine ei võimalda läga käidelda keskkonnasõbralikult. Läga käitlemiseks vajaliku maa mitte olemasolu pärsib oluliselt ettevõtte majandustegevust, muudab probleemseks keskkonnasõbraliku lägakäitlemise, millega ohustatakse ümbruskonna põhjavee kvaliteeti ja keskkonda tervikuna. Maad on ettevõte kasutanud järgides head põllumajandustava. Teinud sinna pikka aega investeeringuid. Põllupind on vajalik viljavahelduse rakendamiseks, toodetud läga (sõnnik) laotamiseks, söödatootmiseks. OÜ-le Carmeks Invest teeb põlluharimis- ja hooldustöid samasse kontserni kuuluv ettevõte OÜ Puidukaubandus nende omavahelise lepingu alusel, samuti korraldab OÜ Puidukaubandus OÜ Carmex Investi lägalaotust. Kaasatud isiku seisukoht
18. Kaasatud isiku Jõgeva maavanem on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maavanema seisukoha kohaselt ei nähtu vallavolikogu otsusest üldse kaalutlusõiguse teostamist. Viidates MaarS § 233 lõikele 6 on jäetud välja seaduse tekstis toodud eelistuse alus - seaduse kohaselt oli volikogul õigus eelistada ka 3 füüsilisest isikust ettevõtjat juriidilisele isikule. Pärast Kaie-Mare Masso taotlusest loobumist oli volikogul võimalik eelistada: 1) OÜ-d Carmex Invest kui põllumajandusliku tootmisega tegelevat isikut, kes osaliselt kasutab sama maatükki õiguslikul alusel; 2) põllumajandusliku tootmisega tegelevat isikut Toomas Soodlat, kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb; 3) füüsilisest isikust ettevõtjat Toomas Soodlat. Kuna vallavolikogu otsuses ei ole märgitud, et ka taotluse esitanud Toomas Soodla osas esinevad seaduses toodud eelistuse alused ning otsuses ei ole kajastatud, miks otsustati eelistada just taotlejat, kes osaliselt kasutab sama maatükki õiguslikul alusel, on Jõgeva maavanema arvates tegemist olulise direktsiooniveaga ning puudustega otsuse motiveerimisel. Jõgeva maavanem märgib, et Palamuse Vallavolikogu on esitanud otsuse tegemisel arvesse võetud kaalutlused vastuses kaebusele, kuid need ei muuda volikogu otsust õiguspäraseks. Maavanem osundab Riigikohtu kohtuotsustele haldusasjades nr 3-3-154-03 ja nr 3-3-1-49-
19. Vaidlustatud otsuses esinevad diskretsioonivead ning otsuses ei ole märgitud kaalutlusõiguse kasutamisel arvesse võetud asjaolusid, mille tõttu ei vasta see maavanema arvates HMS §-des 54 ja 56 sätestatud nõuetele. Kohtu põhjendused ja otsus
20. Vastustaja on 03.08.2009.a kirjalikus seisukohas (tl 60) nõustunud Jõgeva maavanema arvamusega kaebuse kohta. Kuna maavanem on 09.06.2009.a arvamuses (tl 49-52) leidnud, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, on vastustaja Palamuse Vallavolikogu kaebuse sisuliselt õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lõige 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub kaebus rahuldamisele. Vastustaja on vaidlusaluse haldusakti andnud 26.03.2009.a ja kohaldanud MaarS § 23 lõiget
21. MaarS § 23 3 lõike 6 viies lause kehtis 01.08.2008-28.03.2009 järgmises redaktsioonis: Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. 3 Vaidlusaluse otsuse motiveeriva osa neljandas lõigus (tl 7) on vastustaja seadust tsiteerinud ebatäpselt ja jätnud viidatud ja kohaldatud seaduse tekstist välja MaarS § 23 3 lõike 6 viienda lause neli viimast sõna: “ või füüsilisest isikust ettevõtjat“. Vastustaja on otsuse motiveeriva osa viiendas lõigus otsust põhjendanud faktiliste asjaoludega arvestamata asjaoluga, et vastustaja oli õigustatud ja kohustatud kaaluma ka kaebaja kui füüsilisest isikust ettevõtja eelistamise õigust. HMS § 56 lõige 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Seega on vaidlusalune otsus vastuolus HMS § 56 lõikes 2 sätestatuga, kuna vaidlusaluses haldusaktis on haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus toodud puudulikult. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, 4 proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuna vaidlusalune haldusakt ei ole kooskõlas MaarS § 23 3 lõike 6 viienda lausega, siis on tegemist kehtiva õigusega mittekooskõlas oleva diskretsiooniveaga haldusaktiga, mis kuulub tühistamisele, sest haldusakt rikub kaebaja subjektiivset õigust vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejana.
22. Menetlusosaliste kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda, kuna kohtu poolt kirjalikus menetluses määratud (tl 63) tähtpäevaks ei ole kaebaja esitanud taotlust menetluskulude vastustajalt kui vaidluse kaotanud poolelt välja mõistmiseks (HKMS §-de 92 lõige 1 ja 93 lõige 1). Menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud ka kaasatud isikud (HKMS § 92 lõige 7). Roby Koik kohtunik 5