Asjaolud A.I. esitas Tartu Halduskohtule 07.09.2009 kaebuse kohtutäitur Terje Tšapise vastu (haldusasi nr 3-09-1954). Kaebus on rajatud kohtutäitur Terje Tšapise tegevusele, mis seisnes selles, et kohtutäituri Terje Tśapise asendaja algatas 15.06.2009 (täiteasi 169/2001/21) täiteasja, mille aluseks on Narva Linnakohtu 10.10.1997 muu nõue kriminaalasjas nr 1-223 alusel ja sissenõudja Narva Haigla SA avaldus. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäitur on pidanud õigeks algatada täiteasja kolme aasta möödudes, kuigi on korra eelnevalt juba see hagi tasutud. 1 Kaebuses taotletakse uuesti algatatud täitemenetluse kriminaalasjas nr 1-223 lõpetamist selle aegumise tõttu ja kohtutäituri arvele teistkordselt üle kantud summade tagastamist A.I. arvele. Kohtu seisukoht Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust nõuetele vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1.
lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
kohaselt on halduskohtu pädevuses: 1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
lg 2 vastavalt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse vaidlustamine (kaebuse esitamine kohtutäituri vastu) täitetoimingute läbiviimisel. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kaebuse, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid täitemenetluses ning nõutakse kohtutäituri õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega on kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus. Vastavalt Kohtutäituri seaduse §-le 6 lg 3 kohtutäituri õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses Riigivastutuse seaduses (RVS) sätestatud alustel maakohtus. Eeltoodust nähtub, et kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamine täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras, vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on avalik-õiguslik isik, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu (üldkohtu) pädevusse. . Vastavalt
lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus, seega kaebus tuleb tagastada selle esitajale. 2 Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda esmalt kohtutäituri ja seejärel maakohtu poole TMS-s ettenähtud korras järgides kaebetähtaegu. Kaebaja on taotlenud ka õigusabi määramist juhuks, kui kohus peab seda vajalikuks. Nimetatud taotluse osas kohus seisukohta ei võta, kuna kaebus kuulub tagastamisele. Kaebajale edastatakse kohtumääruse ärakiri ning hilisemalt selle tõlge vene keeles. Kohtunik Mare Priks 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.