Kostja on asjas sisuliselt tunnustanud hageja õigust leping üles öelda, kuid leiab, et selleks peab olema põhjus. Kostja arvates hagejal lepingu ülesütlemiseks põhjust ei ole.
lg 3 sätestab, et kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Tähtajatu tasuta kasutamise leping on kestvusleping.
lg 3 kohaselt võib tähtajatu kestvuslepingu kumbki pool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tähtajatu tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks vaja muud põhjust peale kasutusse andja soovi leping lõpetada ja kasutusse antud ese tagasi saada, seega on lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud.
lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemine muutub kehtivaks ühepoolse tahteavalduse teisele lepingupoolele teatavakstegemisega, teise poole nõusolek ülesütlemiseks ei ole vajalik. Kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud, seega on lepingu ülesütlemine ka formaalselt kehtiv.
Lepingu ülesütlemise järel on poolte vahel lepingu alusel saadu tagastamissuhe. Tulenevalt
lg-st 5 ja § 189 lg-st 1 võib pool nõuda lepingu ülesütlemise korral lepingu alusel üleantu tagastamist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat kinnistut vabastama ning hagejale tagastama. Kostja väide, et ta ei teeks hagejale kinnistu kasutamisel takistusi, ei oma asjas õiguslikku tähendust. Hageja ei soovi kinnistut koos kostjaga kasutada. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Seega on hagejal materiaalõiguslik alus asja välja nõudmiseks ka asjaõiguslikul alusel - hageja on vaidlusaluse hoonestatud kinnisasja omanik, kostja on selle valdaja ning tsiviilasja menetluse käigus ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks järelduda kostja õigust hageja suhtes kinnisasja väljaandmisest keelduda. Ainuke võimalik asja tagastamisest keeldumise alus – tasuta kasutamise leping - on ülesütlemise tõttu lõppenud. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 5 sätestatut. Kostja vaidleb otsusele vastu põhjusel, et 3 otsus ei ole selge ning ei ole täidetav. Kohtuotsuse kohaselt on kostja kohustatud tagastama hagejale kuuluva kinnistu ja sellel asuva elamu. TsÜS § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatu kande õigsust ja sama seaduse § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kinnisasja omanik ning ta on kantud ka kinnistusraamatusse. Kuna kinnisasi on maatükk koos sellega püsivalt ühendatud asjadega (hooned, ehitised, puud) ei saa kostja seda hagejale tagastada, kuna ei saa seda planeet Maa küljest eraldada, samuti ei saa eraldada maatüki küljest sellega ühendatud elamut ning seda üle anda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõiguse normide rikkumist. TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant nõustub, et vastustajal oli õigus poolte vahel eksisteerinud kinnisasja tasuta kasutamise leping üles öelda, kuid ei nõustu otsuse resolutsiooniga põhjusel, et otsus ei ole täidetav. Otsuse põhjendavat osa ei ole apellant vaidlustanud. Vastustaja, kelle huvides peaks toimuma otsuse täitmine, on vastupidisel seisukohal ning ei näe probleemi otsuse täitmisel. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta TsMS § 442 lg-le 5. Õige on, et TsMS § 442 lg 5 järgi resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse resolutsioon vastab
Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et
lg 3 järgi, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Vaidlus puudub selle üle, et hagejal on õigus nõuda kostja valduses oleva kinnisasja tagastamist, millist õigust ongi hageja kasutanud, ning mille osas ka kohus tegi vastava otsuse. Otsusega kohustati kostjat kinnistu tagastama hagejale, so vabastama tema valduses oleva kinnisasja. Otsuse täitmiseks ei tule kostjal hagejale kuuluvat kinnistut kusagilt eraldada ning kohtuotsust saab täita ka vabatahtlikult. Ka ei näe ringkonnakohus probleemi kohtuotsuse sundkorras täitmise korral. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 sätestab kinnisasja väljaandmist. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Nimetatud sätte sõnastusest tuleneb, et kinnisasja väljaandmine võib toimuda mitmel viisil, seejuures ka kinnisasja vabastamise teel. Seega kohtuotsuse resolutiivosa vastab
Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud 4 jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Urmas Reinola Imbi Sidok 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.