Obsah (4)
§ 11§ 21§ 3§ 12KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 9. september 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja
) § 12 lg 1 kohaselt määratud sellel kuupäeval, mis on aga vastuolus sama seaduse § 6 lõikega 1 – karistus tuleb määrata hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Lisaks puudub nimetatud käskkirjas süüteo toimepanemise aeg ja kirjeldus, mistõttu ei saa seda pidada
§ 11nõuetele vastavaks.
Hageja märgib, et juba järgmisel päeval välja antud kirjas (nr 6-28/179, viidatud ka ülalpool) räägib kooli direktor suusõnalisest noomitusest/hoiatusest ega maini kirjaliku käskkirjaga määratud karistust. Hageja avaldab veendumust, et 18.06.2008.a käskkiri on vormistatud tagantjärele. Segadust nimetatud käskkirjaga kinnitab ka teine distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri 13. oktoobrist 2008, milles viidatakse, nagu oleks 18.06.2008.a noomitus tehtud õppenõukogule teatavaks 10.06.2008.a. Nimetatud õppenõukogu protokolli väljavõte (TVK tl 27) ei kajasta hageja eksimuse arutelu või temale noomituse määramist. Teise käskkirjaga töölepingu lõpetamise karistuseks määramine TLS § 86 p 4 alusel ei ole kooskõlas
§ 21
sätetega, sest nimetatud säte annab aluse distsiplinaarkaristus korras töölepingu lõpetamiseks üksnes TLS § 86 p 6-8 nimetatud alustel. TLS § 86 p 6 kohaldamisel tuleb aga arvestada TLS § 103 tingimusi. Kui aga esimene distsiplinaarkaristus on tühine, siis ei ole seadusega kooskõlas ka käskkirja nr 7-1/7 põhjal hagejaga töölepingu lõpetamine. Hagejale teadaolevalt on töölepingu lõpetamine kantud üksnes tööraamatusse (tööraamatu väljavõte TVK tl 25), kuid tööandja ei ole kinni pidanud TLS § 73 nõudest ega kajastanud töölepingu lõpetamist töölepingus endas. Kui tähitud kirjaga saadud teate sisust võiks järeldada, et töölepingu lõpetamise vajaduse tingis hindamisjuhendi rikkumine, siis 13.10.2008.a käskkirjast tuleneb hoopis midagi muud. Hageja leiab, et puhkuse ajal ja esimesel tööpäeval ei saanud ta toime panna rikkumist, mis oleks andnud eelnevast väidetavast rikkumisest erineva aluse töölepingu lõpetamiseks. Nimetatud käskkirjas viidatakse erinevatele süütegudele (vt ka allpool), kuid töölepingu lõpetamisel on aluseks võetud üksnes TLS § 86 p 6 ja sellest tulenevalt ka § 103 lg 1, mis viitaks üksnes hagejapoolsele töökohustuste rikkumisele. Hageja on seisukohal, et kumbki käskkirjadest ei ole õiguspärane ning 13.10.2008.a käskkirjas sisalduvad rikkumised on põhjendamata ja sisutud. Hageja töökohustuste täitmist saab hinnata üksnes pädev isik, kelleks töölepingu kohaselt on kooli direktor kui tööandja esindaja. Seega ei saa muu isik (nt kaasõpetaja) seda teha. Töökohustuste rikkumise tuvastamisel tuleb selgitada ka töötaja süü ja 3
(8)Tsiviilasi nr 2-09-1818 põhjuslik seos rikkumise tagajärgedega. Tööandja on 13.10.2008.a käskkirjas välja toonud neli rikkumist: 1) puudused hageja töös kooli tervise nõukogu esimehena – hageja kinnitusel ei olnud ta selle lisakohustuse olemasolust teadlik, sellest positsioonist tulenevate kohustuste mittetäitmine ei ole töökohustuste rikkumine, sest seda ei tulene ametijuhendist. Käskkirjas väljatoodud süüdistus mitteosalemisest tervist edendavate koolide üritusel ei vasta tõele, selle kohta on hageja esitanud tunnistuse Rapla maakonna Tervist Edendavate Koolide suveseminaril osalemise kohta (TVK tl 26), kuigi osales ta seminaril aineõpetaja kohustusi täites. Käskkirjas väljatoodud 2006/2007.aasta kokkuvõte tervise edendamise kohta ei ole hagejale mõistetav, sest ta määrati väidetavalt ülalmärgitud kohale alles 15.10.2007.a käskkirjaga; 2) ainesektsioonidel mitteosalemine 2007/2008 õppeaastal – hageja kinnitab, et on osalenud bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoorudel (esitatud tõendid TVK tl 65-68) nii etteheidetaval kui eelmisel õppeaastal, kuigi seda kohustust käskkirjas viidatud ametijuhendi punktist ei tulene. Konkreetsel ainesektsioonil osalemiseks oleks koolijuht pidanud hagejat lähetama, sest see eeldab tundidest vabastamist. Samas peetakse neil läbirääkimisi just olümpiaadidel osalemise kohta ja hageja oli sellega kursis; 3) õuesõppetundide korraldamata jätmine – käskkirjas viidatud ametijuhendi punkt seda tegema ei kohusta. Kuigi kool ei ole loonud selleks tingimusi (nt välimööbel õpilastele), on hageja selliseid tunde läbi viinud ja võtnud aluseks kehtiva ainekava. Välitundide toimumine on kajastatud klassipäevikus; 4) sotsiaalpedagoogi seletusest ilmnevad intsidendid – hageja ei pea seletust selgeks, käskkirjas ei ole märgitud sündmuste aega ja sisu, kes neid tuvastas jm tähtsust omavaid asjaolusid. Samas käskkirja punktis viidatud ametijuhendi muud punktid ei täpsusta selles kajastuvate eelduste sisu, mistõttu ei saa tõsiselt võtta süüdistusi hageja võime osas käsitada ja praktiliselt lahendada lihtsamaid koolielu probleeme. Käskkirjas viidatud lisa 1 on lisamata ja hagejale ei ole selle sisu teada. Seega leiab hageja, et süüdistused kõnesolevas punktis on paljasõnalised ja tõendamata, nende sisud ebaselged ja puudus alus sel põhjusel hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Lisaks on töölepingu punktist 9.4 tulenevalt nähtud tööandja poolt lisakokkuleppena ette lahkumishüvitise maksmise ühe keskmise kuupalga ulatuses töötajale töölepingu lõppemise korral. Punktist ei nähtu mingit erandit töölepingu lõppemise asjaolude osas ja seega tuleks see igal juhul välja maksta, mida hageja käesoleval juhul nõuabki. Kuigi töölepingus on käsikirjaline märge „Kehtna vald ei rakenda”, ei ole selge, kas see käib just kõnesoleva sätte kohta. Hageja leiab, et kuna leping on hageja ja Kehtna valla kui tööandja vahel, on märge vastuoluline (puuduks vajadus üldse sellise sätte olemasoluks lepingus) ning tulenevalt TLS § 17 tuleks kohaldada töötaja jaoks vastuolu korral soodsaimat sätet. Asjaolu, et töölepingu vorm on ebaõnnestunud, saab olla vaid tööandja vastutusalasse kuuluv. Nimetatud lahkumishüvitist hagejale välja makstud ei ole. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid Kostja ei tunnistanud TVK-le esitatud vastuses (TVK tl 9-10) hageja nõudeid. Vastuse kohaselt on kostja käsutuses rida lastevanemate ja laste seletuskirju, mis tõendavad 13.10.2008.a käskkirjas toodud asjaolusid. Kohus märgib siinkohal, et nimetatud seletuskirju ei esitatud TVK-s ega kohtumenetluses. Kostja väitel ilmus hageja 01.09.2008.a kooli, teatades kord, et on tulnud tööle, samas nõudes vallandamist ja öeldes, et on puhkusel. Hageja keeldus uue puhkuse graafiku sõlmimiseks kokku leppimast, mistõttu määras kooli direktor 4
(8)Tsiviilasi nr 2-09-1818 korralise puhkuse jätku 01.09.2008.a käskkirjaga nr 7-1/1, millele H. V.kättesaamise hetkel alla kirjutas. Hageja esitatud 02.09.2008.a käskkiri parandab eelmise käskkirja trükiviga.
- oktoobriks 2008.a oli hageja algatusel ja soovil kokkulepitud Kehtna valla haridusnõuniku kokkusaamine kooli direktoriga, et läbi rääkida töölepingu lõpetamise asjus poolte kokkuleppel. Kokkulepet ei saavutatud, kuna soovitud summat ei olnud võimalik eelarvet arvestades maksta. 13.10.2008.a ilmus hageja tööle ja talle keelduti tööd andmast. Hageja ei täitnud kooli direktori korraldusi – eelmisel aastal lõpetamata töökohustusi, mille kohta talle oli tehtud märkus riikliku järelevalve läbiviimisel. Samas nõudis ta enda vallandamist. Kool direktor pakkus talle töölepingu lõpetamist kokkuleppel koos hüvituse maksmisega, millest hageja keeldus. Kostja on esitanud eelmainitu kinnituseks (13.10.2008.a käskkirja lisad) kaks õpetaja avaldust
- oktoobrist 2008.a ja kooli direktori 11.10.2008.a kirja (TVK tl 33-36), samuti on TVK istungil tunnistajana ütlusi andnud kooli sotsiaalpedagoog T.K.. Kooli direktor märgib kostja esindajana TVK-le esitatud vastuses, et juba 2008.a jaanuaris oli suuline kokkulepe töölepingu lõpetamise osas ning kevadel oodati hageja poolt vastavat avaldust. Selle mitteesitamisel saadetigi 02.07.2009.a teatis lepingu lõpetamise kohta postiga. Pärast TVK otsust kohtumenetluses esitatud vastuses (tl 29-31) hindab kostja esmalt TVK otsuse õigsust väljamõistetud hüvitise osas töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kohus sellel ei peatu, sest peab samadele asjaoludele ise hinnangu andma. Kohus rõhutab veelkord, et kohtumenetlus TVK menetluse läbinud töövaidluses ei ole menetlus kaebusena TVK otsusele, vaid omaette menetlus, kus esitatut tuleb uuesti hinnata. Küll aga käsitleb kostja nimetatud menetlusdokumendis põhjalikult hagis nõutavat nn lahkumishüvitist. Kostja väidab, et lepingus olev märkus „Kehtna vald ei rakenda“ tehti lepingu sõlmimisel mõlemale eksemplarile ning see kuulub seega töölepingus kokkulepitud sätete hulka, tegemist ei ole hilisema lepingu muutmisega. Märkuse käsikirjaline vorm ei muuda seda tühiseks ega küsitavaks, lepingus on veel käsikirjalisi märkusi. Kuigi lepingu vormistamise stiil ei ole kõige õnnestunum, leiab kostja, et selle allkirjastamine näitas hageja nõustumust ja küsimuste puudumist. Kui hagejale jäänuks lepingu sõlmimisel midagi segaseks, oleks pidanud ta haritud inimesena selles selgusele jõudma või uut sõnastamist nõudma. Loogikavastane on hageja käsitlus märkuse võimalikust kuulumisest lepingu p 9.5 juurde, sest sellisel juhul ei tohiks kostja vabastada töötajaid nende mittevastavuse korral. Kostja tunnistab, et leping on tegelikult trükitud blankett ja kuna lepingu p 9.4 sõnastus oli ebaõnnestunud ja ebaõiglane (selle täielikul kehtimisel tulnuks lahkumishüvitist maksta ka töötaja poolt töökohustuste rikkumisel), siis märkusega lihtsalt annulleeriti nimetatud punkti toime. Lepingu tõlgendamine koostoimes teiste lepingu sätete ja mõttega peaks mõistlikult andma tulemuse, et märkus on kehtiv. Hageja käsitlus vastuoludest sätete vahel ei ole kostjale vastuvõetav, sest kostja arvates ei oma juurdelisatud märkus eraldivõetuna tähendust. TLS § 17 ei ole antud juhul kohaldatav. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Kohaldatavad õigusnormid, kohtu põhjendused ja tuvastatud asjaolud Esmalt toob kohus esile kehtivad õigusnormid, mis puudutavad distsiplinaarkaristuse määramist nii sisulises kui protseduurilises mõttes. Kohus lähtub 2008.aastal ehk väidetavate süütegude toimepanemise ajal kehtinud sätetest.
§ 3
p 1 lubas ühe karistusena määrata noomituse, p 4 aga töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6-8 alusel. Kuna 13.10.2008.a käskkiri viitab distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamisele ka TLS § 86 p 4 (töötaja mittevastavus oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu) sätetele, on käskkiri selles osas kohtu arvates ebaseaduslik. 5
(8)Tsiviilasi nr 2-09-1818
§ 11
lg 1 kohaselt tuleb distsiplinaarkaristus koostada dokumendina kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale ja teine tööandjale. Nimetatud dokumenti tuleb muuhulgas kanda süüteo toimepanemise aeg (
§ 11
lg 2 p 2) ja süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjeldus (
§ 11lg 2 p 3).
Kohus on seisukohal, et hagejale 18.06.2008.a vormistatud distsiplinaarkaristuse käskkiri nendele nõuetele mingil juhul ei vasta, tegemist on ühelauselise ja üldsõnalise dokumendiga (väidetavalt on rikutud hindamisjuhendit) ja seega on karistus määratud ebaseaduslikult. Käskkiri on tänaseks ka tühistatud kohtumenetlusele eelnenud TVK otsusega. Sellest tulenevalt on 13.10.2008.a käskkirjas toodud viide varasemale kustumata distsiplinaarkaristusele väär. Kohus jagab hageja veendumust selles, et 18.06.2008.a käskkiri on vormistatud tagantjärele ja hageja sai sellest teada alles 13.10.2008.a. Kohtu veendumuse aluseks on asjaolud, et - 13.10.2008.a käskkirja 2. lehekülje alt 2. ja 3. reas viidatakse, et 18.06.2008.a noomitus on hagejale eelnevalt teatavaks tehtud 10. juuni õppenõukogul. See ei ole ajaliselt ega
§ 12
lg 1 ja 2 sätetest tulenevalt võimalik, sest nimetatud sätete kohaselt loetakse distsiplinaarkaristus määratuks töötaja poolt karistust määravale dokumendile allkirja andmisest või sellest keeldumisel vastavate tunnistajate allkirjade andmisest; - 10.06.2008.a õppenõukogu protokolli väljavõttest ei tulene viiteid noomitusele, selles ei ole hageja nime (v.a osavõtjate hulgas) üldse mainitud; - 19.06.2008.a hagejale saadetud teates töölepingu lõpetamisest nr 6-28/179 ei mainita eelmisel päeval määratud karistust; - 11.10.2008.a kuupäeva kandev kiri, mis õpetajate-tunnistajate kirjalike kinnituste kohaselt tutvustati hagejale küll ilmselt 10.10.2008.a, ei sisalda ka vaatamata mitmetele seletuste nõudmisele ja etteheidetele viidet 18.06.2008.a määratud distsiplinaarkaristusele. 13.10.2008.a käskkirjas (lk 2) on välja toodud neli erinevat töökohustuste gruppi, mida hageja väidetavalt ei ole täitnud. Kolme esimese grupi osas nõustub kohus täielikult hageja seisukohtadega (vt ülalpool) ja leiab, et tööandja ei ole suutnud millegagi tõendada nimetatud kohustuste täitmata jätmist, ja veelgi enam, nende kohustuste olemasolu hagejal. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et ta ei teadnud midagi enda valimisest xxxxxxxx Kooli tervise nõukogu esimeheks, samuti ei tulene käskkirjas viidatud ametijuhendi punktidest 5.3 ja 5.9 kohustusi osaleda tervist edendavate koolide üritusel, loodusainete ainesektsiooni koosviibimisel ja kohustust viia läbi õuesõppe tunde. Kostja ei ole esitanud xxxxxxxx kooli arengu- ja ainekava, millele käskkirja punktis 3 viidatakse. Hageja ametijuhendi p 5.3 ja 5.9 on üldsõnalised (kohustavad hagejat kui aineõpetajat osalema ainekomisjonide töös ja töökoosolekutel, samuti täiendama end erialaselt ja pedagoogiliselt, osaledes vastavatel täienduskoolitustel) ega ole kohtu arvates ilma konkreetsemate tööandja juhisteta seostatavad käskkirjas nimetatud kohustustega. Käskkirja neljandas punktis toodu, kus hagejale heidetakse ette suhtlemisprobleeme õpilastega, on kohtu hinnangul aga leidnud piisavalt tõendamist. Kohus nõustub küll hagejaga, et
§ 11
lg 2 p 2 ja 3 mõttes oleks korrektne käskkirjas käsitleda konkreetseid juhtumeid ja asjaolusid, kuid tuleb märkida, et käskkirjale lisatud ning hagejale 10.10.2008.a kätte anda üritatud kirja punktis 5 ja selle alapunktides on vastavad intsidendid (neli konkreetset juhtumit ja üks üldine hinnang) toodud välja detailselt. Kohus ei pea õigustatuks hageja poolt nimetatud kirja vastuvõtmisest keeldumist, mis on tõendatud kahe tunnistaja allkirjastatud seletusega (TVK tl 33-34). Hageja jättis end sellega ise ilma õigusest omapoolseid vastuväiteid ja seletust esitada, mistõttu ei saa kohus pidada kohaseks hageja väidet, et tema jaoks oli 13.10.2008.a käskkirjas süükspandud rikkumised uudsed. 6
(8)Tsiviilasi nr 2-09-1818 Kohus märgib, et kõigi 13.10.2008.a käskkirjas nimetatud rikkumiste kokkuvõtteks on tööandja leidnud, et need on nõrgestanud ja häirinud kogu kooli. Rikkumiste hindamisel tuleb kohtu arvates silmas pidada nende raskust ja sisu, toimepanemise asjaolusid. Hageja aineõpetaja ja klassijuhatajana ning õpetajana üldiselt peaks oma autoriteediga suutma olla õpilastele eeskujuks, mitte neid dressipluusi pidi sotsiaalpedagoogi juurde vedama (T. Kafferi tunnistus TVK istungil), samuti peaks õpetaja suutma talitseda end sedavõrd, et mitte tõstma häält, tõmbama õpilasel tooli alt või kasutama lausa solvavaid väljendeid tundide ajal (vt 11.10.2008.a kirja p 5.1., 5.
- ja 5.4.). Nimetatud rikkumised on kohtu hinnangul hagejale 13.10.2008.a käskkirjas etteheidetud kohustuste täitmatajätmisest selgelt olulisimad ja probleemid kollektiiviga olid pikaajalised. Seda võib järeldada nii intsidentide arvust kui ka nende ajalisest jaotatusest (esimene juhtum septembris 2007.a, edasi detsembris, veebruaris ja mais). Kohus ei ole tuvastanud, et hageja oleks teinud oma käitumises korrektiive või üritanud probleeme tööandjaga vm moel tõsiselt arutada. Kohtule jääb asja materjalidest mulje, et pärast 19.06.2008.a kirjaga saadud teadet tööandja soovist töösuhe lõpetada, asus hageja eitama ja eirama kõike, mida tööandja poolt pakuti või ette heideti, avaldamata mingisugustki soovi mõistlikult asjade üle läbi rääkida, seletusi anda vms. ITVS § 30 lg 2 sätestab, et kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel (nagu TVK käesoleval juhul ka tegi), mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvitise kuni tema kuue kuu palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kuigi distsiplinaarkaristuste vormistuslik külg ja etteteatamistähtaegade järgimata jätmine oli selgelt seadusega vastuolus ja tööleping on hagejaga kostja poolt distsiplinaarkaristusena lõpetatud ebaseaduslikult, on hagejale osalt õigesti etteheidetud töökohustuste rikkumise ja sisu tõttu mõistlik ja õiglane ITVS § 30 lg 2 kohase hüvitisena välja mõista kahe kuu keskmine palk. Siinkohal tuleb märkida, et TVK mõistis summaliselt välja ligemale kolme kuu palga, arvutades kohtule arusaamatutel põhjustel ise hageja esitatud palganumbrid ümber, kuigi selles küsimuses vaidlust ei olnud. Seega ei rahulda kohus hageja nõuet täiendavalt 1,5 kuu palga väljamõistmiseks. Kahe kuu töötasu väljamõistmine hüvitisena arvestab nii tööandja kiirustatud ja läbimõtlematut käitumist seaduse seisukohalt kui ka hagejale süükspandud ja tema enda poolt ignoreeritud episoode tegelike pedagoogile ebakohaste käitumiste kohta. Mis puutub väidetavalt kokkulepitud lahkumishüvitise nõudesse, siis nõustub kohus täielikult kostjaga ega pea hageja sellekohast nõuet õigustatuks. Töölepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS § 26 lg 4 kohaselt võisid töölepingu tingimusteks olla ka kokkulepped muudes küsimustes, lahkumishüvitis on üks võimalik selline tingimus. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et käsitsi tehtud juurdekirjutus „Kehtna vald ei rakenda“ oli olemas juba töölepingu allkirjastamisel, samuti ei saa tõsiseltvõetav olla hageja kahtlus, kas juurdekirjutus võiks kehtida lepingu punkti 9.5 kohta. Nimetatud punkt räägib töölepingu lõpetamisest ametijuhendis esitatud eeldustele ja nõuetele mittevastavuse korral, ja on ilmne ja mõistlikule inimesele arusaadav, et sellisel juhul ei saa olla mõeldav täiendava lahkumishüvitise maksmine. See, et pooltevaheline tööleping on blankett, ei ole asjas vaidlusalune – kõik olulisemad lepingu tingimused nagu töötegemise koht, tööleasumise aeg, palk jne on lisatud käsikirjalisena trükitud blanketil selleks ettenähtud ridadele. Seega on töölepingus võrdset jõudu omavad nii käsikirjaline kui trükitud osa ning kuivõrd punkti 9.4 juures olev märge sisuliselt annulleerib selle punkti, siis on leping sõlmitud ilma punktita 9.
- Kohus ei näe mingit vastuolu trükitud punkti 9.4 teksti ja käsikirjaliselt juurdekirjutatud märkuse vahel – 7
(8)Tsiviilasi nr 2-09-1818 teine tühistab esimese toime – rääkimata vastuoludest mõne teise lepingu punktiga. Seega ei saa kohaldada TLS § 17 sätteid. Menetluskulud Kuna kohus haginõudeid ei rahulda, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 8
(8)